← Eesti

2-22-12550/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 21. november 2022, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-22-12550 Kohtuasi Axxxxx Sxxxxxxx hagi Fin

§ 20lg 1).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja

  1. jaanuaril 2020 töölepingu ning hageja asus tööle ventilatsiooniseadmete paigaldaja ametikohale. Kirjalik tööleping asub kostja kontoris.
  2. augustil 2022 saatis kostja hagejale kirja, millega sisuliselt teatas töölepingu ülesütlemisest. Kostja kirjast tulenevalt öeldi tööleping hagejaga erakorraliselt üles TLS § 89 lg 2 alusel kuupäevaga
  3. august
  4. Kostja ei põhjendanud töölepingu ülesütlemist. Hageja leib, et tööleping öeldi üles vorminõudeid järgimata ja koondamissituatsiooni puudumisel. Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse. 2

(5)Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse ja lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel palub hageja mõista kostjalt välja hüvitise töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest kolme kuu keskmise töötasu suuruses summas, mis on 3177 eurot. Kostjal tuleb maksta hagejale töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitist ehk 30 kalendripäeva tasu 1059 eurot. Kostja on jätnud hagejale maksmata töötasu juulis tehtud töö eest ajavahemikul 1.-
  1. juuli 2022 ning
  2. juulist kuni
  3. augustini ei olnud kostjal hagejale tööd pakkuda, kuigi hageja küsis tööd korduvalt. Hagejal on saamata töötasu summas 1729,70 eurot (juulis 1094,30 eurot ja augustis 635,40 eurot) ja lõpparvena kasutamata puhkuse kompensatsioon 45,64 päeva eest summas 1611,09 eurot. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 7576,79 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise
  4. septembri 2022 seisuga 31,55 eurot ja viivise alates
  5. septembrist 2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt (7576,79 eurolt) kuni kohtuotsuse tegemiseni ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni
  6. Tartu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse
  7. septembril 2022 ning määras kostjale tähtaja 30 päeva hagile vastamiseks alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest.
  8. Kostja esitas
  9. septembril 2022 taotluse tähtaja pikendamiseks seoses kostja pankrotimenetlusega.
  10. Kostja esitas
  11. oktoobril 2022 kohtule taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemisest, sest kostja ei vastanud kohtule tähtaegselt.
  12. Kohus selgitas pooltele
  13. novembri 2022 kirjas, et kohtu hinnangul ei ole asjas võimalik tagaseljaotsust teha, sest esineb alus hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks panktotiseaduse (

) § 43 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 alusel. Kohus määras pooltele eeltoodu osas seisuskoha esitamiseks tähtaja. Kohus palus seisukohta ka kostja pankrotihaldurilt. 6. Kostja teatas kohtule, et ta taotleb hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 3 ja

§ 43

lg 2 alusel Kostja hinnangul ei ole võimalik hageja esitatud tuvastusnõuet menetleda eraldi varalisest nõudest. Panktotihaldur teatas kohtule, et nõustub sellega, et kohus ei saa otsust teha, sest asjas on alus hagi läbi vaatamata jätmiseks

§ 43lg 2 ja Ts

MS 423 lg 3 alusel. Hagejal on õigus saamata jäänud tasude nõue maksma panna pankrotimenetluses, kus pankrotihaldur esitab töötukassale pankrotihüvitise avalduse. Pankrotihüvitise (tööandja maksejõuetuse hüvitise) eesmärk on hüvitada töötajale tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses. Hageja palub asjas teha tagaseljaotsuse, mitte lõpetada menetlust

§ 43lg 2 alusel.

Hageja märgib, et ta sai kostja pankrotiavaldusest teada väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatest, millega keelati võlgnikul ajutise pankrotihalduri nõusolekuta kogu vara käsutada. Hageja märgib, et

§ 43

lg 2 probleemiks on see, et kui võlausaldajad esitavad oma nõuded pankrotimenetluses ja neid ei tunnustata, siis on vaja võlausaldajal esitada nõude tunnustamise hagi. Sellega seonduvalt võib tekkida olukord, kus võlausaldaja on hagimenetlust juba alustanud, aga hagi on läbi vaatamata jäetud

§ 43lg 2 alusel ja siis pärast nõude mitte tunnustamist nõuete kaitsmise koosolekul on vaja võlausaldajal teist korda alustada 3

(5)hagimenetlust nõude tunnustamise kohtuvaidluse pidamiseks. Seega, kui tekib võlausaldajal vajadus sama nõudega teistkordselt hagimenetlust alustada, siis on põhjendatud küsida, miks on menetluse teistkordne algatamine parem, kasulikum või tõhusam võrreldes sellega, kui võlausaldajal oleks võimalik juba algatatud hagimenetlust (ilma

§ 43

lg 2 alusel lõpetamata) nõude tunnustamise faasis jätkata nõude tunnustamise kohtuvaidlusena. KOHTU SEISUKOHT 7. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata

§ 43lg 2 ja Ts

MS § 423 lg 3 alusel. Hageja taotlus asjas tagaseljaotsuse tegemiseks tuleb jätta rahuldamata. 8. Esmalt selgitab kohus, et kohtumenetlus käesolevas asjas peatus seaduse jõul

§ 20

lg 3 alusel.

§ 20

lg 1 kohaselt võib kohus keelata võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada. Käsutuskeelu võib kehtestada kogu või osa vara suhtes. Lõike 3 esimese lause kohaselt peatub käsutuskeelu kohaldamise korral enne käsutuskeeldu alanud kohtumenetlus, milles võlgnik osaleb hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutab võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks. Kohtumenetlus peatub kuni pankrotiavalduse lahendamiseni. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Maakohus tegi 29. augustil 2022 tsiviilasjas nr 2-2212173 kohtumääruse, millega nimetas kostjale ajutise pankrotihalduri ning keelas pankrotivõlgnikul (kostjal) ilma ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutada. Seega kohaldas kohus käsutuskeeldu

§ 20lg 3 tähenduses.

Praeguses asjas on hageja esitanud kohtule kostja vastu ka varalised nõuded, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks. Seega olid täidetud

§ 20lg 3 eeldused ning kohtumenetlus käesolevas asjas peatus seaduse jõul. Ts

MS § 358 reguleerib menetluse peatumise tagajärgi. Nimetatud sätte esimese lõike kohaselt katkeb menetluse peatumise korral kõigi menetlustähtaegade kulgemine ja peatumise lõppemisel algab tähtaja kulgemine täies ulatuses uuesti. Eeltoodust tulenevalt peatus ka hagile vastamise tähtaeg seaduse jõul TsMS § 358 alusel. Kohus selgitab, et kohtumenetluse peatumine toob kaasa ka menetlustoimingute tegemise keelu, sealhulgas ei saa kohus asjas teha tagaslejaotust. 9. TsMS § 423 lg 3 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Maakohus kuulutas 4. oktoobri 2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-12173 välja kostja pankroti.

§ 20

lg 3 teise lause kohaselt peatub kohtumenetlus kuni pankrotiavalduse lahendamiseni. Pankroti väljakuulutamisega langeb ära menetluse peatumise alus ning menetlus võib jätkuda. Menetlusosalise pankroti korral võib kohtumenetlus jätkuda üksnes

§-s 43 sätestatud tingimustel. Nimetatud säte reguleerib pankrotimenetlusega seotud kohtumenetluste jätkamise võimalusi (Riigikohtu 3. novembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-10, p 14). Kohtu hinnangul ei ole kohtumenetluse jätkumise eeldused praegusel juhul täidetud.

§ 43

lg 2 näeb ette, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude läbi vaatamata. Riigikohus on selgitanud, et pärast kostja pankroti väljakuulutamist peab maakohus jätma hagi

§ 43lg 2 alusel läbi vaatamata (Riigikohtu 16. veebruari 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-8631/15, p 12). 4

(5)Praeguses asjas on hageja esitanud kohtule tuvastusnõude TLS § 107 lg 1 ja 2 alusel ning selle nõudega seotud rahalise (varalise) nõude TLS § 109 lg 1 alusel – hageja palub kohtul tuvastada, et kostjapoolne töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine (TLS § 107 lg 1) ning hageja palub kohtul töölepingu lõpetada alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107 lg 2). Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel, mis näeb ette, et kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, siis maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus leiab, et hageja tuvastusnõue on lahutamatult seotud varalise nõudega ning neid nõudeid ei saa eraldi lahendada. Ülejäänud hageja nõuded on varalised nõuded. Hageja esitas 25. augustil 2022 kohtule hagi kostja vastu. Kostja pankrot kuulutati välja 4. oktoobril 2022. Eeltoodust nähtuvalt on enne kostja pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetlus varalistes nõuetes kostja vastu (sh tuvastusnõue, mis on lahutamatult seotud varalise nõudega). Hageja nõuete kohta ei ole otsust tehtud. Seetõttu esineb hagi läbi vaatamata jätmise alus

§ 43lg 2 järgi. Kohus jätab hagiavalduse Ts

MS § 423 lg 3 ja

§ 43lg 2 alusel läbi vaatamata.

  1. Vastuseks hageja väidetele märgib kohus järgmist. Kohtus ei saanud keelduda hagiavalduse menetlemisest, sest kostja pankrotti ei olnud selleks ajaks välja kuulutatud (Riigikohus on hagi menetlusse võtmise vajadust selgitanud oma
  2. veebruari
  3. a määruses tsiviilasjas nr 221-8631/15, p 12 teine lõik). Kostja pankrot kuulutati välja pärast käesolevas asjas hagi menetlusse võtmist. Praegune kohtumenetlus on eelmenetluse staadiumis ning kohus ei ole asjas otsust teinud. Asjas esinevad

§ 43lg-s 2 sätestatud alused hagi läbi vaatamata jätmiseks.

Kohus selgitab, et

§ 43

lg 5 alusel oleks põhjendatud menetlust jätkata juhul, kui kohtumenetluses on vähemalt üks kord jõutud sisulise lahendi tegemiseni. Sel juhul ei ole otstarbekas menetlust lõpetada ainult sellel põhjusel, et välja on kuulutatud ühe menetlusosalise pankrot. Suure tõenäosusega tuleks sel juhul pankrotimenetluses (nõude tunnustamise kohtuliku menetluse teel) see vaidlus uuesti lahendada (Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-11, p-d 17 ja 18). Asjas ei esine tagaseljaotsuse tegemist, sest pärast hagi menetlusse võtmist peatus kohtumenetlus seaduse jõul

§ 20

lg 3 alusel ning pärast kostja pankroti välja kuulutamist ei esine

§-s 43 sätestatud kohtumenetluse jätkumise tingimusi. Kohus jätab hageja taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks rahuldamata. 11.

§ 431

lg 3 sätestab, et kui kohus jätab nõude käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus jätab hagi

§ 43lg 2 alusel läbi vaatamata.

Kohtu hinnangul puuduvad alused jaotada menetluskulusid

§ 431lg-s 3 sätestatust erinevalt.

Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.