Vajalik on säilitada olemasolevat olukorda, s.o olukorda, kus nõuet ei ole veel täidetud ja täitekulusid kaetud võlgnike varade arvelt. Täitetoimingute tegemisel piirtakse võlgnike õigusi, eelkõige omandiõigust. Arestimistega on võlgnike õigusi juba piiratud. Arestimisaktide alusel nõude täitmisega võlgnike õiguste piiramine aga süveneb või tekitatakse täiendavaid riiveid võlgnike õigustele. Kui tuvastatakse, et arestimised olid õigusvastased, tekib võlgnikel õigus ära võetud vara tagasisaamiseks. Täitemenetluste jätkamisel on võlgnike õiguste riive või riive oht olulisem kui 2 peatamisest tulenev viivitus sissenõudja huvidele. Võlgniku I varade arestimine piirab oluliselt tema majandustegevust. Nõude täitmine võlgnike II ja III nõuete, mis neil on või võivad tekkida MTA või Eesti Haigekassa vastu, arvelt riivab võlgnike omandit. Kui võlgnikud peaksid haigestuma aresti ajal, jäävad nad ilma hüvitistest. Võlgniku III suhtes läbi viidud arestimised riivavad tema omandit ning häiritud on igapäevaelu. Piiratud elementaarsete asjade ja teenuste soetamine. Sissenõudja huvid sellisel määral kahjustatud ei saa. Sissenõudja nõuet tagab hüpoteek nõuet ületavas summas. Enne 22.11.
) § 475 lg 1 p 15 kohaselt on hagita asjaks kaebused kohtutäituri otsuste peale. Vastavalt
lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 2 kohaselt kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel hagi määrusega tagada, kui tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Üheks hagi tagamise abinõuks on
378 lg 1 p 6 kohaselt täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.
lg 1 näeb ette, et kohus võib avalduse alusel tagada hagi ka enne hagi esitamist. Avalduses tuleb põhistada, miks hagi kohe ei esitata.
lg 2 kohaselt tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid hagi tagamise avalduses põhistada. Kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlusest nähtub, et võlgnikud on esitanud 22.112022 kaebused kohtutäituri tegevusele. TMS § 217 näeb ette kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse menetlemise korra ja tähtajad, s.h. lg.3, et kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. TMS § 217 lg.31 võimaldab pikendada kaebuse kohta otsuse tegemise tähtaega 10 päeva võrra. 3 TMS § 218 lg.1 järgi kaebuse kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates 10 päeva jooksul maakohtule. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. TMS 218 lg.2 teise lause järgi kohus võib otsustada kuni kaebuse lahendamiseni täitemenetluse tagatise vastu või tagatiseta peatamise või jätkamise tagatise vastu. Neist seadusesätetest tuleneb seega, et seaduses on sätestatud alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kohtutäituri tegevuse peale kohtule esitatud kaebuse lahendamise asjas. Kohus, olles uurinud esialgse õiguskaitse taotlust, sellele esitatud lisasid, s.h. Harju Maakohtu määrust tsiviilasjas 2-21-16681 ja võlgnike 22.11.2022.a kaebust kohtutäitur Oksana Kutšmeile tema tegevuse peale, leiab, et esialgne õiguskaitse jääb kohaldamata ja märgitud täitemenetlused peatamata. Esialgset õiguskaitset on taotletud kohaldada eesmärgil, et säilitada olemasolevat olukorda. Olemasolev olukord on olukord, kus sissenõudja nõuet ei ole veel täidetud ja täitekulusid kaetud võlgnike kontodel asuvate vahendite, nõuete ning võlgniku III sissetuleku arvelt (esialgse õiguskaitse taotluse p.22). Kui kohtule esitatakse kaebus kohtutäituri tegevuse peale, asub kohus seda läbi vaatama ja võib otsustada esialgse õiguskaitse kohaldamise. Esialgset õiguskaitset võib kohus rakendada ka enne avalduse (kaebuse) esitamist
Samas ei saa seda teha enne, kui on läbitud kohtule kaebuse esitamisele eelnev kohtuväline menetlus ehk on lahendatud kohtutäiturile esitatud sellekohane kaebus. Kui kohtutäiturile on esitatud kaebus tema tegevuse peale TMS § 217 lg.1 alusel ja kohtutäitur vaatab kaebuse läbi, võib selle tulemuseks olla, et kohtutäitur rahuldab kaebuse ja puudub alus/vajadus esitada kaebust kohtule TMS § 218 lg.2 alusel. See tähendab, et esmalt tuleb kohtutäituril läbi vaadata temale esitatud kaebus, teha selle kohta otsus. Kui tehtud otsusele esitatakse kaebus kohtule, alles seejärel saab kohus asuda hindama esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatust.
lg.5 sätestab otsesõnu: Seaduses sätestatud juhul võib kohus tagada ka avaldust, mis esitatakse kohtueelse vaidluse lahendamise asutusele. TMS § 217, mis käsitleb kaebust kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale, ei sisalda võimalust tagada avaldust/kaebust, mis esitatakse kohtutäiturile tema tegevuse peale. Seega ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik ajal, mil kohtutäitur menetleb kaebust tema tegevuse peale, kuna seadus sellist võimalust ette ei näe. Oluline on ka, et juhul kui kohus asub esialgset õiguskaitset kohaldamata nüüd kohe, s.t. enne kohtutäiturile esitatud kaebuse läbivaatamist kohtutäituri poolt ja rahuldab taotluse, saabub kõigi kolme täitemenetluse seiskumine kolme võlgniku osas. Kohtutäiturile esitatud kaebusest nähtub aga, et kaebus sisaldab üksnes piiratud nõudeid seoses aresti alt vabastamisega, täitemenetluste alustamist ja toimumist vaidlustatud ei ole. Seega saabuks esialgse õiguskaitse kohaldamisega olukord, kus menetluse esemeks olev õiguslik küsimus saab lahendatud kohtu poolt juba enne kui kohtutäitur asub kaebust lahendama ehk ammu enne lõpliku lahendi tegemist asjas ja seejuures saabuvad oluliselt ulatuslikumad tagajärjed kui seda on taotletud kohtutäiturile esitatud kaebuses. Sellise olukorra loomine ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamisega lubatud (Riigikohus asjas nr. 32-1-14-13 p.12). Kohtul tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisel hinnata
esitatud avalduse perspektiivikust, nõude aluseks olevate faktiliste asjaolude ja esialgse õiguskaitse kohaldamise asjaolude põhistatust. Kohus ei pea põhjendatuks asuda menetluse käesolevas staadiumis selliseid asjaolusid hindama, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole käesolevas asjas
Kohus märgib üksnes, et avaldajatel on võimalik täitemenetluse toimumise käigus, s.h. kohtutäiturile esitatud kaebuse läbivaatamise käigus 4 saavutada täitedokumendi täitmine neile sobival viisil, näiteks hüpoteegi toel. Sellele võimalusele on avaldajad ise kaebuses ka viidanud. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata. Menetluskulud jäävad
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.