Obsah (5)

§ 175§ 171§ 173§ 172§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2022. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-14-55561 Tsiviilasi N. K.i kohustustest vabastamise menetlus Menetlusto

§ 175lg 2 p 2 alusel ja lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.

1. Avaldada teade N. K.i kohustustest vabastamata jätmise kohta Ametlikes Teadaannetes.
2. Saata kohtumäärus võlgnikule ja võlausaldajatele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
3. Viru Maakohtu 17.10.2014.a. määrusega kuulutati välja N. K.i pankrot. 1 18.01.2016.a määrusega lõpetas kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu. Kohus algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt

§ 171ja kohustas N.

K.it täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. 2. 02.05.2017.a. esitas N. K. maakohtule avalduse enda vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

§ 175lg 11.

04.09.2017.a. määrusega jättis maakohus N. K.i taotluse rahuldamata.

1. 06.05.2019.a esitas võlausaldaja AS Swedbank maakohtule taotluse N. K.i kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamata jätmiseks 3.1 Võlausaldaja leidis, et võlgnik on rikkunud järgmisi pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi: võlgnik /usaldusisik ei ole menetluse alustamisest alates esitanud maakohtule ühtegi aruannet, millest tulenevalt puudub kohtul ja võlausaldajatel ülevaade võlgniku majandusliku olukorra kohta; võlgnik ei ole esitanud infot ega tõendeid, mida ta alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest alates on teinud mõistlikult tulutoova tegevuse leidmiseks ja millega käesoleval ajal tegeleb; ühtegi väljamakset võlgnik senise menetluse jooksul teinud ei ole, kuid võlausaldaja arvutuse kohaselt pidanuks võlgnik
2. aasta sissetulekute järgi tegema võlausaldajatele väljamakse kokku summas 762, 71 eurot, millest Swedbankile 249, 71 eurot. Võlausaldaja PlusPlusBaltic OÜ toetas AS Swedbank taotlust ja kinnitas, et N. K. ei ole menetluse jooksul teinud ühtegi makset PlusPlusBaltic OÜ-le (II kd tl 98-99). Võlausaldaja Marina R. vastuse kohaselt ei ole N. K. võlgnevust võlausaldaja ees vähendanud (II kd tl 107). 3.2 Kohus kuulas N. K.i ära 24.07.2019.a. N. K. selgitas, et tema igakuine sissetulek on alates septembrist 2018.a ca 700 eurot. Saab aru, et võlausaldajatele tuleb väljamakseid teha, kuid pole seniajani täpselt aru saanud, millisel viisil seda tegema peab. Käesolevaks ajaks on kohustused Bigbanki ees täidetud. 3.3 01.08.2019.a. määrusega jättis kohus Swedbank AS taotluse N. K.i kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks rahuldamata ja andis andis N. K.ile tähtaja 1 (üks) aasta tõendamaks võlgniku / usaldusisiku kohustuste korrektset täitmist, sealhulgas: esitama nõuetekohased aruanded; tegema väljamaksed võlausaldajatele vastavalt pankrotimenetluses kinnitatud jaotisele.
3. 09.12.2021.a. kirjas nõudis kohus võlgnikult aruande esitamist usaldusisiku kohustuste täitmise kohta. Kohus märkis, et aruandest peavad nähtuma andmed võlgniku sissetulekute ning võlausaldajatele ülekannete tegemise kohta. 4.1 Võlausaldaja AS Swedbank on seisukohal, et N. K. tuleb jätta kohustustest vabastamata. Swedbank AS pankrotimenetluses tunnustatud nõue oli kohustustest vabastamise menetluse algatamisel 6 516,57 eurot, võlgnik on võlausaldajale menetluse kestel ehk peaaegu 6 aasta jooksul kokku tasunud 210 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Kohus selgitas võlgnikule nii 29.08.2017 ja 24.07.2019 toimunud ärakuulamistel kui ka 01.08.2019 kohtumääruses võlgniku kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlausaldaja seisukohal, et võlgnikupoolne kohustuste rikkumine on olnud olenemata kohtu selgitustest ajas jätkuv, mistõttu on võlausaldaja hinnangul tegemist süülise kohustuste rikkumisega, millega on 2 kahjustatud võlausaldajate huve ning võlgnik tuleks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätta. Võlgniku käitumine ei ole olnud kooskõlas kohustustest vabastamise menetluse eesmärkidega.

§ 173

lg 2 eesmärk on tagada menetluse läbipaistvus, mida praegusel juhul võlgnik teinud ei ole. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku esitatud aruanded on puudulikud ning võlgnik on rikkunud

§ 173lg 2 nimetatud kohustust.

Kohus on võlgnikule kahel ärakuulamisel ja 01.08.2019 kohtumääruses selgitanud väljamaksete tegemise korda, et väljamakseid tuleb võlausaldajatele teha mittearestitavast miinimumist ülejäävast osast ning vastavalt jaotistele. Kuigi võlgnik tasus perioodil september 2019 – august 2020 võlausaldajale kokku 210 eurot, ei ole nimetatud väljamaksed tehtud vastavalt

§ 173lg 3-5 nimetatud korrale ning ettenähtud jaotistele.

Võlausaldaja on võlgniku esitatud arvelduskonto väljavõtete alusel teinud arvutused, millest nähtub, et võlgnik oleks pidanud perioodil 01.01.2019 – 31.12.2019 võlausaldajale tasuma 1 060,34 eurot ning perioodil 01.01.2020 – 29.02.2020 229,10 eurot. Võlgnik on tegelikkuses võlausaldajale kokku kohustustest vabastamise menetluse kestel tasunud vaid 210 eurot. Lisaks on kohus 01.08.2019 kohtumääruses märkinud, et võlgnik on eelistanud üht võlausaldajat (Bigbank AS-i), mis on vastuolus

§ 172lg 2 sätestatuga.

Kohus andis 01.08.2019 kohtumäärusega võlgnikule tähtaja 1 aasta tõendamaks võlgniku/usaldusisiku kohustuste korrektset täitmist (sh kohustus võlgnik esitama nõuetekohased aruanded ja tegema väljamaksed võlausaldajatele vastavalt pankrotimenetluses kinnitatud jaotisele). Eeltoodust tulenevalt tuleks kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning võlgnik kohustustest vabastamata jätta. 4.2 Kohus kuulas N. K.i ära 28.12.2021.a. Ärakuulamine 28.12.2021.a. N. K.il aruannet kohtule esitada ei olnud, väidetavalt ei saanud ta eesti keeles piisavalt hästi aru, et on vaja aruanne esitada. Võlgnik selgitas, et töötab asenduskodus x, töötasu on ca 300 eurot kuus (mitte iga kuu ühtmoodi), x Viru Vanglas, Tallinna Vanglas (x teenuse eest saab ca 70 eurot kuus kokku). Lisaks sellele saab vanaduspensioni 496 eurot kuus. Kohus andis võlgnikule tähtaja 07.01.2022 esitada aruanne, millest nähtuks nii tema igakuised sissetulekud kui ka võlausaldajatele tehtud maksed. Ärakuulamisel viibinud võlausaldaja M. R. leidis, et N. K. tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata kohustustest vabastamata kuna kohustustest vabastamise menetluse vältel ei ole ta võlausaldajale teinud ühtegi makset. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud ära võlgniku, on seisukohal, et N. K. tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 6. Vastavalt pankrotiseaduse (

) § 2 2. lausele antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Kohus märgib siinkohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest vabanemist.

§ 2

2. lauses sätestatu ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku taotlusel pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Sama paragrahvi lg 5 1 võib kohus menetlust pikendada kuni 7 aastani menetluse algatamisest. 3 Kohus märgib, et kohustustest vabastamine saab kõne alla tulla juhul, kui võlgnik on menetluse kestel käitunud vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil (5-7 aastat) peab võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja käima tööl (st tegelema tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). 7.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§ 173nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus leiab, et N. K. on kohustustest vabastamise menetluses rikkunud aruande esitamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustust, võlgniku sissetulek võimaldanuks võlausaldajatele teha väljamakseid suuremas ulatuses. Kohustustest vabastamise menetluses peab nähtuma võlgniku hea tahe oma kohustusi täita ja maksete tegemise võimatus peab olema seotud konkreetselt võlgniku sotsiaalse olukorraga, mis ei võimalda võlgnevusi tasuda. Kohus märgib, et menetluse kestel on N. K. töötanud, tal on olnud ja on olemas sissetulek (vanaduspension + töötasu), mille arvelt oleks võimalik olnud võlausaldajatele arvestatavas osas makseid teostada. N. K. ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel esitanud kohtule ainsatki korrektselt vormistatud aruannet, millest nähtuks nii andmed igakuiste sissetulekute kohta kui võlausaldajatele vastavalt jaotisele tehtud maksed / ülekanded. N. K. on küll esitanud pangakonto väljavõtted, kuid ülekandeid võlausaldajatele vastavalt

§ 173

järgi teinud ei ole (on teinud oluliselt väiksemas ulatuses kui on võimaldanud sissetulek, vt II kd tl 112 pöördel, 178). Kohus on korduvalt selgitanud võlgnikule (II kd tl 1-2, 108-109, 111-113), mil viisil tuleb võlausaldajatele makseid teha ja kuidas arvestada, millisele võlausaldajale kui palju. Kohtu selgitustele vaatamata N. K. seda teinud ei ole. Lisaks eeltoodule on kohus juhtinud võlgniku tähelepanu sellele, et ühe võlausaldaja eelistamine on vastuolus

§ 172lg 2 sätestatuga (väljamakseid tuleb teha vastavalt jaotisele) (II kd tl 112).

Ka selle on võlgnik jätnud tähelepanuta. Viimasel ärakuulamisel 28.12.2021 märkis ärakuulamisel viibinud võlausaldaja M. R., et võlgnik tuleks kohustustest vabastamata jätta kuna ei ole kogu menetluse vältel teinud võlausaldajale ühtegi ülekannet. Pärast ärakuulamist ja enne kohustustest vabastamise /vabastamata jätmise otsustamist on N. K. väidetavalt leppinud suuliselt kokku M. R.ga võla tasumises igakuiste osamaksetena 100 eurot ning teinud 07.01.2022.a esimese ülekande (II kd tl 207), seega järjekordselt eelistades üht võlausaldajat teistele. Eeltoodut ei saa kohtu hinnangul kuidagi lugeda võlgnikupoolseks vastutustundlikuks käitumiseks kohustustest vabastamise menetluses. 4 8. Kuivõrd võlgnikupoolne kohustuste rikkumine on olnud jätkuv, nõustub kohus võlausaldaja seisukohaga, et tegemist on süülise kohustuste rikkumisega, millega on kahjustatud võlausaldajate huve ning võlgnik tuleks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätta. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (

§ 175lg 2 p 2).

9. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud teadaanded (

§ 175lg 7).

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 5