KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 9. jaanuar 2023 1-22-3567 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Jevgeni Brodnevi
(39412312218)tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Viru Maakohtu
- detsembri
- a määrus Jurist Silvi Erro Viru Ringkonnaprokuratuur RESOLUTSIOON Jätta Jevgeni Brodnevi kaitsja Silvi Erro määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Jevgeni Brodnev tunnistati süüdi Viru Maakohtu
- juuli 2022 otsusega. KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi. Talle mõistetud 7-kuisele karistusele liideti KarS § 65 lg 1 alusel Viru Maakohtu
- oktoobri
- a otsusega mõistetud karistus, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. J. Brodnevi karistuse kandmise alguseks loeti
- aprill
- Karistuse lõpptähtaeg saabub
- augustil
- Viru Vangla esitas materjalid J. Brodnevi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega, ent ei soosi seda. Samal arvamusel on prokuratuuri esindaja. Kinnipeetav soovib vabaneda ning tema püüdlusi toetab kaitsja.
- Viru Maakohtu
- detsembri
- a määrusega jäeti J. Brodnev tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamata.
- Kohus tuvastas, et esinevad formaalsed eeldused J. Brodnevi tingimisi vabastamiseks elektroonilise valvega. Materiaalsete aluste osas märkis kohus kokkuvõtlikult järgmist.
- Karistusregistri väljavõtte kohaselt on J. Brodnevil kolm kehtivat kriminaal- ja üks väärteokaristus. Ta tunnistati Viru Maakohtu
- aprilli
- a otsusega süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2,3 järgi, mõistes karistuseks 9 kuud vangistust, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui ta 1 aasta ja 3 kuu jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-tes 1,2 sätestatud tingimusi. Katseaeg algas
- aprillil 2021, ent
- septembril 2021 esitati erakorraline ettekanne, sest J. Brodnev ei ilmunud registreerimisele. Ta ei ilmunud ka kohtuistungile, mistõttu kohaldati sundtoomist. Viru Maakohtu
- oktoobri 2021 otsusega tunnistati J. Brodnev süüdi KarS § 120 lg 1, § 121 lg 1 ja § 184 lg 1 alusel ja karistati liitkaristusega 1 aasta 3 kuud. Vangistust ei pööratud täitmisele, eeldusel, et J. Brodnev 1 aasta ja 4 kuu jooksul ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2¹, 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseaja alguseks loeti
- oktoober
- Kriminaalhooldusametnik esitas erakorralise ettekande, kuna isik ei ilmunud registreerimisele ja rikkus kohustust mitte tarvitada narkootikume. Viru Maakohtu
- detsembri 2021 määrusega jäeti taotlus karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.
- jaanuaril 2022 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande taotlusega pöörata karistus täitmisele, kuna isik ei ilmu registreerimisele ja rikkus kohustust mitte tarvitada narkootikume. Viru Maakohtu
- märtsi 2022 määrusega kuulutati J. Brodnev tagaotsitavaks ja määrati vahistada alates tema kinnipidamisest kuni karistuse täitmisele pööramise küsimuse otsustamiseni Viru Maakohtus. Viru Maakohtu
- aprilli 2022 määrusega pöörati karistuse ärakandmata osa täitmisele ja jäeti tõkend vahistamine muutmata kuni kohtumääruse jõustumiseni. Viru Maakohtu
- juuli 2022 kohtuotsusega tunnistati J. Brodnev süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele 7 kuud vangistust Viru Maakohtu
- oktoobri 2021 otsusega mõistetud karistus 1 aasta 3 kuud vangistust ja üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus arvestati alates
- aprillist
- Eeltoodust järeldas kohus, et J. Brodnev on varasemalt mitmel korral näidanud, et ei ole suuteline õiguskorrale alluma ja koostööd tegema. Kahel korral on kriminaalhooldusametnik esitanud erakorralise ettekande, sest isik ei täitnud registreerimiskohustust ja rikkus narkootikumide tarvitamise keeldu. Ka istungile sundtoomine väljendab tema suhtumist õiguskorda.
- Positiivseks pidas kohus J. Brodnevi hõivatust tööga. Vangla iseloomustusele on aga lisatud, et J. Brodnevile määrati distsiplinaarkaristusena noomitus kaaskinnipeetavalt toidu võtmise eest. Seega, olles teadlik kinnipidamisasutuses kehtivatest reeglitest, väljendas J. Brodnev soovimatust neist kinni pidada.
- Vabanedes asub J. Brodnev elama ema, kasuisa ja venna juurde. Perekond on valmis pakkuma materiaalset ja moraalset tuge. J. Brodnev suhtleb ka isaga ning soovib aidata endisel abikaasal tütart kasvatada. Kasuisa ja ema on kriminaalkorras karistatud ja ka isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kellega kontakt on säilinud. Seega võib nendega suhtlemine mõjutada isiku edasist seaduskuulekust. Ka enne vangistust ei mõjutanud lähedased J. Brodnevi käitumist, mistõttu ei motiveeriks lähedaste olemasolu teda õiguskuulekalt käituma tingimisi vabastamisel. Kohtul puudus veendumus, et J. Brodnev on oma väärtushinnangutes selliseid muutusi teinud, mis suudaksid teda hoida seaduskuulekate eluviiside juures.
- Vabaduses puudub J. Brodnevil garanteeritud töökoht. Birger OÜ keeldus töökoha garanteerimisest. J. Brodnevil on eriala ning tööoskused. J. Brodnevil on võlgnevusi 19 326 euro ulatuses. Võlgnevused olid ka enne vangistust, sest elati üle oma võimete ja võeti laene. J. Brodnev on toime pannud varavastaseid kuritegusid ning narkokuriteo materiaalse kasu saamise eesmärgil. Majanduslikust olukorrast tulenev risk uute süütegude toimepanemiseks ei 2 ole väike ning perekonna toele vaatamata võib J. Brodnev töö puudumisel ja võlgnevuste tõttu hakata toime panema uusi kuritegusid.
- J. Brodnev on toime pannud kuritegusid alkoholijoobes olles. Teda on karistatud ka narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kriminaalhooldusel olles on ta rikkunud korduvalt kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid. Vangistuses on ta läbinud „Eluviisitreeningu“ ning tal on tugev motivatsioon muuta vabaduses tarbimisharjumusi. Samas säilib oht, et J. Brodnev võib harjumuspärases seltskonnas tarvitada sõltuvust tekitavaid aineid olenemata sotsiaalprogrammis omandatud teadmistele.
- Piisavaks garantiiks ei pidanud kohus ka elektroonilist valvet ega kriminaalhooldust. Uute kuritegude toimepanemise oht on J. Brodnevil kõrge. Tõsikindlaid järeldusi tema harjumuspäraste tegutsemismustrite muutumises ei saa teha. Kohtul ei tekkinud usaldust, et J. Brodnev jääks seaduskuulekaks. MÄÄRUSKAEBUS
- Määruskaebuse esitaja palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada J. Brodnev tingimisi enne tähtaega.
- Distsiplinaarkaristus ei anna alust ennetähtaegsest vabastamiseks keeldumiseks. J. Brodnev tunnistas eksimust ja tõestas oma käitumisega, et on suuteline vastama ühiskonnas kehtestatud standarditele.
- Määruses puuduvad põhjendused, miks kohus ei olnud veendunud, et J. Brodnev suudab kuritegudest hoiduda. EIKi praktika kohaselt tuleks vabastada kõik vangid, kes vastavad seaduskuulekate kodanike miinimumnõuetele. J. Brodnevi puhul on täidetud tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Erandlikke asjaolusid tema vabastamata jätmiseks ei esine. Maakohus tugines üldpreventiivsetele kaalutlustele, jättes eripreventiivsed kaalutlused tähelepanuta.
- Arusaamatuks jääb, miks võib J. Brodnev panna toime uusi kuritegusid ega täidaks kriminaalhoolduse nõudeid. J. Brodnev on püstitanud ITK-s seatud eesmärgid enne karistuse lõpptähtaja saabumist. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning tema püüdlused näitavad, et üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud. Resotsialiseerumine ei tohiks probleeme tekitada.
- Kohtumäärusest pole selge, mida pidanuks J. Brodnev veel tegema, et kohtul tekiks usaldus muutuste püsivuses. J. Brodnev töötab ja viibib avavanglas vaid väikese osa ajast. Selgusetuks jääb, mida konkreetselt pole ta täitnud. Negatiivsena saab välja tuua vaid J. Brodnevi eelneva elu ja kriminaalhoolduse rikkumise.
- Määrusest jääb arusaamatuks, mis peaks motiveerima kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele, kui seda tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ei arvestata. Kuriteo raskust arvestatigi ainult, jättes muud asjaolud tähelepanuta.
- J. Brodnevi käitumine vanglas on seaduskuulekas. Ta on läbinud „Eluviisitreeningu“ ning programmi läbiviija sõnul töötas ta kaasa, tehtud olid kodutööd ning ta tunneb põhilisi riskifaktoreid ja nendega toimetuleku mehhanisme. J. Brodnev pole keeldunud vangistuses töötamisest. Seega on ta käitunud erinevalt töö tegemise osas võrreldes varasema vangistusega. Iseloomustuse kohaselt on J. Brodnev oma käitumist põhjalikult analüüsinud, mida kinnitab ka 3 kohtuistungil kuuldu. Vangla arvates on J. Brodnevil motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda, võlad likvideerida ning täita kõiki talle määratud tegevusi, teha enda käitumisest õiged järeldused.
- Ka lähedaste positiivset mõju ei saa alahinnata. Tal on toetavad suhted pereliikmetega ning nende positiivne mõju distsiplineerib J. Brodnevit ja suunab õiguskuulekusele. Vanemad on õiguskuulekusele orienteeritud ning mõjutavad ka J. Brodnevit selliselt, et ta enam kunagi kinnipidamisasutusse ei satu.
- Kohtuistungil kinnitas J. Brodnev soovi minna tööle ja tasuda võlgu. Ta ei jää majanduslike raskuste tekkimisel üksi, sest tal on ema tugi. Ta soovib tööle asuda. J. Brodnevil on kutseharidus. Seega puudub alus kahelda, et ta teeb vabaduses jõupingutusi võlgnevuse kustutamiseks ning hakkab oma majanduslikku olukorda paremaks muutma ametlikult töötades. Ta on nõus kõiki kohutusi täitma ning elektrooniline valve 2 kuu vältel distsiplineeriks ja soodustaks seaduskuulekale teele naasmist ja seal püsimist veelgi. Sotsiaalprogrammi määramine aitaks vabanemisjärgselt resotsialiseeruda ja uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Määruskaebusel ringkonnakohtus edulootus puudub. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus J. Brodnevi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et J. Brodnevi karistuse eesmärgid on täidetud. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4