Obsah (5)

§ 120§ 121§ 4§ 43§ 55

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-2649 Määruse kuupäev 20. detsember 2022 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Meelis Kaldalu kaebus Tartu Maakohtu kohustamiseks tutvustada

) § 121 lg 4, § 204 lg 1 ja § 252 lg 7). ASJAOLUD

1. Meelis Kaldalu esitas
2. detsembril 2022 Tartu Halduskohtule hagina pealkirjastatud kaebuse, milles väljendab rahulolematust Tartu Maakohtu kohtuniku tegevusega. Kaebuse kohaselt soovis M. Kaldalu tutvuda oma kriminaalasja toimikutega, et koostada apellatsioonkaebust, kuid kohtunik lubab tal toimikutega tutvuda üksnes kaitsja juuresolekul. Kaebaja märgib, et tema kaitsja on Tallinnas hõivatud kohtuprotsessidega ning ei pruugi enne apellatsioonitähtaja möödumist Tartusse tulla. Kaebaja palub kohustada Tartu Maakohut rakendama meetmeid, mis võimaldaksid tal turvaliselt tutvuda toimikuga maakohtu kantseleis ilma toimiku kahjustamise ohuta. Alternatiivselt palub kaebaja lugeda apellatsiooni esitamise tähtaja kulgema hakanuks alates hetkest, kui kaitsjal on olnud reaalne võimalus talle toimikut tutvustada. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras peatada apellatsioonitähtaja kulgemise kuni küsimuse lahendamiseni. Kaebuse juurde on lisatud maakohtu kohtuniku
3. detsembri
4. a vastuskiri kriminaalasjas nr 1-18-2251, milles kaebajale selgitatakse, et tal on õigus toimikutega tutvuda kaitsja vahendusel, s.o kaitsja juuresolekul kohtu kantseleis. KOHTU SEISUKOHT 2.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. 3-22-2649

1. Kaebaja soovib, et halduskohus kohustaks maakohut tutvustama talle kriminaalasja nr 1-182251, milles kaebaja on süüdistatavaks, toimikuid talle sobival viisil. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Meelis Kaldalu tunnistati Tartu Maakohtu
2. novembri
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2251 süüdi karistusseadustiku § 263 lg 1 p 2 järgi. Lisaks nähtub infosüsteemist, et M. Kaldalu kaitsja esitas
4. novembril 2022 maakohtule apellatsiooniteate. Seega on kriminaalasja nr 1-18-2251 puhul tegemist pooleli oleva kohtuasjaga, milles jõustunud lahend veel puudub.
5. Kuigi kriminaalmenetlus on iseenesest avalik-õiguslik, ei ole kriminaalmenetluses tehtud menetlustoimingute peale esitatud kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuses. Pooleli olevas kriminaalasjas on toimikuga tutvumine kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) reguleeritud. KrMS § 160¹ lg-te 1 ja 2 kohaselt on kriminaaltoimik kriminaalasjas kogutud dokumentide kogum. Kohus peab iga kohtus menetletava kriminaalasja kohta kohtutoimikut, kuhu võetakse ajalises järgnevuses kõik menetlusdokumendid ja muud asjaga seotud dokumendid. Seaduses ettenähtud juhul võetakse kohtutoimiku juurde muud menetlusega seotud esemed. KrMS § 35 lg 2 kohaselt on süüdistataval õigus tutvuda kaitsja vahendusel kriminaaltoimikuga ning apellatsioonimenetluse puhul sisaldub sarnane regulatsioon KrMS § 320 lg-s
6. Pooleli oleva kriminaalasja raames kohtuniku tehtud menetluslik otsustus kriminaaltoimikuga tutvumise tingimuste ja ulatuse osas on olemuslikult kriminaalmenetluslik menetlustoiming, mitte avalik-õigusliku ülesande täitmisel tehtud haldusotsustus. Kriminaalmenetluslike menetlustoimingute õiguspärasuse kontroll toimub kriminaalasja raames, KrMS ei näe selliste toimingute eraldi vaidlustamist halduskohtumenetluses ette. Kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks esitada pöördumisi pooleli oleva kriminaalmenetluse raames. Kriminaaltoimikuga tutvumist puudutavad vaidlused on halduskohtu pädevuses erandina siis, kui kriminaalmenetlus on lõppenud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
7. novembri
8. a määrus asjas nr 3-3-1-58-16 (p-d 7-9) ja
9. juuni
10. a otsus asjas nr 3-3-1-84-15 (p-d 20), Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
11. aprilli
12. a määrus asjas nr 1-19-8262 (p-d 40-43) ja
13. novembri
14. a määrus asjas nr 3-1-1-116-04 (p-d 20-21); vt ka Tallinna Ringkonnakohtu
15. mai
16. a otsus asjas nr 3-19-1076 (p-d 1011). Sellise olukorraga pole antud juhul aga tegemist, sest kriminaalasja nr 1-18-2251 menetlus on pooleli. Seega ei ole kaebaja esitatud kaebuse läbivaatamine antud juhul halduskohtu pädevuses.
17. Mis puudutab kaebaja alternatiivset nõuet, milles kaebaja soovib sisuliselt kriminaalasjas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja pikendamist, siis ka selline taotlus tuleb lahendada kriminaalasja raames. Isegi kui tegemist oleks halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega ei oleks apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja pikendamine võimalik. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kriminaalmenetluses on sätestatud seadusega. Tegemist ei ole kohtu poolt määratud menetlustähtajaga, mida kohtunik saaks põhistatud avalduse alusel pikendada või sellise tähtaja kulgemise peatada.
18. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus

§ 121lg 1 p 1 alusel Meelis Kaldalu kaebuse.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Meelis Kaldalu on kaebuses esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja palub peatada kriminaalasjas apellatsioonitähtaja kulgemine kuni küsimuse lahendamiseni (s.o halduskohtumenetluse ajaks). Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema vaide- või kohtumenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Kui kaebuse lahendamine pole halduskohtu pädevuses, siis ei saa 2 3-22-2649 halduskohus lahendada sisuliselt ka esialgse õiguskaitse taotlust, sest ka esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kuulu sellisel juhul halduskohtu pädevusse (vt Tartu Ringkonnakohtu
2. septembri
3. a määrus asjas nr 3-19-1543 (p 7)). Kuna kohtu hinnangul ei ole kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses ning arvestades, et taotluse puuduste kõrvaldamine ei ole võimalik, siis jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et sarnaselt põhivaidlusega ei oleks kohtul võimalik ka taotluse sisulise lahendamise korral kriminaalmenetluses apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja kulgemist peatada (vt määruse p 5). (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3