← Eesti

2-19-10787/101

Obsah (15)§ 113§ 620§ 115§ 103§ 127§ 128§ 76§ 619§ 9§ 16§ 20§ 13§ 621§ 24§ 77

2-19-10787 KOHTUOTSUS Kohus Eesti Vabariigi nimel Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 01.11.2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-10787 Tsiviilasi I I.E. OÜ h

§ 113lg 1 2.

lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I I.E. OÜ hagi E.L vastu

  1. Hageja nõue ja põhjendused I.E. OÜ (edaspidi hageja) esitas 18.07.
  2. a kohtusse hagiavalduse, milles taotleb, et kohus mõistaks E.Llt (edaspidi kostja) hageja kasuks välja kas kahjuhüvitisena või alternatiivselt üleantu tagastamisena 651 228,78 eurot. Lisaks taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 18.07.
  3. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt summas 79 931,64 eurot ja edasiulatuvalt viivise

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt töötas hageja koostöös kostjaga

  1. aasta alguses välja arendusplaani Mehitamata lennukilahenduste rakendusuuringud insenerseire jaoks, eesmärgiga taotleda rakendusuuringuks toetust SA’lt xxxxxx. Koos arendusplaaniga koostas hageja äriplaani. Äriplaani koostamisest võtsid osa E.K, kes oli seotud rahastamise korraldamisega ning S.M ja S.H, kes olid arendusplaanis ettenähtud uurimisgrupi liikmed. 23.05.
  2. a avaldas hageja riigihangete registris hanketeate rakendusuuringu ostmiseks. 30.05.
  3. a edastas E.K kostjale rakendusuuringu täiendatud tehnilise kirjelduse (edaspidi Täpsustatud tööplaan). Täpsustatud tööplaaniga täpsustati arendusplaani muu hulgas järgnevaga: GAUI GX-9 platvormi kasutamine, lasergüroskoop IMU KVH 1725 kasutamine ja eraldi Skookumi stabilisatsioonisüsteem ning toodi välja eeldatavad tulemuste kriteeriumid. 01.06.
  4. a esitas kostja pakkumuse hageja hanketeatele. Rakendusuuringu programmi ja ajakava dokumendis oli märkus, et programm ja ajakava on hinnangulised ja täpsustatakse lepingu sõlmimisel. 21.07.
  5. a allkirjastasid pooled hankelepingu, mille objektiks oli rakendusuuringu teostamine mehitamata lennukilahenduste väljatöötamiseks insenerseire jaoks. Lepinguga kohustus kostja läbi viima rakendusuuringu hankele esitatud arendusplaani tegevuskava alusel, tagades vajaliku kvalifikatsiooni ja 2

(55)pädevusega meeskonna. Kostja kohustus hagejale üle andma koos aktiga uurimistulemused sh maketid, st füüsilised lahendused. Muu hulgas kohustus kostja tagama intellektuaalse omandi, sh ärisaladuse kaitse. Kostja avaldas hanke rakendusuuringu jaoks tehnilise teadmuse omandamiseks ja rakendusuuringu teostamiseks ekspertidest koosneva meeskonna otsimiseks. 18.08.
  1. a esitas kostja hankele pakkumuse A. OÜ, mille juhatuse liikmed olid S.M ja S.H, kes pakkumuse tulemusena said rakendusuuringu uurimisgrupi liikmeteks. Täpsustatud tööplaani kohaselt pidi arendustöö toimuma 03.04.
  2. a kuni 30.09.
  3. a. Rakendusuuringu käigus esitas kostja kolm vahearuannet, milles oli ülevaade tehtavast tööst, aga töid aruannetega üle ei antud. Teise vahearuandega oli selge, et meeskond on tegevuskavast maas ning seetõttu pikendati rakendusuuringu tähtaega kuni 31.12.
  4. a. Rakendusuuringu käigus saavutati uudne töötav lahendus, mis toimis GAUI platvormil ja lendas. Hageja esindaja ja E.K ning uurimisgrupiliikmed viisid koos
  5. aasta augustis läbi demolennu.
  6. aasta sügisel sai teatavaks, et rakendusuuringu töö/lahendused olid rakendusuuringu töögrupi tegevuse tulemusena sattunud kolmandate isikute, xxxxxxx xxxxxxxx OÜ ja H.G , kätte. Ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias kirjeldati H.G drooni täpselt samade parameetritega, mis tulemused olid saavutatud rakendusuuringus. Rakendusuuringu töögrupi liikmed, S.M ja S.H, olid ka H.G rakendusuuringu töömeeskonna liikmed ning nende tegevuse tulemusena võeti rakendusuuringuga loodud lahendused, sh ärisaladus kasutusele H.G.A OÜ-s ja H.G.E OÜ-s. Hageja kaebuse alusel algatati 16.01.
  7. a kriminaalmenetlus. Kostja ei võtnud meetmeid rakendusuuringu töögrupi liikmete õigusvastase tegevuse peatamiseks ega toetanud hagejat rakendusuuringu töögrupi vastu kaebuse esitamisel. 23.10.
  8. a toimus hageja juuresolekul uurimisgrupi töö tulemuste üleandmise katse kostjale. Uurimistöö oli kokku 25 leheküljeline. 13.11.
  9. a toimus esimene koosolek, kus kostja pidi rakendusuuringu tulemusi demonstreerima ja hagejale üle andma. Hagejale anti üle täiendatud rakendusuuringu aruanne, seekord 50 lehekülge pikk. 04.01.
  10. a toimus teine koosolek rakendusuuringu tulemuste demonstreerimiseks ja üleandmiseks. Koosolekul esitas kostja uue, täiendatud rakendusuuringu aruande Mehitamata lennukilahenduste rakendusuuringud inseneriseire jaoks, seekord üle 100 lehekülje pikk. Reaalse lahenduse demonstratsiooni ei toimunud. Hageja keeldus töö vastu võtmisest, sest töö ei vasta hankelepingule. Hageja leiab, et kostja on poolte vahel sõlmitud hankelepingut rikkunud. Hageja on seisukohal, et oma sisult on poolte vahel sõlmitud hankelepingu puhul tegemist käsunduslepinguga ja kostja käsundisaajana on rikkunud

§ 620

lg-st 2 tulenevat kohustust käituda käsundiandjale lojaalselt ja käsundist laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Esiteks ei täitnud kostja hankelepingut vastavalt Täpsustatud tööplaanile ja teiseks ei vasta kostja poolt üleantud raport hankelepingu tingimustele ega üldisele rakendusuuringutelt nõutavale tasemele. Lisaks ei ole kostja hagejale üle andnud kõiki rakendusuuringuga leitud lahendusi. Kolmandaks, kostja on rikkunud ärisaladuse hoidmise, huvide konflikti vältimise ja konfidentsiaalsuskohustust. Hageja tellis rakendusuuringu tulemuste hindamiseks ekspertiisi. TÜ Tehnoloogia Instituudi intelligentsete materjalide ja süsteemide labori juhataja, prof A.A ja elektroonika disaini ettevõtte K OÜ juhatuse liige, M.J , andsid 27.11.2018. a ekspertiisiaktis arvamuse, et üleantud töö sisu ei vasta hanke lähteülesandele ja pakkumusele ega lahenda rakendusuuringu eesmärgiks seatud küsimusi, rakendusuuringu raport ning uuringu demonstreeritavate seadmete kogum ei vasta rakendusuuringule ettenähtud hea tava nõuetele. Eksperdid andsid ka arvamuse, et uurimustööst ja lisatud materjalidest nähtuvalt on uuringu käigus valminud erinevaid töötavaid lahendusi, kuid kogu uuringus saavutatut ei ole tellijale üle antud, sest uuringust ja üleandmise aktidest suures mahus akteeritud ja muudes materjalides kajastuv tööde info ei kajastu uuringus. Lisaks tellis hageja rakendusuuringu vastavuse hindamiseks ekspertiisi Tallinna Tehnikaülikooli doktorilt J.SP. ja J-S.P on 24.11.2020.a ekspertarvamuses avaldanud seisukohta, et kostja koostatud rakendusuuringu aruanne ei vasta rakendusuuringult 3

(55)nõutud tasemele TRL 6 ega teadustöö üldistele nõuetele, samuti hankelepingus ja hankedokumentides avaldatud rakendusuuringu tehnilistele kirjeldustele ning uuringu raport on hageja jaoks kasutu, sest see ei võimalda jätkata edasist teadustööd või tootearendust. Hageja väitel on tal kostja rikkumise tõttu tekkinud kahju nii otsese varalise kahju kui saamata jäänud tulu näol. Hageja on jäänud ilma lepinguga oodatud vastusooritusest. Hageja on tasunud kostjale lepingu alusel 651 228,78 eurot, kuid vastusooritusena sai hageja kostjapoolse lepingu rikkumise tulemusena väärtusetu soorituse. Lisaks jäi hagejal saamata kasu, mis ta tõenäoliselt lepingu kohase täitmise korral oleks saanud. Hageja äriplaan oli koostatud konservatiivselt ja selle prognoosi kohaselt oli oodatav käive viie aasta jooksul 3,8 miljonit eurot aastas ja kasum seejuures 764 000 eurot aastas. Samuti kaotas hageja võimaluse edasiseks kasu saamiseks, sest kostja tegevuse tulemusena on rakendusuuringu tulemused, mis pidi olema konfidentsiaalne info ja osaliselt ärisaladus, jõudnud kolmandate isikute kätte. Seega on kostja rikkumisega seoses hagejal tekkinud otsene varaline kahju vähemalt 651 228,78 eurot ja saamata jäänud tulu aastas 764 000 eurot. Hageja piirdub kostjalt kahju nõudmisega summas 651 228,78 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist kahjuhüvitiselt. Kui kohus ei pea kahju hüvitamise nõuet põhjendatuks, siis hageja alternatiivselt taganeb kostjaga sõlmitud hankelepingust ja nõuab olulise rikkumise tõttu tagasi kogu hankelepingu alusel makstu, s.o 651 228,78 eurot ning lisaks viivist summa tasumisega viivitamise eest. Hageja kostja ja kostja poolele kaasatud kolmandate isikute vastuväidetega hagile ei nõustunud ja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja ei nõustu kostja ja kolmandate isikute vastuväitega selle kohta, et E.Ki poolt 30.05.
  1. a kostjale edastatud Täpsustatud tööplaan ei olnud hankelepingu osa ja kostja ei pidanud rakendusuuringi läbiviimisel sellest lähtuma. Esiteks on poolte vahel sõlmitud hankelepingus endas (p 2.2) on kirjas, et lepingu objektiks on lisaks kostja pakkumisele rakendusuuringu teostamiseks täpsustatud tööplaan. Ka sisaldas kostja pakkumus märkust, et programm on hinnanguline ja seda tuleb täpsustada. Sellise pakkumusega on piisavalt selge, et on saavutatud kokkulepe programmi täpsustamises. Kostja ei ole tõendanud, et oleks koostatud mingi täpsustatud rakendusuuringu läbiviimise tööplaan lisaks E.Ki poolt 30.05.
  2. a saadetule. Nimetatud tööplaani on kostja kätte saanud. Kostja kasutas E.Ki lepingu täitmise projektijuhina, sõlmides selleks temaga lepingu küll pärast hankelepingu sõlmimist, kuid E.K tegutses kostja projektijuhina juba varem. E.K oli täpsustatud tööplaanist teadlik. Kostja projektijuhi teadmine on omistatav ka kostjale. Kostja enda tegevus kinnitab, et Täpsustatud tööplaan oli koostatud projekti elluviijate S.M ja S.Hu poolt ja et seda tegelikkuses ka järgiti. Hageja leiab, et isegi, kui lugeda, et Täpsustatud tööplaan ei ole hankelepingu osa, siis kostjal endal käsundisaajana oli kohustus täpsustatud tööplaan välja selgitada. Kui kostja seda ei teinud, siis on see temapoolne hoolsuskohustuse rikkumine. Hageja ei nõustu ka kostja ja kolmandate isikute vastuväidetega kostja poolt lepingu rikkumisele. Hageja on seisukohal, et tema esitatud ekspertide arvamused tõendavad, et kostja koostatud rakendusuuringu aruanne ei vasta hankelepingu ja Täpsustatud tööplaani tingimustele .J.S-P arvamus tõendab, et uuringu raport ei vasta hankelepingu tingimustele ega hankedokumentides avaldatud rakendusuuringu tehnilistele ka juhul, kui jätta Täpsustatud tööplaan kõrvale. Hageja leiab, et kostja esitatud Tallinna Tehnikakõrgkooli arvamus ei lükka ümber hageja ekspertide arvamustes toodud lõppjäreldust rakendusuuringu nõuetele mittevastavuse kohta. Hageja toob välja, et Tallinna Tehnikakõrgkooli arvamus ei käsitle üldse uurimisraporti kui teadustöö taseme küsimust, st ei vasta küsimusele kas üleantu on kontrollitav, korratav ning üleantu pinnalt on võimalik tellijal jätkata edasist uurimistööd või tootearendust. Lisaks esinevad arvamuses fundamentaalsed vead ja moonutused, mistõttu ei ole hageja hinnangul see arvamus tõendina usaldusväärne. Hageja leiab, et kostja ei soovinudki Täpsustatud tööplaani täita ja sellele vastavalt tulemusi üle anda. Kostjale on korduvalt antud võimalus teha uurimisraport vastavaks elementaarsele teadustöö tasemele, mida saaks kasutada. Kostja ei ole 4
(55)seda teinud. Seega on kostja rikkumised tahtlikud. Lisaks ei nõustu hageja kostja väidetega selle kohta, et kostja rikkumise tõttu ei saanud hagejal tekkida kahju. Hageja on hagiavalduses põhjendanud, et kostja rikkumise tõttu tekkis tal kahjuna saamata jäänud äritulu (vastavalt äriplaanile 764 000 eurot aastas) ja ka otsene varaline kahju kasutu investeeringu näol (hageja on tasunud lepingu alusel kostjale 651 228,78 eurot, vastusooritusena on hageja saanud väärtusetu soorituse). Hageja leiab, et temal kahju tekkimise küsimuses on asjakohatu kostja väide, et hageja sai rakendusuuringu läbiviimiseks toetust SA-lt A. Kui hageja oleks teadnud, et kostja ei kavatse nõuetekohaselt hankelepingut täita, siis oleks hageja tellinud rakendusuuringu teiselt isikult ja saanud SA A toetust kasutada eesmärgipäraselt. Kostjale on tasutud hageja poolt 651 228,78 eurot uuringu raporti eest, mis eksperdi hinnangul on keskpärase bakalaureusetöö või insenertöö tasemel ega võimalda jätkata edasist teadustööd või tootearendust. Hageja otsene varaline kahju on rakendusuuringule kulutatud kasutu summa, millele lisandub arendusplaani väljatöötamisele kulutatud aeg ja kulu. Hagejale teadaolevalt on SA A alustanud juba järelevalvemenetlust ning ei saa välistad, et hagejal tuleb SA-le A toetussumma tagasi maksta, mis suurendab hagejale reaalselt tekkinud kahju veelgi. Hageja piirdub kostjalt kahju nõudmisega summas, mis vastab kostjale üleantud summale, s.o kahjunõudega summas 651 228,78 eurot. Hageja taotles, et kohus kuulaks asjas tunnistajana üle E.Ki, ekspertarvamused andnud A.A , M.J ja J-S.P . Lisaks taotles hageja, et kohus kuulaks vande all üle hageja seadusliku esindaja A.P . Kohtuistungil hageja A.P vande all ülekuulamisest loobus.
  1. Kostja seisukoht ja vastuväited Kostja, E.L, hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hageja nõue tema vastu lepingu rikkumisega seoses väidetavalt tekkinud kahju hüvitamiseks või alternatiivselt lepingu alusel üleantud raha tagastamiseks ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kahju hüvitamise nõude puhul toob kostja välja, et poolte vahel sõlmitud hankeleping näeb ette kostjale kahju hüvitamise kohustuse üksnes lepingu tahtliku rikkumise korral. Kostja leiab, et ta ei ole lepingut üldse rikkunud, rääkimata selle tahtlikust rikkumisest. Esiteks väidab hageja, et kostja poolt teostatud rakendusuuring ei vasta hageja tuginetud täpsustatud tööplaanile. Kostja on seisukohal, et hageja tuginetud täpsustatud tööplaanis ei ole pooled kunagi kokku leppinud. Hageja peab täpsustatud tööplaaniks rakendusuuringu projektijuhi E.Ki 30.05.
  2. a saadetud täiendatud tegevuskava. Kostja leiab, et nimetatud dokumenti ei saa pidada lepingu osaks ning kostja ei pidanud lepingu täitmisel sellest lähtuma. Hankelepingu punktis 2.
  3. nimetatud täpsustatud tööplaani all pidasid pooled silmas lepingu täitmise käigus kokku lepitavat võimalikku tööplaani täpsustust, kuid lepingu täitmise käigus pooled täpsustatud tööplaanis kokku ei leppinud. Kostja lähtus hageja 01.06.
  4. a pakkumuses sisaldunud tegevuskavast, mis vastab riigihanke tehnilisele kirjeldusele ja poolte 25.02.
  5. a allkirjastatud arendusplaanile. Kostja toob välja, et pärast kostjalt rakendusuuringu lõpparuande saamist on hageja SA-le A 28.02.2018.a esitatud lõpparuandes kinnitanud, et kõik riigihanke tehnilises kirjelduses planeeritud tegevused on kostja poolt teostatud ning kõik planeeritud valdkonnad said uurimistööga kaetud. Kostja arvates kinnitab eeltoodu, et ka hageja ise lähtus lepingu täitmisel riigihanke tehnilisest kirjeldusest mitte täiendatud tehnilisest kirjeldusest. Lisaks on ka SA A vahearuandele antud eksperthinnangus tuvastanud, et lepingu täitmise käigus on lähtutud just riigihanke tehnilisest kirjeldusest. Ka rakendusuuringu tegelikud läbiviijad S.M ja S.H kinnitasid kohtus vande all, et uuringut läbi viies lähtusid nad riigihanke tehnilisest kirjeldusest mitte täiendatud tehnilisest kirjeldusest. S.M ja S.H kinnitasid kohtuistungil veel ka seda, et mitte keegi ei ole neil palunud lepingu täitmise käigus lähtuda täiendatud tehnilisest 5
(55)kirjeldusest. Ainukene, kes väidab, et lepingu täitmisel lähtuti täiendatud tehnilisest kirjelJdusest, on E.K, kelle vastavasisulised tunnistaja ütlused on aga vastuolus kõigi ülejäänud tõenditega ega ole usutavad. Teiseks väidab hageja, et kostja poolt teostatud rakendusuuring ei vasta ka kostja pakkumusele ega selliste uuringute tavalisele tasemele, teadustavale ega käibehoolsusele ning kõiki rakendusuuringu tulemusi ei antud hagejale üle. Kostja on seisukohal, et hageja kõik etteheited on alusetud. Kostja on esitanud tõendina Tallinna Tehnikakõrgkooli teadlaste eksperthinnangu, mis kinnitab rakendusuuringu nõuetekohasust. Hageja on ka ise lepingu täitmise käigus allkirjastatud 46-s üleandmise-vastuvõtmise aktis ning ka SA-le A esitatud lõpparuandes kinnitanud rakendusuuringu teostatust lepingus ette nähtud kvaliteedis ja mahus. Kostja leiab, et kõik muud tõendid lükkavad ümber hageja esitatud J.S-P 24.11.
  1. a hinnangu rakendusuuringu aruande mittevastavuse kohta. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud A.A ja M.J 27.11.
  2. a arvamus rakendusuuringu aruande mittevastavuse kohta ei ole asjakohane, kuna selles arvamuses on hinnatud vastavust üksnes täiendatud tehnilisele kirjeldusele mitte riigihanke tehnilisele kirjeldusele. Kostja leiab, et lisaks rakendusuuringu lõpparuande mittevastavusele ei ole hageja põhistanud oma väiteid selle kohta, et kostja on jätnud hagejale midagi üle andmata. Kõik, mis rakendusuuringu käigus vastavalt hanke tehnilistele tingimustele loodi, on hagejale üle antud. Hageja etteheited tootearenduse tegemata jätmisele on alusetud, sest kostja ülesandeks oli rakendusuuringu läbiviimine, mitte tootearendus. Kolmandaks väidab hageja, et kostja on rikkunud ärisaladuse hoidmise, huvide konflikti vältimise ning konfidentsiaalsuskohustust. Kõik need etteheited puudutavad rakendusuuringu läbiviimisel osalenud kahte kostja lepingupartnerit S.Md ja S.Hut, kes olid rakendusuuringu läbiviijateks valitud hageja enda poolt. Hagejal tekkisid kõnealuste isikutega rakendusuuringu välised erimeelsused. Hagejat häirib, et kostja ei soostunud liituma hageja õiguslike rünnakutega nende isikute vastu. Seetõttu asus hageja esitama etteheiteid ka kostja suunal, kuigi kõik need etteheited on alusetud ja tõendamata. Kostja lähtus rakendusuuringu teostamisel 01.06.
  3. a pakkumuses esitatud tegevuskavast, mille alusel omakorda koostati riigihangete registris avaldatud tehniline kirjeldus. Kostja andis pakkumuses sisaldunud lähteülesandele vastava uuringuaruande hagejale üle 04.01.
  4. a. Hageja tugineb ekslikult sellele, et rakendusuuringu eesmärgiks oli mehitamata õhusõiduki arendamine, mille tulemusel tuli hagejale anda üle mehitamata õhusõiduki platvorm. Midagi sellist ei näinud aga rakendusuuringu lähteülesanne (isegi E.Ki 30.05.2016 sisalduv versioon) ette. Rakendusuuringu eesmärgiks ei olnud GAUI GX9 platvormile ehitatud droonkopteri arendus. Rakendusuuringu eesmärgiks oli luua lahendused, mis kõik on uuringu aruandes kirjeldatud ning uuringu aruande ja failide kaudu hagejale üle antud. Kostja leiab, et isegi, kui oleks tuvastatav tema poolt lepingu rikkumine, siis ei ole hageja tõendanud temal kahju tekkimist summas 651 228,78 eurot. Kostjale makstud rahast 542 690,66 eurot on saanud hageja riigiabina SA-lt A. Enda raha on hageja panustanud rakendusuuringusse ilma käibemaksuta kokku 167 404,25 eurot. Seega saaks teoreetiliselt olla hageja kahjuks üksnes 167 404,25 eurot. Ka sellisel juhul aga ei kuuluks see kahjusumma hüvitamisele, kuna kostja pole kahju tekitanud tahtlikult, mis hankelepingu kohaselt on kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eelduseks. Kostja leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud ka seetõttu, et nõude eeldusena ei ole hageja andnud kordagi kostjale täitmiseks täiendavat tähtaega. Kostja toob välja, et 04.01.
  5. a toimus rakendusuuringu tulemuste hagejale üleandmine. 09.01.
  6. a esitas hageja omapoolse kriitika, millele kostja vastas 15.01.2018.a. Pärast seda hageja enam ei vastanud kostja põhjendustele ja vastuväidetele hageja esitatud kriitika suhtes. Hageja ei ole kordagi esitanud kostjale ühtegi nõudmist hageja väidetud puuduste likvideerimiseks. Kostja leiab, et kuna ta ei ole hankelepingut rikkunud, siis on ka hageja alternatiivselt 6
(55)hankelepingust taganemine alusetu. Kostja leiab ka, et hageja on lepingust taganemise õiguse kaotanud, kuna ei esitanud taganemisavaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui sai teada väidetavast lepingu rikkumisest või pidi sellest teada saama. Samuti ei ole hageja lepingust taganemise eeldusena enne taganemist andnud kostjale täitmiseks täiendavat tähtaega. Seetõttu leiab kostja, et hagejal puudub alus nõuda kostjalt kahju hüvitamist või alternatiivselt lepingu alusel üleantud raha tagastamist. Kuna hageja põhinõue ei ole põhjendatud, siis ei ole põhjendatud ka hageja viivise nõue.
  1. Kostja poolele kaasatud kolmandate isikute seisukoht ja vastuväited Kostja poolele kaasatud kolmandada isikud, S.M ja S.H, on seisukohal, etI.E. OÜ hagi E.L vastu ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kolmandad isikud nõustuvad kostja seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud nõude eeldusenahankelepingu rikkumist. Kolmandad isikud leiavad, et hagejale on hankelepingu järgi üle antudnõuetekohane rakendusuuring ning kostja ega kolmandad isikud ei ole rikkunud ärisaladusehoidmise, konfidentsiaalsuskohustust ega huvide konflikti vältimise kohustust. Kolmandad isikudon mehitamata õhusõidukite arendamise entusiastid ja eksperdid. Nad tegelevad mehitamataõhusõidukite (UAV) platvormide arendamise ja tootmisega. Nad asusid F. OÜ kaudupakkuma Elektrilevile teenust juba
  2. aastal, kui arendasid seal välja lendava UAV, millegaosutasid pilootprojekti raames elektriliinide inspekteerimisteenust H . G . E OÜ-le,kes omakorda osutas sama teenust Elektrilevile. Enne Ae rakendusuuringu algustarendas F. OÜ GAUI GX9 platvormi automaatlennuvõimeliseks. Hageja ning temagaseotud isikud, kuuldes F. OÜ tegevusest ja edusammudest, otsustasid kavandada hagejajaoks täiesti uue ärisuuna ning ärimudeli, mis põhines F. OÜ poolt juba osutatava õhustinfo kogumise teenuse sisule, eesmärgiga osutada sellist teenust mastaapsemalt. Äriplaanirealiseerimiseks esitas hageja SA-le A taotluse rakendusuuringu läbiviimiseks.Rakendusuuringu läbiviimisel juba arendusplaani koostamise hetkest soovis hageja kaasatauuringu teostamisele kolmandaid isikuid. Hageja soovist lähtuvalt korraldas kostjarakendusuuringu läbiviimiseks hanke, mille tulemusel sõlmiti 25.08.
  3. a kolmandate isikuteja kostja vahel käsunduslepingud hageja tellitud rakendusuuringu läbiviimiseks ning F.OÜ loodud intellektuaalse omandi kasutamiseks 16.09.
  4. a lihtlitsentsi lepingu. Hetkeks, milvastav lihtlitsentsi leping sõlmiti, oli F. OÜ-le kuuluv GAUI GX9 platvorm võimelineteostama stabiilset ja ka automatiseeritud lendu. Rakendusuuringu vältel asusid hageja jahagejaga seotud isikud pidama läbirääkimisi, et laiendada kolmandate isikutega koostööd lisaksrakendusuuringu läbiviimisele ka ühisele hilisemale tootearendusele ning kaasata kolmandaidisikuid hageja äriplaani elluviimisel, kasutades selleks F. OÜ-le kuuluvat GAUI GX9platvormi. Kuna kolmandatele isikutele aga nende ja ka F. OÜ kaasamise viis ei osutunudsobilikuks, ei soovinud kolmandad isikud hageja ega temaga seotud isikutega luua uusikoostöövorme. Sellest tingituna on hageja ja temaga seotud isikud asunud andma kolmandateisikute tegevusele rakendusuuringu läbiviimisel tähendust, mida see kunagi ei ole olnud. Hagejaproovib luua ekslikku pilti sellest, justkui F. OÜ GAUI GX9 platvorm arendati väljarakendusuuringu käigus. Kolmandad isikud rõhutavad, et hageja käsitlus on vale. Rakendusuuringu keskne ese ei olnud platvormi arendus, vaid andmetöötlus, mis praktikas tähendas suurel määral avalikult kättesaadavate andmete ja praktikate analüüsi, soovitusi kohaldamise osas. Rakendusuuringu eesmärgiks oli analüüsida olemasolevat tarkvara ja sobitada seda parimal viisil, et tagada kõrgem ohutuse tase, parem side jne. Väär on hageja püstitatud hüpotees, justkui rakendusuuringu käigus loodi midagi erakordselt uudset ja enneolematut, mis on kõik hageja ärisaladus. Intellektuaalse omandina on rakendusuuringu käigus loodud tarkvara, mis on hagejale üle antud ja mida ei ole rakendusuuringuga mitteseotud isikutele kunagi avaldatud. Info, mis on olnud avalik või mis oli rakendusuuringu tarbeks ostetud F. OÜ-lt,ei saa olla hageja ärisaladuseks. Kolmandad isikud nõustuvad kostjaga, et E.Ki 7
(55)30.05.
  1. a edastatud „Täpsustatud tööplaan“ ei saanud kuidagi hankelepingu osaks saada ning sellest ei pidanud lepingu täitmisel lähtuma. Kolmandad isikud taotlesid, et kohus kuulaks nad vande all üle. Lisaks taotlesid nad, et kohus kuulaks tunnistajana üle A.L . Kohtuistungil kolmandad isikud loobusid A.L tunnistajana ülekuulamise taotlusest. II E.L vastuhagi I.E. OÜ vastu
  2. Vastuhagi nõue ja põhjendused E.L esitas 04.11.
  3. a vastuhagiavalduse I.E. OÜ vastu hankelepingust tuleneva võla ja viivise nõudes. E.L (edaspidi kostja) nõuab vastuhagis I.E. OÜ-lt (edaspidi hageja) põhivõlga summas 192 894,29 eurot ja viivist 0,5% tasumata põhivõlalt päevas alates 12.11.
  4. a kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Vastuhagi kohaselt on poolte vahel 21.07.
  5. a sõlmitud hankelepingu p 4.
  6. järgi kostja poolt rakendusuuringu läbiviimise maksumuseks 969 426,024 eurot, s.o 807 855,02 eurot + käibemaks. Kostjale on rakendusuuringu läbiviimise eest tasutud kokku 776 531,74 eurot, millest 651 228,78 eurot on tasunud hageja ja 125 302,96 eurot hageja partner projektis R.-U AS. Hagejal on hankelepingu järgi tasumata kostjale 192 894,29 eurot. Kostja nõudis hagejalt 192 894,29 euro tasumist 09.02.
  7. a nõudekirjas. Hageja on tasumisest keeldunud. Hageja tasumisest keeldunud põhjusel, et kostja poolt 04.01.
  8. a üle antud rakendusuuringu uuringuaruanne ei vasta hankelepingule. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õigus keelduda temale 192 894,29 euro tasumisest. Kostja leiab, et tema poolt hagejale 04.01.
  9. a üle antud rakendusuuringu uuringuaruanne vastab hankelepingule. Seda asjaolu on kostja on põhistanud hagivastuses. Eraldi rõhutab kostja, et rakendusuuringu vastavust hankelepingule, st kostja 01.06.
  10. a pakkumusele, tõendab muu hulgas Tallinna Tehnikakõrgkooli 22.10.
  11. a eksperthinnang. Kostja poolne hankelepingu täitmine on olnud nõuetekohane ja hagejal on kohustus hankelepingus kokku lepitud summa kostjale tasuda. Hankelepingu kohaselt on hageja kohustatud tasuma esitatud arved 5 tööpäeva jooksul ning arvete mittetähtaegse tasumise korral maksma viivist 0,05% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Kostja nõuab vastuhagis hagejalt tasumata põhivõlga ja selle tasumisega viivitamise eest viivist lepingus kokkulepitud määras alates 12.11.
  12. a kuni põhivõla täitmiseni.
  13. Hageja seisukoht ja vastuväited vastuhagile I.E. OÜ E.L vastuhagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja leiab, et kostjal ei ole õigust nõuda temalt hankelepingu alusel täiendavat tasu. Esiteks on hageja seisukohal, et pooled leppisid hankelepingus kokku rakendusuuringu eeldatava (maksimaalse) maksumuse ning rakendusuuringu eest tasumise kulupõhiselt vastavalt kostjal reaalselt tekkinud kuludele ja esitatud kuluaruannetele. Kostja on vastuhagi lisana esitanud 192 894,29 euro tasumiseks üksnes arve. Kuluaruannet ega osutatud teenuste loetelu aga kostja esitanud ei ole. Hageja leiab, et kostjale ei ole nõutavas summas kulu tekkinud, mistõttu ei ole tasunõue sissenõutav. Teiseks, tasunõue ei ole sissenõutav, sest kostja ei ole hankelepingut nõuetekohaselt täitnud, mida hageja on põhistanud enda hagis kostja vastu. Lisaks on hagejale teatavaks saanud, et ta on maksnud kostjale alusetult kulu eest, millise kulu on kostja oma lepingpartnerilt ise tagasi nõudnud. Nimelt, kostja on oma lepingupartnerilt Infrainsenerid OÜ-lt tagasi nõudnud rakendusuuringu kulu (maajamaa rent) summas 18 709,68 eurot + km, tuginedes sellele, et teenust ei osutatud. I. OÜ on vastava summa kostjale tagastanud. Seega, kostja on esitanud vastuhagi tasunõude, teades, et tegelikkuses ei ole temale vastavas summas kulusid tekkinud. 8
(55)III Kohtu seisukoht
  1. Kohus leiab, et I.E. OÜ hagi E.L vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes ega ka alternatiivselt üleantu tagastamise ja viivise nõudes ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 6.
  2. Kohus tegi kindlaks alljärgnevad asjas tähtsust omavad vaidlustamata asjaolud: •
  3. aasta alguses koostas I.E. OÜ (edaspidi hageja) koostöös E.Lga (edaspidi kostja) arendusplaani (edaspidi Arendusplaan, I kd tl 29- 37) ja äriplaani (edaspidi Äriplaan, I kd tl 46-73), eesmärgiga taotleda SA-lt A toetust insenerseire jaoks mehitamata lennukilahenduste rakendusuuringuks. • Arenduplaani ja Äriplaani koostamisel osalesid lisaks teistele partneritele S.M ja S.H ning E.K, kes plaaniti kaasata rakendusuuringu uurimisgrupi liikmetena. • 23.05.
  4. a avaldas hageja riigihangete registris hanketeate rakendusuuringu ostmiseks (I kd 78-80). Hanketeates oli märgitud pakkumuste esitamise tähtajaks 30.05.
  5. a. Koos hanketeatega avaldati riigihangete registris hanke alusdokumendid, sh hanke tehnilised tingimused (IV kd tl 103-108). 27.05.2016.a avaldas hageja muudetud hanketeate, mille kohaselt oli pakkumuste esitamise tähtaeg 01.06.
  6. a (IV kd tl 109-110). • 30.05.
  7. a saatis Arenduplaani ja Äriplaani koostamisel osalenud E.K kostja esindajale K-E.S e-kirja (I kd tl 87) manusena faili nimetusega „Rakendusuuringu tehniline kirjeldus täitmiseks – täiendatud“ (edaspidi Täiendatud tehniline kirjeldus, I kd tl 81-86). • 01.06.
  8. a esitas kostja hageja hanketeatele pakkumuse rakendusuuringu teostamiseks maksumusega 807 855,015 eurot, millele lisandub käibemaks 20% (I kd tl 88-121). Pakkumuses esitas kostja rakendusuuringu teostamise tingimused lähtudes hanketeatega avaldatud tehnilistest tingimustest (edaspidi Pakkumuse tehnilised tingimused, IV kd tl 104-107). • 20.07.
  9. a sõlmisid hageja ja kostja mehitamata lennunduse rakendusuuringu hankelepingu (edaspidi Hankeleping, I kd tl 121-124). Hagejat esindas lepingu sõlmimisel juhatuse liige A.P ja kostjat arendusprorektor rektori ülesannetes, K-E.S • Kostja hanke tulemusena said S.M ja S.H kostja rakendusuuringu meeskonna liikmeteks. 25.08.
  10. a sõlmis kostja eraldi S.Mga ja S.Huga käsunduslepingud rakendusuuringu teostamiseks (IV kd tl 125-126 ja 127- 128). • 04.01.
  11. a andis kostja hagejale üle rakendusuuringu lõpparuande „Rakendusuuringu aruanne. Mehitamata lennukilahendiste rakendusuuringud insenerseire jaoks“ (edaspidi rakendusuuringu lõpparuanne, II kd tl 165-235). • Hageja on tasunud kostjale rakendusuuringu teostamise eest kokku käibemaksuta 542 690,66 eurot ja koos käibemaksuga 651 228,78 eurot. Hageja on käesolevas tsiviilasjas pöördunud kohtusse kostja vastu hagiga Hankelepingu rikkumisega seotud kahju hüvitamise nõudes summas 651 228,78 eurot või alternatiivselt lepingust taganemise alusel lepingu järgi üleantud 651 228,78 euro tagastamise nõudes. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist kahjuhüvitiselt või alternatiivselt tagasinõutavalt summalt. 9
(55)Kostja ja kostja poolele kaasatud kolmandad isikud S.M ning S.H hagi ei tunnista ja vaidlevad sellele täies ulatuses vastu. Allpool käsitleb kohus esmalt hageja esimese alternatiivina esitatud kahju hüvitamise ja viivise nõuet ning seejärel teise alternatiivina esitatud üleantu tagastamise ja viivise nõuet. 6.2. Kahju hüvitamise nõue Arvestades hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et nõude õiguslikuks aluseks saavad olla võlaõigusseaduse (

) sätted kohtuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohta.

§ 115

lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Tulenevalt

§ 115

lg-st 1 on hageja kahju hüvitamise nõude üldiseks eelduseks see, et kostja on kohustust rikkunud, kostja vastutab rikkumise eest ja hagejal on tekkinud kahju.

§ 115

lg 1 ei eelda vastutuse alusena süü olemasolu.

§ 103

lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

§ 115

ja § 103 on dispositiivsed ja poolte kokkuleppel on võimalik vastutust piirata, sh kokku leppida vastutus ainult süülise rikkumise eest. Kahju hüvitamise nõudele kohalduvad ka

§ 127

kahju hüvitamise eesmärgi ja ulatuse kohta ja

§ 128

hüvitatava kahju kohta.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.

§ 127

lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Vastavalt

§ 127

lg-le 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 128

sätestab hüvitatava kahju liigid.

§ 128

lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Vastavalt

§ 128lg-le 2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Hankelepingus leppisid nad kokku kostja vastutuse piirangus. Nimelt Hankelepingu p-s 6.9. on pooled kokku leppinud, et E.L (s.o kostja) vastutab I.E. OÜ (s.o hageja) ja partnerite ees kahju hüvitamise eest üksnes lepingu tahtlikul süülisel rikkumisel. Kohus leiab, et arvestades eelnimetatud seadusesätteid on hageja kahju hüvitamise nõude üldised eeldused alljärgnevad: o kostja on Hankelepingut tahtlikult rikkunud (

§ 115lg 1; ja Hankelepingu p 6.9.

poolte kokkulepe); o hagejale on tekkinud kahju (

§ 127

lg 1 ja § 128); o kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127lg 2); 10

(55)o kostja rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh kostja rikkumist, kahju tekkimist ja selle põhjuslikku seost kostja rikkumisega, tõendama hageja. Kostja peab oma vastuväiteid tõendama. Järgnevalt käsitleb kohus kahju hüvitamise nõude eelduseks olevate asjaolude esinemist, esmalt seda, kas kostja on hageja poolt etteheidetud kohustusi rikkunud ja seejärel seda, kas hagejal on kostja rikkumisega põhjuslikus seoses tekkinud kahju, mille eest kostja vastutab. 6.2.

  1. Kostja kohustuste rikkumine Hageja tugineb oma nõude alusena alljärgnevatele kostja rikkumistele: o kostja ei täitnud Hankelepingut vastavalt E.Ki poolt 30.05.
  2. a e-kirjaga saadetud Täiendatud tehnilisele kirjeldusele; o kostja poolt üle antud Rakendusuuringu lõpparuanne ei vasta Hankelepingu tingimustele ega üldisele rakendusuuringult nõutavale tasemele; o kostja ei ole hagejale üle andnud kõiki Rakendusuuringuga leitud lahendusi; o kostja on rikkunud ärisaladuse konfidentsiaalsuskohustust. hoidmise, huvide konflikti vältimise ja

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Nimetatud sättest tulenevalt tuleb lepingulise võlasuhte puhul lähtuda kohustuste täitmisel eelkõige lepingust, aga osas, mida lepingus ei ole sätestatud, lähtuda seadusest. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud Hankeleping on kvalifitseeritav

§ 619

mõttes käsunduslepinguna.

§ 619

sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Poolte vahel sõlmitud Hankelepingu esemeks on rakendusuuringu läbiviimine, mis on oma olemuselt käsundi tüüpi teenuse osutamine ja erinevalt näiteks töövõtulepingust, ei saa olla suunatud konkreetse tulemuse saavutamisele. Ka mõlemad pooled ise käsitlevad Hankelepingut käsunduslepinguna, kus hageja on käsundiandja ja kostja käsundisaaja. Seega kostja lepinguliste kohustuste täitmise nõuetekohasuse hindamisel tuleb muu hulgas kohaldada

sätteid käsunduslepingu kohta. Kohus käsitleb allpool eraldi kõiki kostja rikkumisi, millele hageja tugineb. 6.2.1.

  1. Hankelepingu täitmise vastavus Täiendatud tehnilisele kirjeldusele Käesolevas asjas ongi poolte vahel keskne vaidlus selle üle, kas E.Ki poolt 30.05.
  2. a ekirjaga kostjale saadetud Täiendatud tehniline kirjeldus on Hankelepingu osa ja kas kostja pidi sellest Hankelepingu täitmisel juhinduma.

§ 9

lg 1 näeb ette, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 9

lg 2 järgi on pakkumusele nõustumuse andmisega leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. 11

(55)

§ 16

lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 20

lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vastavalt

§ 20

lg-e 2 loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on lepingu sõlmimiseks vajalik poolte kokkulepe ja vastavad poolte tahteavaldused (pakkumus ja nõustumus), millest on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Lepingu sõlmimise ettepanekule võib anda aktsepti otsese tahteavaldusega, aga ka teoga, mis väljendab nõusolekut sõlmida leping. Teoga aktseptimisel loetakse

§ 9lg 2 kohaselt leping sõlmituks alates teost teadasaamisest või teo tegemisest.

Kui leping on juba sõlmitud, siis

§ 13

lg 1 kohaselt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Vaidlust ei ole selle üle, et 23.05.

  1. a avaldas hageja riigihangete registris hanketeate rakendusuuringu ostmiseks. Koos hanketeatega avaldati riigihangete registris hanke alusdokumendid, sh hanke tehnilised tingimused. 01.06.
  2. a esitas kostja hageja hanketeatele pakkumuse. Vaidlust ei ole, et Pakkumuse tehnilised tingimused vastasid hanke tehnilistele tingimustele. 20.07.
  3. a sõlmisid pooled Hankelepingu. Hankelepingu (I kd tl 121-123) punktis 2.
  4. on sätestatud, et lepingu eesmärgiks on määrata kindlaks lepingupoolte õigused ja kohustused, tagamaks arendustegevused hanke pakkumises näidatud mahus ja tasemel. Hankelepingu punkti 2.
  5. kohaselt on lepingu objektiks I.E. OÜ väljakuulutatud hankele 01.06.
  6. a E.L poolt esitatud pakkumine I.E ja projekti partnerite rakendusuuringu teostamiseks mehitamata lennukilahenduste väljatöötamiseks insenerseire jaoks ning täpsustatud tööplaan. Hageja väitel peeti Hankelepingu punktis 2.
  7. lepingu objektina nimetatud „täpsustatud tööplaani“ all silmas just E.Ki poolt 30.05.
  8. a e-kirjaga kostjale saadetud Täiendatud tehnilist kirjeldust, mis lepingu sõlmimisega sai lepingu osaks ning mida kostja lepingu täitmisel pidi järgima. Kostja ja kostja poolele kaasatud kolmandad isikud hageja väitega ei nõustu. Kostja pool ei vaidlusta, et Hankelepingu punktis 2.
  9. on lisaks kostja pakkumusele lepingu objektina nimetatud täpsustatud tööplaani, kuid kostja poole väitel pooled pärast lepingu sõlmimist tööplaani ei täpsustanud ning kostja lähtus lepingu täitmisel Pakkumuse tehnilistest tingimustest, mis vastas hageja hanketeatega koos avaldatud tehnilistele tingimustele ja selles ettenähtud tegevuskavale. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kokkuleppe sõlmimist tõendama hageja, kes sellele oma nõudes tugineb. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud poolte kokkulepet selle kohta, et E.Ki 30.05.
  10. a ekirjaga kostjale saadetud Täiendatud tehniline kirjeldus on poolte vahel 20.07.
  11. a sõlmitud Hankelepingu osa ja lepingu täitmisel tuli kostjal sellest juhinduda. Kohus leiab, et siinkohal on oluline, et poolte vahel sõlmitud lepingu puhul on tegemist hankelepinguga, mille sõlmimiseks korraldas hageja riigihanke, mida rahastati struktuuritoetustest. Riigihangete seaduse (RHS) § 69 lg 1 kohaselt teeb hankija igale kvalifitseeritud taotlejale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku esitada pakkumus. Riigikohus on 11.02.
  12. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15 (p 14) avaldanud seisukohta, et hankelepingut saab muuta vaid kitsastes piirides, tagades menetluse läbipaistvuse ja pakkujate 12

(55)võrdse kohtlemise. Riigikohus on samas lahendis selgitanud, et RHS § 69 eesmärk on kaitsta teisi pakkujaid ja tagada avaliku raha kasutamise läbipaistvus ning takistada riigihanke menetlusest möödaminekut ning riigihanke tulemusena sõlmitud töövõtulepingus hilisema muutmise mõistlik võimalus saab olla vaid selline, mis on juba alguses avaldatud ja millest saavad lähtuda ka teised pakkujad. Arvestades RHS § 69 lg-s 1 sätestatut ja ka eelnimetatud Riigikohtu suuniseid selle sätte tõlgendamisel, siis riigihankega korraldatud lepingu sõlmimiseks peavad lepingu olulised tingimused olema hankes avaldatud, et kõik pakkujad saaksid sellest lähtuda. Hankelepingut ei saa hilisemalt muuta oluliste tingimustega, mida hankes ei avaldatud. Vaidlust ei ole selle üle, et hanketeatega avaldas hageja riigihangete registris hanke tehnilised tingimused (IV kd tl 103-108). Tehniliste tingimuste dokument on pealkirjastatud „Rakendusuuring lähteülesanne ja põhieesmärgid“. Dokumendis on rakendusuuringu lähteülesanne, põhieesmärgid, tegevused ja tegevuskava kirjeldatud järgnevalt: Uuringu lähteülesandeks on praktiliste tsiviilrakenduste arendamiseks ühildada UAV (unmanned aerial vehicle, mehitamata õhusõiduk) lendude andmekogumise protseduure, kogutavaid andmekoosseise ja andmetöötluse protseduure. Eduka ühildumise ja selle baasil teostatud arendustöö tulemusena on võimalik saavutada tulemused kommertsialiseerimiseks, mida lennunduse ja geoinformaatika sektor eraldi saavutada ei saa. Projekti peamised eesmärgid:
  1. Töötada välja ohutust tagavad lahendused vabavaraliste platvormide ja GSM sidelahenduse kasutamisel lennunduses;
  2. Juurutada transponderi ja VHFside lahendused UAV vabavaralisele autopiloodiplatvormile, et tagada lennulubade saamine opereerimiseks reguleeritud õhuruumis sarnaselt tavalennundusega;
  3. Lendudel kogutava andmekoosseisu ja andmetöötluse ühildamine, et tagada GISandmetöötluse (ortofotod ja 3Dmudelid) kvaliteet sarnaselt mehitatud õhusõidukitelt teostatud LIDAR-mõõtmiste kvaliteediga. Rakendusuuringu läbiviimise ajaks on 03.04.2016 – 30.09.
  4. Rakendusuuringu tegevused (osad) Käesoleva rakendusuuringu põhiteemadeks lennuohutus, mis koosneb tehnika töökindlusest ja selle tagamisest, lennuprotseduuridest ja inimfaktorist tingitud riski vähendamisest. Sellega tegelevad uuringu alateemad 1
  5. Eesmärgiks on veakindlad süsteemid, varajase hoiatamise võimekus ja simulaatoriga kontrolli/väljaõppe korraldamise võimekus enne reaalsete lennukatsetega alustamist. Teiseks põhiteemaks on andmete täpsusklassi tõstmise läbi nende väärtuse suurendamine (insenertarbijatele), mis esitab kõrgendatud nõuded algandmete kvaliteedile ja täpsusele ning ka andmetöötluse enda protsessile. Sellega tegelevad uuringu alateemad 7 ja
  7. UAV simulaator. Simulaatori aluseks on füüsikalise mudeli loomine kopter-tüüpi õhusõidukist, millele lisatakse autopiloodispetsiifiline tarkvaralise reageeringu kiht. Füüsikalise mudeli loomiseks digitaliseeritakse õhusõidukid kolmemõõtmeliseks CAD mudeliks, mis annab esialgsed andmed ning lennukatsetest saadud täiendavad andmed, mis sisestatakse mudelit kirjeldavasse XMLandmemaatriksisse. Mudeli täpsustamine toimub mudelis parameetrite muutmisega iteratsiooni protsessis. Täissimulatsiooni jaoks on vajalik luua lennusimulaatori füüsikalise mudeli ja simuleeritud riistvara, millel jookseb autopiloot, vaheline ühilduvus ning testida sellise lahenduse toimivust, täpsusklassi ja töökindlust. Lisaks uuritakse erinevate eksisteerivate simulatsioonitarkvarade sobivust.
  8. Mobiilne maajaam. Mehitamata lendude turvalisuse ja töökindluse tagamiseks on vaja tagada sideühenduse töökindlus ka maajaamas. Mobiilse maajaama ülesanne on tagada maapealne 13
(55)
  4. lennujuhtimisvõimekus testlendude tegemise ajal, hetkel turul olevatest seadmetest ei ole teada sobivat lahendust. Maajaama sobiva lahenduse leidmiseks uuritakse dubleeritud töökindla arvutisüsteemi kasutamist, mida kasutatakse lennujuhtimistarkvara käitamiseks, testitakse võimalike ohtlike vigade olemasolu võimalikes lennujuhtimistarkvara variantides/versioonides ning uuritakse töökindla sidelahenduse integreerimist arvutisüsteemi juurde. Töökindluse tagamiseks on vaja uurida erinevate stsenaariumite tulemust sama tarkvara paralleelset käitamist kahes arvutis, mis on võimelised teineteiselt töökäske üle võtma ning süsteemi, kus kahes erinevas arvutis antakse käsud välja paralleelset ning käskude erinevuse korral õhus olev süsteem eirab edastatud käsku. Side turvalisuse tagamiseks on vajalik kahepoolne sünkroonne sidekanalite vaheline automaatse ümberlülitumise võimekus, et säilitada sidet lennuvahenditega. Transponderite ja VHFsüsteemi integreerimine. Antud seadmete puhul on tegu Lennuseadusest tulenevate nõuetega lennuvahendi tehnilise varustatuse taseme kohta, millega oleks tagatud õhusõiduki nähtavus teistele õhuliikluses osalejatele ja võimalus suhelda nendega lennunduse tavareeglite alusel. Seadmete integreerimise põhiküsimusteks on transponderi integreerimine autopiloodiga GPS andmete saamiseks, lennujuhi poolt määratud vajalike koodide sisestamise võimekus ning samuti maapealse süsteemiga teiste lendajate transponderi andmete vastuvõtmiseks, mis võimaldab reaalajas jälgida teiste liiklejate asukohta vältimaks kokkupõrkeid õhusõidukite vahel. VHFraadioside süsteemi integreerimiseks on vajalik elektroonilise ning tarkvaralise ühilduvuse ja pardaarvuti vaheline analüüs. Pardaarvuti eesmärgiks on tagada side õhusõiduki ja maajaama vahel GSM-võrgu kaudu loodud VPN-tunneli kaudu. Samuti on vajalik hinnata VHFside lahenduse massi mõju mehitamata õhusõiduki kandevõimele ning massi vähendamise võimalust säilitades töökindluse. Juhtimissüsteemi algoritm ja testplatvorm. Turvalisuse tagamiseks uuritakse vabavaraliste autopilootide turvalisuse suurendamist intertsiaalmõõtmiste mooduli lisamisega vabavaralisele autopiloodile. Uuringus on valitud kasutamiseks vabavaralised autopiloodid, kuna avatud lähtekood võimaldab rakendusuuringutes süsteemi lisafunktsionaalsuse saavutamiseks integreerida põhiprogrammi täiendavaid tarkvaramooduleid. Autopilootide dubleerimisel kamdub töökindluse probleem edasi võrdlevasse moodulisse, kuid intertsiaalmõõtmised võimaldaks anda rikkekindluse kompassi ja GPS süsteemide rikke või sihiliku häirimise korral (näiteks jammeriga). Kommertslitsentsiga kaitstud tarkvara kasutamine piiraks projekti jätkusuutlikust. Lisaks on esinenud juhtumeid, kus suletud arhitektuuriga tarkvara tarnija ei suuda tootele tagada kasutajatuge terve projekti kestvuse vältel. Samuti on avatud platvormil valminud tarkvarapaketid turul olevatest autopilootidest ühed kõige arenenumad olles samal ajal väga konkurentsivõimelise hinnaga. Testplatvormil kontrollitakse süsteemi toimivust simulaatoris erinevate manöövrite sooritamisel. Piloodivaba maandumissüsteem. Piloodivaba maandumissüsteemi arendamise eesmärgiks on inimtegurist tulenevate ehk piloodi poolsete eksimuste vähendamine ning maandusmisvõimekuse suurendamine rasketes olukordades (nt tugev tuul, maandumine liikuvale alusele või kõikuvale alusele merel). Uuritakse masinnägemise võimekust ja teiste andmeallikatega koos kombineerimist maandumisel sh võimalus eri etappidel kasutada erinevaid andmeallikaid autopiloodile maandumise läbiviimiseks. Testides määratakse toimivuse ulatus, et teha vastavad parandused vabavaralise autopiloodi maandusmisalgoritmis. Aktiivne UAVplatvormi tehnilist seisundit reaalajas monitooriv süsteem. Aktiivne UAVplatvormi tehnilist seisundit reaalajas monitooriva süsteemi eesmärk on anda infot GSMvõrgu kaudu seadme tehnilisest seisukorrast lennu jooksul ja lendu 14
(55)ohustavate tegurite (jäätumise, mootori ülekuumenemise ja laagrite defektidest/kulumisest tingitud vibratsiooni) esinemise kohta, mis annab ühtlasi edasisel kasutamisel sisendi tootearenduses vajalike hooldusvälpade kohta. Uuritakse süsteemi jaoks vajalike andurite ning vastava pardaarvuti tarkvara toimivust simulatsiooni ja testkeskkondades ning ühilduvust seadme energia ja sidesüsteemiga.
  1. Geoinfo kogumisprotsessi arendamine. Geoinfo kogumise protsessi arendamise eesmärgiks on geoinfo andmepilve kvaliteeti ja andmetöötluse kiirust mõjutavate tegurite määratlemine, nende logimise võimekuse loomine ja lendudega kogutud andmete vormingu ühilduvus (nt logifailide struktuur) geoinfo töötlemiseks kasutatava tarkvara sisendformaatidega. Samuti testitakse lennuprotseduuride (lennukõrgus ja kiirus) mõju andmekvaliteedile ning määratakse andmekvaliteedi nõuetest tulenevad optimaalsed lennuparameetrid.
  2. Intelligentse, masinnägemist kasutava sihitamissüsteemiga kaamerastabilisaatori arendus Intelligentse 3telje sihis stabiliseeritud kaamerastabilisaatori ja masinnägemist kasutava sihitamissüsteemi eesmärgiks on lennuvahendi õhuturbulentsist tulenevate mõjude vähendamine ning jälgimissuuna stabiliseerimine tehnoloogia abil, mis vähendab salvestatavate andmete vigasust (pildistamisel objekti tabamine ja asukohaandmed). Teema on olulisem, kui lennuohutuse suurendamiseks kasvatatakse lennukõrgust või kui pilte tehakse nurga all. Samuti võimaldab sihitatud gimbalisüsteem võrreldes lihtsa stabiliseeritud gimbalisüsteemiga lennata väiksema ülelennu suhtega (kui pildistatav objekt tee, kraav või elektriliin teeb järsu pöörde, siis õhusõiduk ei suuda sobivate parameetritega pildiinfo salvestamisega koos vastavat pööret teha, mistõttu on vajalik silmuse lendamine ning pärast andmetöötluses silmusega saadud kõrvalinfo kustutamine, mis tekitab lisa tööjõu ning ajakulu). Masinnägemist oleks vajalik rakendada andmeid salvestava kaamera peal tehes visuaalsest infost koopia ning selle töötlemise alusel anda gimbali asendit juhtivale süsteemile käsud. Meetodiks on masinnägemise algoritmi kohandamine ja ühildamine gimbali juhtimise süsteemiga ning süsteemi täiendamine. Uuring peab andma sisendi, mille alusel oleks võimalik luua süsteemile kasutajaliides Ajakava:
  3. –
  4. kuu. Simulaator UAV tarkvara arendamiseks ja pilootide ning lennujuhtide väljaõpetamiseks on valmis saanud. Koos simulaatoriga alustatakse aktiivse UAVplatvormi tehnilist seisundit reaalajas monitooriva süsteemi rakendusuuringuga, mis hõlmab endas ajamahukaid stendikatsetusi.
  5. –
  6. kuu. Mobiilse maajaamaga seonduvate rakendusuuringute ning piloodivaba maandumissüsteemi uuringute periood.
  7. –
  8. kuu. Transponderning VHFsüsteemide integreerimine UAVplatvormidele.
  9. –
  10. kuu. Masinnägemist kasutava kaamerastabilisaatori arendus.
  11. –
  12. kuu. UAV juhtsüsteemi algoritmi loomine ning testplatvormi arendamine ning rakendusuuringute periood.
  13. –
  14. kuu. Geoinfo kogumise protsessi ning UAV tehnilist seisundit monitooriva süsteemi arenduse lõpp. E.Ki 30.05.
  15. a e-kirjaga kostjale saadetud Täiendatud tehniline kirjeldus (I kd tl 81-86) on ka pealkirjastatud „Rakendusuuring lähteülesanne ja põhieesmärgid“ ning on muus osas oma sisult samasugune nagu hanke tehniliste tingimuste dokument. Erinevalt on aga täiendatud rakendusuuringu ülesandeid tegevuste alateemade juures alljärgnevalt:
  16. UAV simulaator Ülesande täpsustus: Võrrelda X-plane, FlightGear (ROS/Gazebo (gazebosim.org) sobivust simulaatori tarkvaraks. Selleks, et tarkvara sobiks helikopteri-tüüpi sõidukitele 15
(55)peab simulaatori mootor olema piisavalt kiire, et sisendkäskude mõju aerodünaamilisele käitumisele oleks reaalne st võimalikult palju allpool 0,3 sek taset. Loetelust väljavalitud tarkvara(
  1. de)sisse tuleb ehitada UAV-kopteri GAUI GX-9 mudel valitud tarkvara XML andmemaatriksisse. Simulaatoris tuleb simuleerida ka kahe-osalise langevarju avamine ning selleks vajalik ülesehitus/paigutus. Simulaatori reaalsusele vastavuse kontroll ja korrigeerimine. Väljundiks on: piloodi koolituseks ning rakendusuuringute osade 4, 5 ja 7 osade testimisteks sobiv lahendus. Simulaatori võrdlustestid reaalsete liikumiste ja langevarju väljutamisega. Märkus: Avalike materjalide alusel X-plane hilinemine on ca 0,3 sek, mis on UAV koptertüübi jaoks ebasobiv. 2. Mobiilne maajaam Ülesande täpsustus: Vajalik on infotehnoloogiline lahendus, mis koosneb lennu juhtimise tarkvarast arvutil, lennu parameertite jälgimisest arvutil, pilodivaate mooduli maapealse osa lahendus, GSM-sidemoodul VPNtunneliga ühenduse hoidmiseks mehitamata õhusõidukiga. GSM-sidemooduli katkeskuste hulk 6 tunnise lennu kohta peab olema alla 4% ning katkestuste kestus ei tohiks ületada üksikjuhul 10 sekundit. Esimene alternatiiv 4G/3G side katkemise puhul on tekstisõnumi põhine infovahetus üle GSMvõrgu. Minimiseeritud andmemahuga (tekstisõnumi-SMS põhiselt) Iridum-sateliitlahenduse ülevaate saamiseks, kui GSM-katkestus ületab 12 sekundi piiri. Jätkutoitelahendused ja arvutite dubleerimine arvuti kokkujooksmisel õhusõiduki allakukkumise vältimiseks. Jälgimiseks on vajalik nelja ekraani kasutamine andmete samaaegseks kuvamiseks. Arendada tarkvaraga liidestatud füüsiline paneel turvaliselt kiirkäskude andmiseks (näiteks maandu lähimas punktis, pöördu tagasi algpunkti/vahepunkti, tõuse kõrgemale 100
  2. ft)sh lennujuhilt saadavate korralduste täitmiseks. Maajaama tarkvara peab võimaldama mitme UAV samaaegset jälgimist – näidistarkvaraks on UGCS (Lätist), mis jookseb Linux-keskkonnas. Kestvustestide järgimiseks kasutatakse alusena F.i (Eesti) väljatöötatud Pythonis-kirjutatud tarkvaralahendust, mis vajab edasiarendust eriti logimise osas ning mis vajaks hiljem integreerimist maajaama tarkvarasse. Väljundiks on välitööks sobilik lahendus, mida hakatakse kasutama rakenduuringu lendude juhtimiseks ning lahendus peab vastama UAV-valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõudes toodud nõuetele. Füüsiline realiseerimine auto järelkärus (RESPO haagise ümberehitamisel) asuvaks prototüübiks toimub tootearendusprojekti käigus antud rakendusuuringu jätkuna. 3. Transponderite ja VHFsüsteemi integreerimine Ülesande täpsustus: Arducopter autopiloodiga integreerimiseks AirAvionics ADS-B põhine transpondrisüsteem. Arducopter autopoloodiga integreerimiseks AirAvionics VHF-lahendus, mis tuleb sügisel turule. Tehaselt on lahenduse kohta eelinfo olemas. Kasutatakse sertifitseeritud jootmisega ja metallkestas autopiloodi varianti. Mõlemad AirAvionics lahendused on sertifitseeritud lennunduses kasutatavad lahendused. Tuleb testida UGCS maajaama tarkvaraga ühilduvus ning teostada vajalikud muudatused ühilduvuse tagamiseks – antud testimisteks peab maajaama lahendus olema olemas. Väljundiks on olemasoleva autopiloodi süsteemiga koostoimivad sertifitseeritud transponder ja VHF, mille kasutusõigus on kooskõlastatud Lennuametiga. VHF süsteemi toimimine ja side kvaliteet on testitud lennuside litsentsi omava isiku kaasabil. VHF-side kvaliteedi võrdluseks on Robinson-22 VHF side kvaliteet. 4. Juhtimissüsteemi algoritm ja testplatvorm Ülesande täpsustus: Arducopter autopiloodiga integreerimiseks KVH 1725 lasergüroskoop, millega peab olema tagatud lend ka GPS ja kompassi signaali kaotamisel vähemalt 1 tunni ulatuses või hädamaandumise läbiviimiseks. Kasutatakse sertifitseeritud jootmisega ja metallkestas autopiloodi varianti. Riistvara arendus hõlmab kontrolleri-baasil programmeeritud stabilisatsionisüsteemi (vajab reaalajas 16
(55)mikrokontrolleri põhist arvutustehnikat), mis oleks vahetükk Arducopter-autopiloodi ja lasergüroskoopIMU vahel, mis koondab erinevaid lennundusandureid – kompass/magnetomeeter, GPS, Pitot-toru, kõrgusanduritest baromeeter ja raadioaltimeeter. GPS lahenduses tuleb viia RTK GPS põhiseks, et saavutada osa 7 täitmiseks vajalikku asukoha täpsuse suurenemist. Osa 7 jaoks on vajalik määratleda parameetrid, mida tuleb logida. Väljundiks on anduritega integreeritud jammimiskindel juhtimislahendus ning mis on 6 järjestikuse lennutunni jooksul stabiilne – määratlemata ruumiveaga alla 1 m võrreldes etteantud lennutrajektooriga.
  1. Piloodivaba maandumissüsteem Ülesande täpsustus: Maandumise markermajakaks kasutatakse IR-stoboskoopi. Maandumise juhtimiseks CMUcam5 Pixy põhist süsteemi, mis liidestatakse p 4 kirjeldatud stabilisatsioonisüsteemi. Maandusmislahenduse programeerimine tehakse Arducopter-autopilodi tarkvaras. Väljundiks on UAV-kopteri GAUI GX-9 maandamine majakaga markeeritud asukohta 15 m kõrguselt. Kõrguseni 15m tullakse raadioaltimeetriga ning maandumine peab olema võimalik ka GPS signaali puudumisel. Soovitud maandumise täpsuseks on antud UAV-mudeli korral nii, et kopteri jalused ei tabaks majakat.
  2. Aktiivne UAVplatvormi tehnilist seisundit reaalajas monitooriv süsteem Ülesande täpsustus: UAV-kopteri GAUI GX-9 seisundi järgimiseks on vajalik integreerida heitgaasi temperatuuri, sisselaske kollektori temperatuuri, pealaagrite temperatuuri, jäätumistuvastuse temperatuuri/katsepunkti andurid, vibratsiooniandurid pealaagritel, sabarootoril ja mootoril, kütusesensor (ja võimalusel kütusevoolusensor), servoasendid ja servotemperatuurid. EMI mõõtmine reaalajas pardal oleva ostilloskoobiga, võimalike häirete tuvastamiseks. Andurite andmete edastus läbi pardaarvuti maajaamale. Väljundiks on UAV-kopteri GAUI GX-9 tehnilist seisundit jälgiv andurite süsteem ja kestvuskatse kopteri tehniliste süsteemide lagunemiseni koos andurite toimivuse järgimisega. Kestvuskatse andmed kütusekulu suurenemise kohta lähtudes mootori töötundidest. Sisendinfo hoolduskäsiraamatu jaoks.
  3. Intelligentse, masinnägemist kasutava sihitamissüsteemiga kaamerastabilisaatori arendus Ülesande täpsustus: Võimalusel x-20.org M2-D kaameragimbali süsteemi alusel või siis tavakaamera alusel töökaamera gimbali sihtimine vastavalt objektile. Algobjektiks on kraavi ja elektriliini järgimine olukorras, kus autopiloodi poolt planeeritav lend toimub ilma silmust tegemata objekti käänakute kohal. Gimbali sihtimine toimub Alexmos gimbali mootori kontrollerite kaudu. Gimbali juhtimiseks kasutatakse püsimagnetitega sünkroonmootoreid, et tagada pildi sujuv liigutamine. Väljundiks on süsteem, kus algoritmiliselt on tagatud töökaamera poolt joonobjekti (elektriliin ja/või kraav) jälgimine lennu ajal. Eeltoodust nähtub, et E.Ki 30.05.
  4. a e-kirjaga kostjale saadetud Täiendatud tehnilises kirjelduses on võrreldes hageja poolt riigihangete registris avaldatud hanke tehniliste tingimustega rakendusuuringu ülesandeid olulises osas täiendatud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks andnud nõustumuse lepingu sõlmimiseks selliselt täiendatud tingimustel. Kostja esitas 01.06.
  5. a hageja hanketeatele pakkumuse rakendusuuringu teostamiseks (I kd tl 88-121). Pakkumuse tehnilistes tingimustes kirjeldatud rakendusuuringu lähteülesanne, põhieesmärgid, tegevused ja tegevuskava vastavad hageja poolt riigihangete registris avaldatud hanke tehnilistele tingimustele (IV kd tl 103-108). E.Ki 30.05.
  6. a ekirjaga kostjale saadetud Täiendatud tehnilises kirjelduses toodud muudatusi kostja pakkumuses ei sisaldu. Kostja esitatud tõenditest (IV kd tl 101, 102) nähtub, et koos hanketeatega on hageja ise 17
(55)avaldanud riigihangete registris hanke vastavustingimused, milles on kirjas, et pakkumus peab vastama tehnilisele kirjeldusele, mis on kättesaadav Hankedokumendid lehel. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hanketingimusi ei muudetud ja E.Ki 30.05.
  1. a e-kirjaga kostjale saadetud Täiendatud tehnilist kirjeldust hanke alusdokumendina ei avaldatud. 20.07.
  2. a sõlmisid pooled Hankelepingu (I kd tl 121-124), mille punktis 2.
  3. on kokku lepitud, et lepingu objektiks on vastavalt hageja väljakuulutatud hankele 01.06.
  4. a kostja poolt esitatud pakkumine ning täpsustatud tööplaan. Hankelepingu punkt 5.1.
  5. sätestab, et kostja kohustub punktis 2.
  6. nimetatud rakendusuuringu viima läbi hankele esitatud arendusplaani tegevuskava alusel. Hankelepingu p 7.
  7. näeb veel ette, et lepingu allkirjastamisega kaotavad automaatselt kehtivuse kõik poolte varasemad suulised ja kirjalikud kokkulepped, mis on seotud lepingu objektiga. Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjaoludest saab teha üheselt järelduse, et pooled olid saavutanud kokkuleppe sõlmida leping tingimustel, mis olid kirjeldatud hanketeatega koos avaldatud tehnilistes tingimustes ja kostja pakkumuses. Hageja ei ole tõendanud kostja aktsepti sõlmida leping E.Ki 30.05.
  8. a e-kirjaga kostjale saadetud Täiendatud tehnilises kirjelduses toodud täiendatud tingimustel. Täiendatud tehnilise kirjelduse dokumenti ei olnud hageja riigihangete registris avaldanud. Hageja enda hanketeates avaldatud hanketingimuseks oli, et pakkumus peab vastama hankeregistris avaldatud hanke tehnilisele kirjeldusele, millistel tingimustel kostja ka pakkumuse esitas. Isegi kui pooled oleksid enne Hankelepingu sõlmimist kokku leppinud hanketeates ja pakkumuses esitatud tingimuste muutmises, siis Hankelepingu p 7.
  9. kohaselt kaotas vastav kokkulepe lepingu allkirjastamisega automaatselt kehtivuse. Kohus leiab, et hageja ei ole ka tõendanud, et pooled oleks peale Hankelepingu sõlmimist lepingu objekti muutnud ja leppinud kokku täpsustatud tööplaanis vastavalt E.Ki 30.05.
  10. a ekirjaga saadetud Täiendatud tehnilisele kirjeldusele. Tulenevalt RHS § 69 lg 1 eesmärgist ei oleks ka selliste oluliste tingimustega hankelepingu muutmine lubatav. Hageja taotlusel kuulas kohus E.Ki kohtuistungil tunnistajana üle (protokoll VI kd tl 171p-178). Tunnistaja E.Ki ütluste kohaselt oli ta rakendusuuringuga seotud kahes rollis. Enne hankelepingu sõlmimist oli tema ülesanne uuringuks rahataotluse kokkupanek ja ettevalmistamine ning sellega seoses arendus- ja äriplaani koostamisel osalenud projekti partneritega suhtlemine. Pärast ettevalmistusi kuni lepingu sõlmimiseni tema roll kadus. Pärast lepingu sõlmimist sai ta uuringus E.L meeskonna liikmeks. Tema roll oli konsultant ja seda rolli täitis ta kuni hankelepingu lõpuni. Enne lepingu sõlmimist suhtles ta lisaks projekti parneritele ka kõrgkoolidega, kes võisid olla võimalikud pakkujad.
  11. mail 2016 avaldas I. E. riigihanke registris hanke rakendusuuringu teostamiseks. E.Ki sõnul saatis ta pärast seda esimese lepingu I.E ja E.Lle ettepanekuna. Ta suhtles aga ka Tallinna Tehnikaülikooliga ja tutvustas neile
  12. mail 2016 koosolekul hanget, et Tallinna Tehnikaülikool teeks Lennuakadeemia omale konkureeriva pakkumise. Tallinna Tehnikaülikooli proaktiivsete süsteemide dotsent andis koosolekul seisukoha, et arendusplaani järgi nagu oli projektis, ei ole võimalik neil hanget teha ja nõudis arendusplaani täpsustamist. Kohe peale koosolekut võttis ta ühendust S.M ja S.Huga, et nad nii kiiresti kui võimalik, teeksid arendusplaani täpsustuse. Selle täpsustuse sai ta kätte
  13. maiks ja
  14. mai hommikul saatis selle Tallinna Tehnikaülikoolile.
  15. mai lõuna ajal sai ta Tallinna Tehnikaülikoolilt vastuse, et selline täpsustatud arendusplaan sobib. Seejärel teavitas ta e-mailiga S.Md ja S.Hut ning saatis täpsustatud arendusplaani E.Lle K-E.Si e-mailile. E.Ki sõnul on E.L advokaadid seda täpsustatud arendusplaani hiljem hakanud nimetama täpsustatud tööplaaniks. Siis kui lepingu eelnõu tuli, siis selle kohta sellist sõnastust ei kasutatud. Kui asi läks E.Lga lepingu sõlmimiseks, siis
  16. juunil saatis ta välja lepingu eelnõu, kus oli nimetatud täpsustatud tööplaani. Esimeses versioonis oli L. jurist vist selle 18
(55)täpsustuse korraks maha võtnud ja tahtnud jääda ainult arendusplaani juurde, aga neljandas lepingu versioonis oli sõna täpsustatud tööplaan juurde tekkinud. E.K avaldas, et projekti meeskonna liikmena on tema kogu aeg seda täpsustatud tööplaani järginud. Täpsustatud tööplaanis olid kirjeldatud teatud tehnoloogiad, mida tuli kasutada. Näiteks oli kirjas, et kasutatakse bensiinimootoriga GAUI platvormi ja olid nimetatud teatud tarkvarad. Kolmest nimetatud tarkvarast kahte kasutati. Maandumislahenduste ja juhtimise juures kasutati ainult seda tehnoloogiat, mis oli täpsustatud tööplaanis nimetatud. Ka 2018 üle antud raportist nähtub, et uurimistöös keskenduti ainult samale sisule, mis oli täpsustatud tööplaanis. Kõigis kaheksas teemavaldkonnas järgiti tegevusi ja tehnoloogiat, mis täpsustatud tööplaanis kirjas oli. Kohus leiab, et tunnistaja E.Ki ütlused ei tõenda poolte kokkulepet selle kohta, et Täiendatud tehniline kirjeldus on nende vahel sõlmitud Hankelepingu osa. Tõendatud on küll see, et E.K saatis Täiendatud tehnilise kirjelduse 30.05.
  1. a e-kirjaga kostjale, mille üle ei ole ka vaidlust. Nimetatud dokumenti ei saa aga käsitleda kummagi poole pakkumuse ega nõustumusena. Puuduvad tõendid selle kohta, et E.K oleks kirja saatmise ajal olnud kummagi poole esindaja. Tulenevalt TsÜS § 34 lg-st 1 ja § 119 lg-st 1 saab juriidilist isikut esindada selle juhatus või seda asendav organ või seadusliku esindaja volitatud esindaja. Vaidlust ei ole selle üle, et E.K ei ole olnud kummagi poole seaduslik esindaja. Puuduvad ka tõendid selle kohta, et poolte seaduslikud esindajad oleksid E.Kit volitanud ennast Hankelepingu sõlmimisel või lepingueelsetel läbirääkimistel esindama. Vaidlust ei ole, et E.K osales rakendusuuringu Arendusplaani ja Äriplaani koostamisel ja pärast Hankelepingu sõlmimist kaasas kostja ta oma meeskonna liikmeks. Sellest ei saa aga tuletada, et E.Kil oleks olnud õigus poole nimel esitada Hankelepingu sõlmimiseks pakkumust või nõustumust, mis on lepingu sõlmimise eelduseks. Tunnistajana kinnitas E.K oma ütlustes, et Täpsustatud tehnilise kirjelduse lasi ta koostada Tallinna Tehnikaülikooli kui võimaliku teise pakkuja nõudmisel. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks andnud aktsepti Täpsustatud tehnilise kirjelduses toodud tingimustel lepingut sõlmida. Tulenevalt TsÜS § 68 lg-st 3 võib tahet avaldada muu hulgas kaudse tahteavaldusega, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks kaudselt oma tegudega väljendanud tahet, et järgida lepingu täitmisel Täiendatud tehnilist kirjeldust. E.K andis tunnistajana ütlusi selle kohta, et temale nähtus, et Täiendatud tehnilist kirjeldust järgiti. Samas vastavaid ütlusi ükski teine tõend ei toeta. Ka hageja tugineb ise oma kahjunõude ühe peamise alusena sellele, et kostja rakendusuuring Täiendatud tehnilisele tingimusele ei vasta. Hageja on küll välja toonud, et kostja kasutas rakendusuuringus GAUI GX-9 platvormi, lasergüroskoop-IMU ja eraldi kontrolleriga stabilisatsioonisüsteemi, millised täpsustused olid kirjas just Täiendatud tehnilistes tingimustes. Kohtu hinnangul aga see asjaolu ei saa tõendada kostja aktsepti Täiendatud tehnilisi tingimusi täita. Hanke tingimustes ei olnud täpsustatud katsetustes kasutatavate seadmete tüüpi ja samuti ei olnud ka välistatud nende seadmete kasutamist, mis Täiendatud tehnilistes tingimustes olid nimetatud. Kuna hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid sõlminud lepingu E.Ki 30.05.2016.a e-kirjaga saadetud Täiendatud tehnilises kirjelduses toodud tingimustel, siis ei ole vastavad tingimused ka kostjale lepingu täitmisel siduvad. Seetõttu ei saa lugeda põhjendatuks hageja etteheiteid kostjale selle kohta, et kostja ei järginud Hankelepingu täitmisel Täiendatud tehnilise kirjelduse nõudeid ning seda ei saa pidada Hankelepingu rikkumiseks. Hageja on esitanud seisukoha, et isegi juhul, kui lugeda, et E.Ki saadetud Täpsustatud tehniline kirjeldus ei ole Hankelepingu osa, siis oli kostja kui käsundisaaja hoolsuskohustus välja selgitada Hankelepingu p-s 2.
  2. pakkumuse kõrval lepingu objektina nimetatud täpsustatud tööplaan. 19
(55)Kohus leiab, et selline hageja seisukoht ei ole põhjendatud.

§ 620

lg 1 kohaselt on küll käsundisaajal kohustus käsundi täitmisel tegutseda käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Tulenevalt

§ 621lg-st 1 aga peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid.

Ehk juhised käsundi täitmiseks peab käsundisaajale andma käsundiandja. Ette heita käsundisaajale hoolsuskohustuse rikkumisena seda, et ta ise ei selgitanud välja käsundiandja täpsemaid juhiseid, ei ole asjakohane. 6.2.1.2. Rakendusuuringu lõpparuande vastavus Hankelepingu tingimustele Lisaks sellele, et kostja ei teostanud rakendusuuringut vastavalt Täiendatud tehnilisele kirjeldusele, tugineb kostja rikkumisena sellele, et rakendusuuring ei vasta ka hankes avaldatud tehnilistele tingimustele ja üldiselt rakendusuuringult nõutavale tasemele. Hageja heidab kostjale rikkumisena ette, et rakendusuuringuga ei lahendatud kõiki küsimusi või tehti seda puudulikult, rakendusuuringu lõpparuanne ei vasta Technologi Rediness Level 6 (TRL 6) tasemele, rakendusuuringu metoodika ei ole lõpparuandes kontrollitav ega järgitav, puuduvad mõõtmistulemused ja andmed on puudulikud ning rakendusuuringut ei ole võimalik kasutada edasisteks uuringuteks ja tootearenduseks. Tulenevalt

§ 76lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Eespool tuvastas kohus, et Täiendatud tehniline kirjeldus poolte vahel sõlmitud Hankelepingu osaks saanud ei ole ja sellest kostja lepingu täitmisel ei pidanud lähtuma. Vaidlust ei ole aga selle üle, et kostjale oli lepingu täitmisel siduv tema 01.06.

  1. a pakkumine, mis vastavalt Hankelepingu p-le 2.
  2. on lepingu objektiks. Kostja on oma 01.06.
  3. a pakkumuses esitanud rakendusuuringu teostamise tingimused (I kd tl 96-121), milles on kirjas uuringu peamised eesmärgid, uuringuga lahendatavad küsimused, selleks vajalikud tegevused ning tegevuskava. Oma sisult on pakkumuse tingimused suures osas identsed hageja poolt hanketeatega avaldatud tehnilistele tingimustele (IV kd tl 103-108), mille sisu kohus otsuse eelnevas punktis 6.2.1.
  4. olulises osas lahti kirjutas.

§ 620

lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Vastavalt

§ 620

lg-le 2 peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.

§ 24

lg 2 näeb ette, et kui lepingupoolel on kohustus teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik, peab ta tegema niisuguseid pingutusi, nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks.

§ 77

lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Hankelepingu p-s 6.7. on pooled kokku leppinud, et tellijal on õigus leping ennetähtaegselt lõpetada, kas täielikult või osade kaupa muu hulgas, kui teostust ei tehta Technology Rediness Level 6 tasemel (Commission Decision C

(2013)8631 lk 18). Arvestades eelnimetatud sätteid ja lepingu tingimusi saab lugeda, et kostja kui käsundisaaja põhikohustuseks oli teha kõik mõistlikult võimalik, et saavutada Hankelepingu objektiks oleva pakkumuse tehnilistes tingimustes püstitatud eesmärgid, viies selleks läbi pakkumuses märgitud tegevused. Põhikohustuse täitmisel pidi kostja ühtlasi järgima hoolsuskohustust ja tegema niisuguseid pingutusi, nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. Vastavalt Hankelepingu p-le 6.7. pidi kostja rakendusuuringu teostus vastama 20
(55)Technology Rediness Level 6 tasemele. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on rikkunud kohustusi, mida hageja temale ette heidab. Kostja väitel on ta täitnud lepingut kohaselt, on lepingu eesmärgi saavutamiseks viinud läbi kõik kokkulepitud tegevused ja rakendusuuringu lõpparuanne vastab lepingu tingimustele. Asja lahendamisel tuleb kohtul menetlusosaliste esitatu põhjal tuvastada, kas kostja on hageja poolt temale etteheidetavaid kohustusi rikkunud. Kohus leiab, et arvestades Hankelepingu eset, s.o insenerseire jaoks mehitamata lennunduse rakendusuuringu teostamine, vajab kostja kohustuste täitmise nõuetekohasusele hinnangu andmine vastava ala eriteadmisi. Mõlemad pooled on esitanud kohtule tõendina asjatundjate arvamused. Tõendamaks kostja teostatud rakendusuuringu mittevastavust on hageja esitanud tõendina kaks asjatundjate arvamust: esiteks Tartu Ülikooli Tehnoloogia Instituudi intelligentsete materjalide ja süsteemide labori juhataja, prof A.A, ja elektroonika disaini ettevõtte K. OÜ juhatuse liikme, M.J, 27.11.
  1. a koostatud arvamuse (edaspidi A.A ja M.J ekspertarvamus, IV kd tl 31-45) ja teiseks Tallinna Tehnikaülikooli doktori J-S.P 24.11.
  2. a koostatud arvamuse (edaspidi J-S.P ekspertarvamus, VI kd tl 54-56). Tõendamaks rakendusuuringu vastavust on kostja esitanud tõendina Tallinna Tehnikakõrgkooli 22.10.
  3. a arvamuse (edaspidi TTK ekspertarvamus, IV kd tl 133-192). Lisaks on kostja esitanud TTK 16.03.
  4. a antud täiendava arvamuse eksperthinnangus esitatud küsimuste baasilt (edaspidi TTK täiendav arvamus, VI kd tl 114-122). Kumbki pool vastaspoole esitatud ekspertarvamustes antud lõppjäreldustega ei nõustu. Muu hulgas leiab kostja, et hageja esitatud A.A ja M.J ekspertarvamus ei ole üldse asjakohane, kuna eksperdid on kostja töö vastavuse hindamisel lähtunud sellest, et kostja pidi järgima Täiendatud tehnilisi tingimusi, mis ei olnud lepingu osa. Hageja taotlusel kuulas kohus ekspertarvamuse andnud isikud A.A, M.J ning J-S.P kohtuistungil tunnistajatena üle. A.A ja M.J on ekspertarvamuses (IV kd tl 31-45) vastanud alljärgnevatele hageja küsimustele:
  5. Kas kokkvõttes mehitamata lennukilahenduste rakendusuuring inseneriseire jaoks, vastab rakendusuuringule ettenähtud nõuetele ja võimaldab üleantud info alusel tellijal jätkata edasist uurimist ja tootearendust?
  6. Milline on ekspertide hinnang mehitamata lennukilahenduste rakendusuuringu tulemuste (raport ja üle antud asjad) esitluse tasemele?
  7. Kas teostatud mehitamata lennukilahenduste rakendusuuringu lahendab eesmärgiks seatud küsimusi? A.A ja M.J on esmalt andnud hinnangu kostja 04.01.
  8. a üle antud rakendusuuringu lõpparuande lähteülesandele. Eksperdid toovad esile, et aruandes ei ole kajastatud uuringu lähteülesandena hageja hanke täpsustatud tehnilist kirjeldust, mistõttu on järeldused uuringu lähteülesande kohta valed ja uuringus ei ole lähtutud tellija huvidest. Eksperdid leidsid, et uuringus esineb olulisi kõrvalekaldeid hanke täpsustatud tehnilist kirjelduse lähteülesandest. Nad on välja toonud loetelu uuringu tulemustest, mis vastavalt hanke täpsustatud tehnilisele kirjeldusele oli nõutav. Eksperdid on avaldanud ka arvamust, et üleantud uurimistöö ei vasta hea teadustava nõuetele ega ole seetõttu eesmärgipäraselt kasutatav tootearenduse jätkamiseks. Kohus nõustub kostja ja kostja poolele kaasatud kolmandate isikutega, et A.A ja M.J eksperthinnang ei ole kostja teostatud rakendusuuringu lepingutingimustele mittevastavuse 21
(55)tõendamiseks asjakohane, kuna eksperdid on arvamuse andmisel lähtunud sellest, et Hankelepingu lähteülesanded oli antud hageja Täiendatud tehnilises kirjelduses. Eespool, otsuse punktis 6.2.1.
  1. tuvastas kohus, et Täiendatud tehniline kirjeldus ei ole poolte vahel sõlmitud Hankelepingu osa ja kostja ei pidanud rakendusuuringu teostamisel sellest lähtuma. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul ka A.A ja M.J eksperthinnang rakendusuuringu lepingutingimustele mittevastavust tõendada. Kohus leiab, et ka A.A ja M.J poolt kohtuistungil tunnistajana antud ütlused ei tõenda rakendusuuringu lepingutingimustele mittevastavust. Hageja taotles A.A ja M.J tunnistajatena ülekuulamist, et isikud saaksid selgitada ekspertarvamuses antud seisukohti. Tunnistajad avaldasid aga kohtuistungil arvamust ka sellistes küsimustes, mille kohta nad kirjalikus ekspertarvamuses oma seisukohta ei andnud. A.A andis kohtuistungil tunnistajana ütlusi (VI kd tl 178p-180p) selle kohta, et rakendusuuring, mille kohta ta kirjalikult hinnangu andis, ei vasta teadustöö TRL 6 tasemele. Muu hulgas seletas A.A, et kirjaliku arvamuse andmisel lähtus ta hageja poolt temale antud dokumentatsioonist, mille kohaselt oli uuringul algne lähteülesanne, mida pärast muudeti. A.A avaldas arvamust, et töö ei vasta ka algsele lähteülesandele. M.J andis kohtuistungil ütlusi (VI kd tl 180p-182p) selle kohta, et rakendusuuring ei vasta hanke lähteülesande põhieesmärkidele isegi siis, kui jätta täpsustatud tööplaan kõrvale. Kohus leiab, et A.A ja M.J poolt kohtuistungil tunnistajatena antud arvamus nendes küsimustes, mida nad kirjalikus ekspertarvamuses ei käsitlenud ega arvamust ei avaldanud, ei ole tõendina usaldusväärsed. Eeldatavalt vajab rakendusuuringu lepingutingimustele vastavuse ja ka teadustöö tasemele vastavuse hindamine põhjalikku analüüsi, sh tehtud töö võrdlemist antud lähteülesande ja selles püstitatud eesmärkidega. Tunnistajad põhjendasi oma istungil antud arvamusi üldsõnaliselt. Seetõttu on kohus seisukohal, et isikute tunnistajana antud arvamused ei saa rakendusuuringu mittevastavust usaldusväärselt tõendada. J.S.P on ekspertarvamuses (VI kd tl 54-56) vastanud alljärgnevatele hageja küsimustele:
  2. Kas hagejale üle antud rakendusuuringu lõppraport vastab rakendusuuringult nõutud tasemele – Technology Readiness Level 6 ning sellistele teadustöödele üldiselt nõutavale tasemele (sh heale teadustavale)?
  3. Kas rakendusuuringu lõppraport vastab sisult hankelepingu ja hankedokumentides avaldatud hanke tehnilistele tingimustele (st rakendusuuringu lähteülesandele ja põhieesmärkidele)?
  4. Kas üleantud lõppraport võimaldab hagejal jätkata üleantud info alusel edasist teadustööd või tootearendust? J-S.P on nendes küsimustes andnud kokkuvõtvalt hinnangu alljärgnevalt:
  5. Aruandel puuduvad olulised teadustööle seatavad kriteeriumid, milleks on objektiivsus, korratavus ning täpsus. Kindlasti ei vasta antud aruanne rakendusuuringu tasemele, rakendusuuringust ei selgu, et selle tulemuseks oleks TRL6 tasemel lahendused.
  6. Rakendusuuring küll kirjeldab erinevaid tegevusi, mida viidi läbi ning mis õigesti läbi viies võivad viia seatud eesmärkide täitmiseni, kuid rakendusuuringu aruande põhjal saab öelda, et Tellija jaoks ei ole rakendusuuring sellele seatud eesmärke täitnud, kuna ei ole toodud tulemusi, mis kinnitaks seatud eesmärkide täitmist, seega ei vasta rakendusuuringu aruande raport hanke tehnilistele tingimustele.
  7. Kuna uuringus ei ole toodud eksperimentide kirjeldusi ega eksperimentide tulemusi, ei ole võimalik Tellijal hinnata, kas rakendusuuringus kirjeldatud lahendused on praktikas rakendatavad soovitud eesmärkidel. Seega ei lihtsusta rakendusuuringu tulemused Tellija edasist teadustööd või tootearendust (sõltuvalt sellest, kuidas I. OÜ soovib jätkata), kuna kõik tegevused on vaja kasutatavate tulemuste saamiseks uuesti läbi viia. 22
(55)Kostja esitatud TTK ekspertarvamuse (IV kd tl 133-192) sissejuhatuses on märgitud, et hinnangu koostamise eesmärgiks on teostada rakendusuuringu “Mehitamata lennukilahenduste rakendusuuringud insenerseire jaoks” vastavushindamine riigihankele
  1. Hinnangus käsitletakse temaatikat detailsusega, mis võimaldab vastata järgmistele küsimustele:
  2. Kas rakendusuuringu sisu ja teostatud tegevused (lõpparuanne) vastab uuringu aluseks olnud riigihankele?
  3. Milline on hankes nõutud ning läbiviidud uuringu tehnoloogia valmidusaste (TRL)? Esimesel küsimusele, riigihanke vastavusele riigihankele, on lõppjäreldusena antud vastus alateemade kaupa alljärgnevalt: b. UAV simulaator: Nõuded on täidetud, kuid puuduliku sisendi tõttu puudub konkreetne info täpsusklassi ja töökindluse kohta. c. Mobiilne maajaam: Kõik nõuded on täidetud. Hinnangu andjatele jäi ainsana segaseks mobiilse maajaama kahe erineva arvuti poolt välja antavate paralleelsete käskude eiramise nõue. d. Transponderite ja VHF-süsteemi integreerimine: Kõik nõuded on täidetud. Ainsa puudusena võib välja tuua massi mõju hindamise lihtsakoelise käsitluse. e. Juhtimissüsteemi algoritm ja testplatvorm: Kõik nõuded on täidetud. f. Piloodivaba maandumissüsteem: Kõik nõuded on täidetud. g. Aktiivne UAV-platvormi tehnilist seisundit reaalajas monitooriv süsteem: Nõuded on täidetud. Otseselt on käsitlemata jäänud karburaatori jäätumise hindamise detailne kirjeldus ning laagrite kulumisest tekkiva vibratsiooni analüüs. h. Geoinfo kogumisprotsessi arendamine: Kuigi lõpplahenduseks on toimiv süsteem, siis rakendusuuringu aruande põhitekst on koostatud suhteliselt kokkuvõtlikul kujul, sealt ei ole võimalik välja lugeda kõiki tehnilisi nüansse ning käesoleva hinnangu autorite arvates ei pruugi see kajastada kogu tegelikult teostatud tööd. Kuna rakendusuuringu tellija on kirjalikult kinnitanud, et tal puuduvad pretensioonid väljatöötatud toimivale lahendusele, siis käesoleva hinnangu koostajad ei saa väita, et uuring ei hõlmanud kõiki vajalikke nüansse. i. Intelligentse, masinnägemist kasutava sihitamissüsteemiga kaamerastabilisaatori arendus: Kõik nõuded on täidetud. Teisele küsimusele, uuringu tehnoloogia valmidusastme kohta, on lõppjäreldusena antud arvamus alljärgnevalt: Teostatud uuringu lõpparuandes on loodud võimalus simuleerida UAV ja autopiloodi lahendust, testitud lahendusi maajaama ja UAV vahelise side loomiseks, töötatud välja lahendused transponder integreerimiseks, loodud reaalajas UAV tehnilist seisundit monitooriv süsteem ja loodud kaamera sihitamise süsteem kasutades masinnägemist. Eelnevale tuginedes hindab TTK ekspertkomisjon kõnealuse töö tulemuse vastavaks tehnoloogia valmidusastmega
  4. Kostja esitatud TTK täiendavas arvamuses (VI kd tl 114-122) on antud rakendusuuringule täiendav hinnang J-S.P ekspertarvamuses esitatud küsimuste baasilt. Täiendavas arvamuses on TTK ekspertkomisjon jäänud kokkuvõttes seisukohale, et rakendusuuringu tulemused vastavad tehnoloogia valmidusastmele 6, rakendusuuringu läbiviimisel on järgitud riigihanke tehnilist kirjeldust ja rakendusuuringu tulemused vastavad rakendusuuringu eesmärkidele. J-S.P ja TTK ekspertarvamustes on mõlemas antud hinnang sellele, kas kostja teostatud rakendusuuring vastab hanke tehnilistele tingimustele ja Technology Readiness Level 6 23
(55)tasemele, mis kostja kohustuste täitmise nõuetekohasuse hindamise kohalt omab asja lahendamisel tähtsust. Kostja 01.06.
  1. a pakkumuse tehniliste tingimuste (I kd tl 96-121) kohaselt olid rakendusuuringu peamised eesmärgid alljärgnevad:
  2. Töötada välja ohutust tagavad lahendused vabavaraliste platvormide ja GSM sidelahenduse kasutamisel lennunduses;
  3. Juurutada transponderi ja VHFside lahendused UAV vabavaralisele autopiloodiplatvormile, et tagada lennulubade saamine opereerimiseks reguleeritud õhuruumis sarnaselt tavalennundusega;
  4. Lendudel kogutava andmekoosseisu ja andmetöötluse ühildamine, et tagada GISandmetöötluse (ortofotod ja 3Dmudelid) kvaliteet sarnaselt mehitatud õhusõidukitelt teostatud LIDARmõõtmiste kvaliteediga. Pakkumuse tehnilistes tingimustes on jagatud rakendusuuringu põhieesmärgid kahte gruppi. Esiteks lennuohutus, mis koosneb tehnika töökindlusest ja selle tagamisest, lennuprotseduuridest ja inimfaktorist tingitud riski vähendamisest, millega tegelevad alateemad 1 kuni 6: 1) UAV simulaator; 2) mobiilne maajaam; 3) transponderite ja VHFsüsteemi integreerimine; 4) juhtimissüsteemi algoritm ja testplatvorm; 5) piloodivaba maandumissüsteem; 6) aktiivne UAVplatvormi tehnilist seisundit reaalajas monitooriv süsteem. Teiseks põhiteemaks on andmete täpsusklassi tõstmise läbi nende väärtuse suurendamise (insenertarbijatele), mis esitab kõrgendatud nõuded algandmete kvaliteedile ja täpsusele ning ka andmetöötluse enda protsessile, millega tegelevad alateemad 7 ja 8: 7) geoinfo kogumisprotsessi arendamine; 8) intelligentse, masinnägemist kasutava sihitamissüsteemiga kaamerastabilisaatori arendus. Kohus käsitleb järgnevalt ekspertarvamusi Pakkumuse tehnilistes tingimustes toodud alateemade kaupa.
  5. UAV (unmanned aerial vehicle , mehitamata õhusõiduk) simulaator Pakkumuse tehnilised tingimused: Simulaatori aluseks on füüsikalise mudeli loomine koptertüüpi õhusõidukist, millele lisatakse autopiloodispetsiifiline tarkvaralise reageeringu kiht. Füüsikalise mudeli loomiseks digitaliseeritakse õhusõidukid kolmemõõtmeliseks CAD mudeliks, mis annab esialgsed andmed ning lennukatsetest saadud täiendavad andmed, mis sisestatakse mudelit kirjeldavasse XMLandmemaatriksisse. Mudeli täpsustamine toimub mudelis parameetrite muutmisega iteratsiooni protsessis. Täissimulatsiooni jaoks on vajalik luua lennusimulaatori füüsikalise mudeli ja simuleeritud riistvara, millel jookseb autopiloot, vaheline ühilduvus ning testida sellise lahenduse toimivust, täpsusklassi ja töökindlust. Lisaks uuritakse erinevate eksisteerivate simulatsioonitarkvarade sobivust. Rakendusuuringu lõpparuandes käsitletakse UAV simulaatori juhttarkvara arendamist punktis 2 (alapunktid: 2.
  6. „Simulaator UAV juhttarkvara arendamiseks“; 2.
  7. „Simulaator lennujuhtide väljaõpetamiseks; 2.
  8. Simulaator pilootide väljaõpetamiseks“) (II kd tl 172174). J-S.P on ekspertarvamuses (VI kd tl 54-56) teinud järelduse, et rakendusuuringu raames koostati vastav lahendus ning viidi läbi eksperimente lahenduse valideerimiseks. J-S.P on aga puudusena välja toonud, et aruandes ei ole kajastatud, milliseid alternatiivseid simulaatoreid testiti ning milliste kriteeriumite alusel otsustati valitud Heli-X kasuks. Aruandes on öeldud „Simulaatoris saab suures ulatuses muuta lennuplatvormi lennuomadusi ja tehnilisi parameetreid, et need võimalikult täpselt kopeeriksid reaalset lennumasinat ja -omadusi.“, kuid vastavaid parameetreid ei ole kirjeldatud. Ei ole toodud võimalike läbi viidud eksperimentide kirjeldusi. TTK on oma ekspertarvamuses (IV kd tl 133-139) lõppjäreldusena leidnud, et UAV simulaatori alapunktis esitatud nõuded on täidetud, kuid puuduliku sisendi tõttu puudub 24
(55)konkreetne info täpsusklassi ja töökindluse kohta. Täiendatud arvamuses (VI kd tl 114-122) on TTK selgitanud, et aruande punktides 2.1 „Simulaator UAV juhttarkvara arendamiseks“ ja „2.3 Simulaator pilootide väljaõpetamiseks“ on üles loetletud kõik rakendusuuringu jooksul vastavate ülesannete täitmise jaoks uuritud tarkvarad. Aruande punktis 2.3 on välja toodud, et mehitamata õhusõiduki piloodi lennuoskuste treenimiseks on sobivaim simulaator Heli-X, kuna sisaldab hulgaliselt erinevaid lennumasinaid ja treeningprogramme ning lubab muuta konkreetsete mudelite parameetreid, et võimalikult täpselt kopeerida reaalse õhusõiduki käitumist. Lisaks on aruandes samal lehel välja toodud, et Heli-X sisaldab lennuplatvormidest ka GAUI X7 platvormi, mis on rakendusuuringus kasutatud GX9 tehniliselt sarnane, kuid mõõtmetelt väiksem mudel. Rakendusuuringu lõpparuanne aruande punktis 2.
  1. (II kd tl 172) on viidatud videole „
  2. simulaator_vibratsioon“, kus demonstreeritakse loodud simulaatori toimimist. See video on nimetatud ka lõpparuande lisaks olevas Esitatud failide nimekirjas (II kd tl 232).
  3. Mobiilne maajaam Pakkumuse tehnilised tingimused: Mehitamata lendude turvalisuse ja töökindluse tagamiseks on vaja tagada sideühenduse töökindlus ka maajaamas. Mobiilse maajaama ülesanne on tagada maapealne lennujuhtimisvõimekus testlendude tegemise ajal, hetkel turul olevatest seadmetest ei ole teada sobivat lahendust. Maajaama sobiva lahenduse leidmiseks uuritakse dubleeritud töökindla arvutisüsteemi kasutamist, mida kasutatakse lennujuhtimistarkvara käitamiseks, testitakse võimalike ohtlike vigade olemasolu võimalikes lennujuhtimistarkvara variantides/versioonides ning uuritakse töökindla sidelahenduse integreerimist arvutisüsteemi juurde. Töökindluse tagamiseks on vaja uurida erinevate stsenaariumite tulemust sama tarkvara paralleelset käitamist kahes arvutis, mis on võimelised teineteiselt töökäske üle võtma ning süsteemi, kus kahes erinevas arvutis antakse käsud välja paralleelset ning käskude erinevuse korral õhus olev süsteem eirab edastatud käsku. Side turvalisuse tagamiseks on vajalik kahepoolne sünkroonne sidekanalite vaheline automaatse ümberlülitumise võimekus, et säilitada sidet lennuvahenditega. Rakendusuuringu lõpparuandes käsitletakse mobiilse maajaamaga seotud uuringuid punktis 3 „Mobiilne maajaam katselendude opereerimiseks ja IP-põhiste krüpteeritud andmevoogude vahendamise testimiseks“ (alapunktid: 3.
  4. „Uuringu ajal maajaamas kasutatav tarkvara“; 3.
  5. „Uuringu ajal õhusõidukil kasutatav tarkvara ja süsteemi ülesehitus“) (II kd tl 175-183). J-S.P on ekspertarvamuses (VI kd tl 54-56) teinud järelduse, et rakendusuuringu raames koostati mobiilne maajaam. Rakendusuuringu aruandes on kirjeldatud kasutatud komponente, kuid puudub kirjeldus selle kohta, millised olid loodud lahenduse omadused. Samuti on kirjeldatud droonil kasutatud riist- ning tarkvaralist lahendust, kuid jällegi ei ole kirjeldatud lahenduse integratsiooni ega loodud lahenduse omadusi. Puuduvad maajaama ning droonil kasutatud lahenduse valideerimiseks läbi viidud eksperimentide ja nende tulemuste kirjeldused. TTK on oma ekspertarvamuses (IV kd tl 133-139) lõppjäreldusena leidnud, et selles alapunktis esitatud nõuded on kõik täidetud. Ainsa puudusena võib välja tuua massi mõju hindamise lihtsakoelise käsitluse. Täiendatud arvamuses (VI kd tl 114-122) on TTK jäänud varasemalt esitatud arvamuse juurde. TTK toob täiendavalt välja, et aruandest nähtuvalt kasutati rakendusuuringu meeskonna poolt õhusõiduki opereerimiseks loodud lahendust. Uuringu aruandes on välja toodud uuringu ajal leitud probleemid (sidekatkestused enne õhkutõusmist, Drone Monitori infovoo ootamatu katkemine, mille seni on lahendanud pardaarvuti taaskäivitus). Aruande lisamaterjalides (GSM-sidesüsteem) on esitatud kõik väljatöötatud tarkvarakoodid ja 25
(55)konfiguratsioonifailid sidesüsteemi taasloomiseks ning töötavat lahendust on tellijale demonstreeritud.
  1. Transponderite ja VHF-süsteemi integreerimine Pakkumuse tehnilised tingimused: Antud seadmete puhul on tegu Lennuseadusest tulenevate nõuetega lennuvahendi tehnilise varustatuse taseme kohta, millega oleks tagatud õhusõiduki nähtavus teistele õhuliikluses osalejatele ja võimalus suhelda nendega lennunduse tavareeglite alusel. Seadmete integreerimise põhiküsimusteks on transponderi integreerimine autopiloodiga GPS andmete saamiseks, lennujuhi poolt määratud vajalike koodide sisestamise võimekus ning samuti maapealse süsteemiga teiste lendajate transponderi andmete vastuvõtmiseks, mis võimaldab reaalajas jälgida teiste liiklejate asukohta vältimaks kokkupõrkeid õhusõidukite vahel. VHFraadioside süsteemi integreerimiseks on vajalik elektroonilise ning tarkvaralise ühilduvuse ja pardaarvuti vaheline analüüs. Pardaarvuti eesmärgiks on tagada side õhusõiduki ja maajaama vahel GSM-võrgu kaudu loodud VPNtunneli kaudu. Samuti on vajalik hinnata VHFside lahenduse massi mõju mehitamata õhusõiduki kandevõimele ning massi vähendamise võimalust säilitades töökindluse. Rakendusuuringu lõpparuandes käsitletakse transponderite ja VHF-süsteemi integreerimisega seotud uuringuid punktis 4 „Mehitatud lennunduses kasutusel olevate transponderite ning VHF-raadioside süsteemidega ühilduvate seadmete integreerimine UAV-platvormidele“ (alapunktid: 4.1.“Transponderi kasutamine mehitamata õhusõidukil“; 4.
  2. VHF-raadioside kasutamine mehitamata õhusõidukil“) (II kd tl 184-194). J-S.P on ekspertarvamuses (VI kd tl 54-56) teinud järelduse, et rakendusuuringu raames integreeriti transponder UAV-le. Aruandes on öeldud, et eksperimenteeriti erinevate parameetritega, kuid ei ole kirjeldatud milliste parameetritega eksperimenteeriti, ei ole toodud eksperimentide tulemusi ega ka eksperimentide läbiviimise tingimusi. VHF-raadioside rakendamise osas on toodud jällegi palju kirjeldusi, kuid ei ole selge kas ja millise kvaliteediga kirjeldatud lahendus töötab. On kirjeldatud viidet kommunikatsioonis, kuid ei ole toodud mõõtetulemusi, eksperimentide läbiviimise konteksti ega nende tulemusi. TTK on oma ekspertarvamuses (IV kd tl 133-139) lõppjäreldusena leidnud, et transponderite ja VHF-süsteemide alateema osas on kõik nõuded täidetud. Ainsa puudusena tuuakse välja massi mõju hindamise lihtsakoeline käsitlus. Täiendatud arvamuses (VI kd tl 114-122) on TTK jäänud varasemalt esitatud arvamuse juurde, et rakendusuuring vastab hanke tingimustele. TTK toob täiendavalt välja, et lõpparuandes on välja toodud uuringu käigus uuritud kahe võimaliku transpondersüsteemi (Mode-S ja ADS-B seadmed) testimise tulemused ning kirjeldatud protsessi, mis on vajalik, et Eestis saada õhusõidukil kasutatava transponderi kasutusluba. Aruandes on viidatud mitmele algallikaks olevale uurimustööle, samuti on esitatud relevantsed viited kohalduvatele reeglitele, juhenditele ja tootjapoolsetele konfiguratsioonifailidele. Aruandest nähtuvalt teostati uuringu raames ja testiti transponderi integreerimist mehitamata õhusõidukile. Uuringus kasutati täielikult ühilduvaid seadmeid – transponder Sagetech XPG-TR, autopiloot Pixhawk. Rakendusuuringu käigus
  3. a kevadel teostatud Mode-S transpondriga varustatud õhusõiduki katselend toimus kontrollitavas õhuruumis koostöös lennujuhtimisüksuse lennujuhiga. Transponder edastas õhusõiduki ID ning korrektse valitud transpondri tunnuskoodi. Õhusõiduk oli radaripildilt nähtav lennujuhtidele ning teistele õhusõidukitele. ADS-B süsteemi puhul testiti ADS-B transpondri uAvionix Ping 1090 toimimist, Transponderite toimimist valideeriti sertifitseeritud mõõteseadmega. Kogu kasutatud materjal seadmete integratsiooniks on aruandes viidatud. Vajalikud ühendusskeemid on välja toodud erinevates viidetes (nt aruande viites 40 on välja toodud 26
(55)uAvionix transponderi andmeleht, kus on näha ühendamise skeem autopiloodiga ja üldine tehniline info; aruande viites nr 41 on välja toodud juhendmaterjal, milliseid parameetreid peab autopiloodis muutma, et süsteem edukalt tööle hakkaks). Eksperimendi tulemused on näidatud aruande lisaks olevatel joonistel 14 ja 15, mis tõestavad, et ka uAvionix-i ADS-B transponder töötas edukalt.
  1. Juhtimissüsteemi algoritm ja testplatvorm Pakkumuse tehnilised tingimused: Turvalisuse tagamiseks uuritakse vabavaraliste autopilootide turvalisuse suurendamist intertsiaalmõõtmiste mooduli lisamisega vabavaralisele autopiloodile. Uuringus on valitud kasutamiseks vabavaralised autopiloodid, kuna avatud lähtekood võimaldab rakendusuuringutes süsteemi lisafunktsionaalsuse saavutamiseks integreerida põhiprogrammi täiendavaid tarkvaramooduleid. Autopilootide dubleerimisel kandub töökindluse probleem edasi võrdlevasse moodulisse, kuid intertsiaalmõõtmised võimaldaks anda rikkekindluse kompassi ja GPS süsteemide rikke või sihiliku häirimise korral (näiteks jammeriga). Kommertslitsentsiga kaitstud tarkvara kasutamine piiraks projekti jätkusuutlikust. Lisaks on esinenud juhtumeid, kus suletud arhitektuuriga tarkvara tarnija ei suuda tootele tagada kasutajatuge terve projekti kestvuse vältel. Samuti on avatud platvormil valminud tarkvarapaketid turul olevatest autopilootidest ühed kõige arenenumad olles samal ajal väga konkurentsivõimelise hinnaga. Testplatvormil kontrollitakse süsteemi toimivust simulaatoris erinevate manöövrite sooritamisel. Rakendusuuringu lõpparuandes käsitletakse juhtsüsteemi algoritmi loomist punktis 5 „Juhtsüsteemi algoritmi loomine mehitamata õhusõiduki lennuohutuse suurendamiseks ning vastava testplatvormi arendamine“ (alapunkt: 5.
  2. „Valitud juhtsüsteemi algoritmi häälestamine ja testimine autonoomses lennus“) (II kd tl 195-202). J-S.P on ekspertarvamuses (VI kd tl 54-56) teinud järelduse, et rakendusuuringu raames loodi juhtimissüsteem, kuid puuduvad eksperimentide kirjeldused ja nende tulemuste kirjeldused. Uuringus on antud hinnanguid erinevatele komponentidele, kuid ei ole toodud vastavaid mõõtetulemusi. TTK on oma ekspertarvamuses (IV kd tl 133-139) lõppjäreldusena leidnud, et juhtimissüsteemi algoritmi ja testplatvormi osas on kõik nõuded täidetud. Täiendatud arvamuses (VI kd tl 114-122) on TTK jäänud varasemalt esitatud arvamuse juurde, leides, et juhtsüsteemi algoritmi loomise arendustegevused vastavad hanke pakkumusele. TTK toob täiendavalt välja, et aruanne annab ülevaate erinevatest vabavaralistest autopilootidest ja sobivatest gürostabilisaatoritest. Aruandest nähtuvalt rakendati väljapakutud lahendusi testplatvormil ja on tõestatud nende toimivust (aruandele lisatud videod automaatlend_gaui.mp4 ja automaatlend_trex.mp4). Uuringuaruande lisafailides esitatud kaust „
  3. Juhtimissüsteem“ sisaldab püsivara, mida kasutati autopiloodil (PixHawk_FW.px4), autopiloodi edukaks opereerimiseks vajalikku parameetrite faili (PixHawk_parameters.param) ja ka kasutatud gürostabilisaatori Skookum konfiguratsioonifaili (SK540_conf.sk7). Vastavate failide kasutamisel asjakohastel moodulitel on võimalik saavutada rakendusuuringus kasutatud õhusõidukiga automaatne lend. Viidatud kaustas sisalduvad failid annavad praktilise väljundi, mille abil on võimalik dubleerida rakendusuuringus kasutatavaid õhusõidukeid. Juhtsüsteemi toimivus on tõestatud aruandele lisatud videote abil (automaatlend_gaui.mp4 ja automaatlend_trex.mp4). TTK ekspertkomisjon ei nõustu väitega, et rakendusuuringu aruanne ei võimalda tellijal rakendada uuringu tulemusi edasises teadustöös või tootearenduses. TTK hinnangul on uuringu näol tegemist laiapõhjalise sisendiga järgnevaks tootearenduseks. Aruandes on esitatud ja demonstreeritud toimiv lahendus. 27
(55)
  1. Piloodivaba maandumissüsteem Pakkumuse tehnilised tingimused: Piloodivaba maandumissüsteemi arendamise eesmärgiks on inimtegurist tulenevate ehk piloodi poolsete eksimuste vähendamine ning maandusmisvõimekuse suurendamine rasketes olukordades (nt tugev tuul, maandumine liikuvale alusele või kõikuvale alusele merel). Uuritakse masinnägemise võimekust ja teiste andmeallikatega koos kombineerimist maandumisel sh võimalus eri etappidel kasutada erinevaid andmeallikaid autopiloodile maandumise läbiviimiseks. Testides määratakse toimivuse ulatus, et teha vastavad parandused vabavaralise autopiloodi maandusmisalgoritmis. Rakendusuuringu lõpparuandes käsitletakse piloodivaba maandumissüsteemi uuringut punktis 6 „Maandumissüsteemi arendamine multirootor-tüüpi kopterile, mis võimaldaks õhusõiduki täisautomaatset maandumist ilma piloodi sekkumiseta“ (II kd tl 203-205). J-S.P on ekspertarvamuses (VI kd tl 54-56) teinud järelduse, et rakendusuuringu raames loodi maandumissüsteem, kuid ei ole võimalik hinnata loodud lahenduse rakendatavust, kuna puuduvad eksperimentide või nende tulemuste kirjeldused. Samuti ei ole loodud lahenduse täielikku tehnilist kirjeldust. TTK on oma ekspertarvamuses (IV kd tl 133-139) lõppjäreldusena leidnud, et kõik piloodivaba maandumissüsteemi nõuded on täidetud. Täiendatud arvamuses (VI kd tl 114-122) on TTK jäänud varasemalt esitatud arvamuse juurde. TTK hinnangul vastavad täisautomaatse masinnägemis-maandumissüsteemi loomise arendustegevused hanke pakutud tegevuskavale. Õhusõiduki positsioneerimine ning maandumine masinnägemisseadme ning autopiloodi abil on saavutatud. Aruandest nähtuvalt rakendati testplatvormi(de)l väljapakutud lahendusi ja on tõestatud nende toimivust (aruandele lisatud videod masinnägemisega_maandumine_kopter1.mp4 ja masinnägemisega_maandumine_kopter2.mp4). Kogu asjakohane dokumentatsioon on viidatud.
  2. Aktiivne UAVplatvormi tehnilist seisundit reaalajas monitooriv süsteem Pakkumuse tehnilised tingimused: Aktiivne UAVplatvormi tehnilist seisundit reaalajas monitooriva süsteemi eesmärk on anda infot GSMvõrgu kaudu seadme tehnilisest seisukorrast lennu jooksul ja lendu ohustavate tegurite (jäätumise, mootori ülekuumenemise ja laagrite defektidest/kulumisest tingitud vibratsiooni) esinemise kohta, mis annab ühtlasi edasisel kasutamisel sisendi tootearenduses vajalike hooldusvälpade kohta. Uuritakse süsteemi jaoks vajalike andurite ning vastava pardaarvuti tarkvara toimivust simulatsiooni ja testkeskkondades ning ühilduvust seadme energia ja sidesüsteemiga. Rakendusuuringu lõpparuandes käsitletakse aktiivse UAVplatvormi tehnilist seisundit monitoorivat süsteemi punktis 7 „Aktiivne UAV-platvormi tehnilist seisundit reaalajas monitooriva süsteemi rakendusuuring“ (alapunktid: 7.
  3. Elektriahelate pingete ja voolude mõõtmine; 7.
  4. Temperatuuri mõõtmine; 7.
  5. Kütuse vooluhulga, kulutatud kütuse ja kütuse taseme mõõtmine; 7.
  6. Gaasiklapi asendi, mootori ja pearootori pöörlemiskiiruse mõõtmine; 7.
  7. Kere vibratsiooni ning pearootori servode asendi mõõtmine; 7.
  8. Tehnilise monitoorimise süsteemi ülem; 7.
  9. Järeldused) (II kd tl 206-217). J-S.P on ekspertarvamuses (VI kd tl 54-56) teinud järelduse, et rakendusuuringu käigus loodi UAV platvormi tehnilist seisundit jälgiv süsteem, kuna on kirjeldatud, kuidas antud süsteem loodi. Jällegi puuduvad kirjeldused süsteemi omaduste ning toimimise kohta, puuduvad eksperimentide ja nende tulemuste kirjeldused, seega ei ole tellija 28
(55)jaoks loodud lahenduse rakendatavus selge. TTK on oma ekspertarvamuses (IV kd tl 133-139) lõppjäreldusena leidnud, et aktiivse UAVplatvormi tehnilist seisundit reaalajas monitooriva süsteemi uuringu osas on nõuded täidetud. Otseselt on käsitlemata jäänud karburaatori jäätumise hindamise detailne kirjeldus ning laagrite kulumisest tekkiva vibratsiooni analüüs. Täiendatud arvamuses (VI kd tl 114-122) on TTK jäänud varasemalt antud arvamuse juurde ja andnud hinnangu, et aktiivse UAV-platvormi tehnilist seisundit reaalajas monitooriva süsteem loomise arendustegevused vastavad hanke pakutud tegevuskavale. Aruandest nähtuvalt jälgivad rakendusuuringu käigus väljatöötatud lahenduste baasil õhusõidukile paigaldatud andurid olulisemaid parameetreid ja edastavad info üle sidekanali maajaama. Väljatöötatud lahendusi rakendati testplatvormil ja on tõestatud nende toimivust (aruandele lisatud video dronemonitor.mp4). Kogu asjakohane dokumentatsioon on viidatud.
  1. Geoinfo kogumisprotsessi arendamine Pakkumuse tehnilised tingimused: Geoinfo kogumise protsessi arendamise eesmärgiks on geoinfo andmepilve kvaliteeti ja andmetöötluse kiirust mõjutavate tegurite määratlemine, nende logimise võimekuse loomine ja lendudega kogutud andmete vormingu ühilduvus (nt logifailide struktuur) geoinfo töötlemiseks kasutatava tarkvara sisendformaatidega. Samuti testitakse lennuprotseduuride (lennukõrgus ja kiirus) mõju andmekvaliteedile ning määratakse andmekvaliteedi nõuetest tulenevad optimaalsed lennuparameetrid. Rakendusuuringu lõpparuandes käsitletakse seda uuringu teemat punktis 8 „Geoinfo kogumise protsessi arendamine kiire ja kvaliteetse andmetöötluse jaoks“ (alapunktid: 8.
  2. Kasutatud tarkvara; 8.
  3. Drooniandmete rakenduses visualiseerimine; 8.
  4. Nõuded sisendile drooniandmete osas; 8.
  5. Pakutav töövoog droonipiltide automaatseks süsteemi laadimiseks) (II kd tl 218-220). J-S.P on ekspertarvamuses (VI kd tl 54-56) avaldanud arvamust, et rakendusuuringu aruandes toodud kirjeldustest lähtuvalt ei saa teha järeldust, kas uuringu raames loodi lahendus geoinfo kogumise protsessi jaoks. On toodud kirjeldus võimaliku töövoo osas, kuid puuduvad töövoo rakendamise kirjeldus, meta-andmete formaat. Kuna rakendusuuringust ei selgu, kas kirjeldatud töövoogu on rakendatud ning puuduvad eksperimentide kirjeldused, siis ei ole ka selge, kas kirjeldatud lahendus on tegelikkuses rakendatav soovitud eesmärgil. TTK on oma ekspertarvamuses (IV kd tl 133-139) asunud seisukohale, et geoinfo kogumisprotsessi arendamise osas on rakendusuuringu lõpplahendusena leitud toimiv süsteem. Puudusena toob TTK välja, et uuringu aruande põhitekst on selles osas esitatud suhteliselt kokkuvõtlikul kujul ja sealt ei ole võimalik välja lugeda kõiki tehnilisi nüansse, mistõttu ei pruugi aruanne kajastada kogu tegelikult teostatud tööd. Täiendatud arvamuses (VI kd tl 114-122) märgib TTK, et kuigi varasemalt antud ekspertarvamuses hindas ta tegevused selle peatüki osas pealiskaudseteks, siis peale arvamuse andmist on E.L selgitanud, et geoinfo töörühm (6 inimest) koosnes lepingupartner R.-U AS-i töötajatest ja töörühma sisulisi tegevusi kontrollis R.-U AS. Vastava uuringuosa täitmise osas pole R.-U AS-il rakendusuuringu tellija partnerina pretensioone ja uuringu tulemus vastab oodatud mahule ja kvaliteedile, mida kinnitab R.-U kinnituskiri 03.01.
  6. a.
  7. Intelligentse, arendus Pakkumuse masinnägemist tehnilised kasutava tingimused: sihitamissüsteemiga Intelligentse 29
(55)3telje kaamerastabilisaatori sihis stabiliseeritud kaamerastabilisaatori ja masinnägemist kasutava sihitamissüsteemi eesmärgiks on lennuvahendi õhuturbulentsist tulenevate mõjude vähendamine ning jälgimissuuna stabiliseerimine tehnoloogia abil, mis vähendab salvestatavate andmete vigasust (pildistamisel objekti tabamine ja asukohaandmed). Teema on olulisem, kui lennuohutuse suurendamiseks kasvatatakse lennukõrgust või kui pilte tehakse nurga all. Samuti võimaldab sihitatud gimbalisüsteem võrreldes lihtsa stabiliseeritud gimbalisüsteemiga lennata väiksema ülelennu suhtega (kui pildistatav objekt tee, kraav või elektriliin teeb järsu pöörde, siis õhusõiduk ei suuda sobivate parameetritega pildiinfo salvestamisega koos vastavat pööret teha, mistõttu on vajalik silmuse lendamine ning pärast andmetöötluses silmusega saadud kõrvalinfo kustutamine, mis tekitab lisa tööjõu ning ajakulu). Masinnägemist oleks vajalik rakendada andmeid salvestava kaamera peal tehes visuaalsest infost koopia ning selle töötlemise alusel anda gimbali asendit juhtivale süsteemile käsud. Meetodiks on masinnägemise algoritmi kohandamine ja ühildamine gimbali juhtimise süsteemiga ning süsteemi täiendamine. Uuring peab andma sisendi, mille alusel oleks võimalik luua süsteemile kasutajaliides. Rakendusuuringu lõpparuandes käsitletakse seda uuringu teemat punktis 9 „Intelligentse 3telje sihis stabiliseeritud kaamerastabilisaatori arendamine koos masinnägemist kasutava sihitamissüsteemiga“ (alapunktid: 9.
  1. Stabilisaatori ning selle juhtimise ülesehitus; 9.
  2. Objekti tuvastamine; 9.
  3. Objekti jälgimine; 9.
  4. Tarkvara kompileerimine) (II kd tl 221224). J-S.P on ekspertarvamuses (VI kd tl 54-56) avaldanud arvamust, et rakendusuuringu aruandes toodud kirjeldustest nähtuvalt saab teha järelduse, et uuringu raames ei loodud kaamerastabilisaatorit vaid see osteti valmiskujul. J-S.P märgib, et masinnägemist kasutava sihitamissüsteemi arendamisel on toodud mõningate olekumasinate kirjeldused ning kirjeldus, kuidas saaks vastavat lahendust arendada. Kirjelduste põhjal ei ole selge, kas mingi lahendus loodi ning kui mingi lahendus loodi, siis mis olid antud lahenduse omadused. Ei ole kirjeldatud ühegi eksperimendi läbiviimist. TTK on oma ekspertarvamuses (IV kd tl 133-139) andnud lõppjäreldusena hinnangu, et intelligentse, masinnägemist kasutava sihitamissüsteemiga kaamerastabilisaatori arenduse osas on kõik nõuded täidetud. Täiendatud arvamuses (VI kd tl 114-122) jäi TTK varasemalt antud hinnangu juurde, asudes seisukohale, et intelligentse 3-telje sihis stabiliseeritud kaamerastabilisaatori arendamine koos masinnägemist kasutava sihitamissüsteemi loomise arendustegevused vastavad hanke pakutud tegevuskavale. TTK toob välja, et uuringu aruandest nähtuvalt kasutati uuringus kaamera stabiliseerimiseks Gremsy H3 integreeritud enkooderitega stabilisaatorit (gimbalit). Esitatud on gimbali juhtsüsteem (aruande jaotis 9.1). Aruande kohaselt teostati uuringu tarbeks andmekorje nimetatud stabiliseerimisvahendiga koos peegelkaameraga Nikon D810 (aruande lk 113). Lahendust on simuleeritud nii laborikeskkonnas kui rakendatud asjakohases keskkonnas. J-S.P on ekspertarvamuses (VI kd tl 54-56) asunud kokkuvõtvalt seisukohale, et rakendusuuringu aruandel puuduvad olulised teadustööle seatavad kriteeriumid, milleks on objektiivsus, korratavus ning täpsus ning kindlasti ei vasta aruanne rakendusuuringu tasemele, rakendusuuringust ei selgu, et selle tulemuseks oleks TRL6 tasemel lahendused. J-S.P arvamuse kohaselt vastav rakendusuuringu aruanne oma sisult ehk keskpärase rakendusliku bakalaureusetöö või inseneritöö tasemele, kus on kirjeldatud seda, mida tehti, kuid ei ole kirjeldatud, millised on loodud lahenduste omadused, mille alusel tehti erinevaid otsused ning valikud. Ekspertarvamuses tuuakse üldise puudusena välja, et aruanne on väga kirjeldav. Aruandes kirjeldatakse suures mahus elementaarseid protsesse tarkvara paigaldamiseks ning 30
(55)seadistamiseks, mis ei vaja valdkonnas kogenud spetsialisti jaoks kirjeldamist. Aruandes puuduvad läbivalt eksperimentide kirjeldused – ei ole toodud läbi viidud eksperimentide arv, eksperimentide tingimused ning võimalike läbi viidud eksperimentide tulemused. Rakendusuuringu raames lubati luua mitmeid erinevaid tehnilisi lahendusi tasemel TRL 6, kuid aruanne ei sisalda täpseid kirjeldusi loodud tehniliste lahenduste rakendamisest rakenduskeskkonnas. Kui osade rakendusuuringu tegevuste puhul on kirjeldustest võimalik välja lugeda, et rakendusuuringu raames arendati mingi lahendus, siis osade rakendusuuringu tegevuste puhul jääb mulje, et toimivat lahendust ei loodudki. Kui rakendusuuringu raames selgus, et mingi lahenduse loomine ei ole võimalik, siis oleks pidanud seda ka aruandes ütlema, tuues välja vastava faktilise tõestuse (näiteks eksperimentide tulemuste näol), hinnatud alternatiivid ning järeldused. Teadusliku uuringu puhul loetakse ka negatiivne tulemus tulemuseks, kuna seda on võimalik kasutada edasises töös. TTK on oma ekspertarvamuses (IV kd tl 133-139) välja toonud, et Haridus- ja teadusministri 21.08.
  1. a vastu võetud määruse nr 40 “Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades” määratleb nii kõnealuse rakendusuuringu valmimise ajal kui ka ekspertarvamuse andmise ajal kehtiva redaktsiooni kohaselt rakendusuuringute ja tootearenduse mõisted (§ 2) ning piiritleb need vastavalt Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 tehnoloogiaklassifikaatori tasanditele. Ülaltoodud määruse alusel loetakse: rakendusuuringuks uuringuid, mille tulemused vastavad klassifikaatori tasanditele 1 kuni 6 ja tootearenduseks rakenduslikke tegevusi või uuringuid, mille tulemus paigutub klassifikaatori tasanditele 7 kuni
  2. Eesti keelde tõlgitud ja selgitava osaga tehnoloogia valmidusastmete (TRL) tabeli leiab ka Eesti Teadusagentuuri kodulehelt. Selle alusel: TRL 6 – tehnoloogia on demonstreeritud asjakohases keskkonnas (Technology Demonstrated in Relevant Environment). Selgitus: Tehnoloogia edasine arendamine toimub lähtuvalt reaalsetest probleemidest. Tehnoloogia on osaliselt integreeritud olemasolevate süsteemidega, loodud on piiratud mahus dokumentatsioon. Tehnoloogia võimalikkus on täielikult tõendatud asjakohases simuleeritud keskkonnas. TTK hinnangul on E.L lõpparuandes loodud võimalus simuleerida UAV ja autopiloodi lahendust, testitud lahendusi maajaama ja UAV vahelise side loomiseks, töötatud välja lahendused transponder integreerimiseks, loodud reaalajas UAV tehnilist seisundit monitooriv süsteem ja loodud kaamera sihitamise süsteem kasutades masinnägemist. Eelnevale tuginedes hindab TTK ekspertkomisjon kõnealuse töö tulemuse vastavaks tehnoloogia valmidusastmega
  3. Täiendatud arvamuses (VI kd tl 114-122) on TTK jäänud varasemalt antud arvamuse juurde, et rakendusuuringu tulemused vastavad tehnoloogia valmidusastmele
  4. TTK on täiendavalt välja toonud, et rakendusuuringu aruandele lisatud failide nimekirja kohaselt on aruandega kaasas suur hulk rakendusuuringu käigus loodud faile (tarkvaralised koodid, andmefailid, seadistusfailid, programmid, mudelid, videod jms), mis kajastavad rakendusuuringu tulemusi. Väljatöötatud lahendusi on E.L andmetel rakendusuuringu tellijale demonstreeritud või oldud valmis demonstreerima rakendusuuringu tulemuste tutvustamisel 04.01.
  5. a. Eeltoodust nähtub, et hageja esitatud J-S.P ekspertarvamus ja kostja esitatud TTK ekspertarvamused rakendusuuringu tulemuste kohta on vastandlikud. Tõendite võrdlemisel hindab kohus, et TTK ekspertarvamus ja täiendatud arvamus on usutavamad ja lükkavad ümber J-S.P ekspertarvamuses antud hinnangud rakendusuuringu tulemuste puuduste. Kohus leiab, et iseenesest saab järeldada, et nii J-S.P kui ka TTK ekspertkomisjoni liikmetel olid vastavad eriteadmised ja pädevus, et rakendusuuringu vastavuse küsimustes arvamust avaldada ja hinnanguid anda. J-S.P ekspertarvamusele on lisatud väljavõte Eesti Teadusinfosüsteemist (VI kd tl 57-64). Nimetatud tõendist nähtub, et 31
(55)J-S.P on Tallina Tehnikaülikoolist doktorikraad, ta on töötanud muu hulgas Tallinna Tehnikaülikooli Automaatikainstituudi ja Tarkvaraarenduse instituudi vanemteadurina, andnud välja hulgaliselt teaduspublikatsioone. TTK ekspertarvamuse ja täiendava arvamuse on andnud ekspertkomisjon kooseisus: T.K , kes on magistrikraadiga MSc diplomeeritud mehaanikainsener (tase V) ja töötab Tallinna Tehnikaülikooli Tehnikainstituudi masinaehituse õppekava juhina, K.V, kes on magistrikraadiga MSc diplomeeritud mehaanikainsener (tase 7) ja töötab Tallinna Tehnikaülikooli Tehnikainstituudi projektijuhina, ning M . K , kes on doktori teaduskraadiga PhD ja on Tallinna Tehnikaülikooli Ehitusinstituudi professor. Kohus ei nõustu hageja väidetega TTK ekspertarvamuse ebausaldusväärsuse kohta põhjusel, et ekspertkomisjoni liige M.K töötab ehituse alal. Isikul on doktori teaduskraad ja eeldatavalt on isikul vajalikud eriteadmised, mis võimaldavad anda arvamust rakendusuuringu teadustöö tasemele vastavuse kohta. Arvamuse on andnud kolmeliikmeline ekspertide komisjon, kellest kaks on diplomeeritud mehaanikainsenerid, kellel on eeldatavalt olemas eriteadmised, et hinnata mehitamata lennunduse rakendusuuringu tulemusi ja nende vastavust. Kuigi küsimust ei ole selles, et J-S.P ei oleks pädev andma hinnangut rakendusuuringu tulemustele ja nende vastavusele, siis arvestades asjaolusid loeb kohus TTK ekspertarvamused usutavamaks. Kohtu hinnangul annab TTK ekspertarvamusele ja täiendavale arvamusele esiteks suurema kaalu see, et neis on viidatud dokumentidele, millest eksperdid on arvamuse andmisel lähtunud. TTK ekspertarvamuse sissejuhatuses (IV kd tl 134) on kirjas, et rakendusuuringu vastavushindamisel on lähtutud rakendusuuringu arendusplaanist, riigihanke dokumentidest, riigihanke pakkumusest, hankelepingust ja rakendusuuringu aruandest. Täiendava arvamuse sissejuhatuses (VI kd tl 114) on kirjas, et hinnangu koostamisel on lähtutud täiendavalt J-S.P ekspertarvamusest, rakendusuuringu aruandest ja selle lisaks olevatest failidest, 04.01.
  1. a rakendusuuringu tulemuste üleandmiskohtumise dokumentatsioonist. J-S.P ekspertarvamuses (VI kd tl 54-56) ei ole viidet selle kohta, millistest konkreetsetest dokumentidest on ekspert arvamuse andmisel lähtunud. Arvamuse tekstist on tuletatav, et ekspert on aluseks võtnud hankelepingu ja hankedokumendid, sh pakkumuse tehnilised tingimused ning rakendusuuringu lõpparuande. Samas ei ole viidet selle kohta, kas ekspert on enne arvamuse andmist tutvunud ka lõpparuande lisadega, sh lisatud failidega. J-S.P on oma arvamuses puudusena välja, et lõpparuandest ei ole nähtavad uuringu eksperimentide tulemused, mistõttu ei ole tegevusi võimalik uuesti läbi viia. TTK on oma täiendavas arvamuses põhjendanud, et osaliselt nähtuvad eksperimentide tulemused lõpparuande kirjeldustes, aga osaliselt lõpparuande lisaks olevatelt failidelt ja videotelt. J-S.P ekspertarvamusest aga ei nähtu, et ka tema oleks nende lõpparuande lisadega tutvunud. Hageja taotlusel kuulas kohus J-S.P kohtuistungil tunnistajana üle ütlused VI kd tl 182p-184). J-S.P teatas, et jääb kirjalikus ekspertarvamuses antud lõppjärelduste juurde, et rakendusuuring ei vasta hanke lähteülesannetele ega tehnoloogia valmiduse tasemele
  2. Istungil J-S.P küll kinnitas, et on tutvunud rakendusuuringu lisaks olevate failidega ja videotega (VI kd tl 183p-184). Kohus leiab, et vastavad tunnistajana antud kinnitused ja ütlused ei muuda J-S.P ekspertarvamuse lõppjäreldusi usutavamaks. Kirjalikus ekspertarvamuses endas puudub viide selle kohta, et ekspert on enne arvamuse andmist rakendusuuringu lisadega tutvunud ja järelduste põhjendustena puudub ka vastav analüüs ja võrdlus. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et TTK ekspertarvamus ja täiendav arvamus tõendavad, et kostja teostatud rakendusuuring vastab Hankelepingu tingimustele. Muu hulgas tõendavad TTK ekspertarvamus ja täiendav arvamus, et rakendusuuring vastab Hankelepingu objektiks oleva Pakkumuse tehnilistele tingimustele, sh on läbi viidud Pakkumuse tehnilistes tingimustes ettenähtud uuringud, mis püsitatud eesmärkide saavutamiseks tuli läbi viia. TTK eksperdid on tuvastanud rakendusuuringu lõpparuandes küll mõningaid puudusi uuringutulemuste kirjeldamise osas, kuid eksperdid on avaldanud arvamust, et need puudused moodustavad uuringu 32
(55)kogumahust suhteliselt väikese osa ning neile väiksematele puudustele vaatamata võib lugeda rakendusuuringu tervikuna hanke pakkumusele vastavaks. TTK ekspertarvamus ja täiendav arvamus tõendavad ka, et rakendusuuringu lõpparuanne vastab Technologi Rediness Level 6 tasemele nagu see oli Hankelepingus nõutud ning teostatud uuringu tulemused võimaldavad edasiselt jätkata tootearendust. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et rakendusuuringu Hankelepingu tingimustele vastavuse kohta annab kinnitust ka hageja enda esitatud projekti lõpparuanne SA-le A. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja taotles SA-lt A toetust rakendusuuringu teostamiseks. Kostja on esitanud tõendina hageja 28.02.2018. a aruande SA-le A (IV kd tl 76-100). Aruandes on deklareeritud aruande perioodiks 04

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.