Obsah (7)

§ 407§ 444§ 162§ 175§ 486§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 02. november 2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-138818

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 4. Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

5. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 315 euro ja õigusabikulude 300 euro väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 615 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on hageja taotlus riigilõivu väljamõistmise osas põhjendatud. Küll aga ei pea kohus põhjendatuks välja mõista riigilõivu kostjalt hageja taotletud suuruses.

§ 486

lg 2 järgi loetakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagiavaldus hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud aastal 2021, siis tuli hagejal tasuda riigilõiv lähtuvalt

1. aastal kehtinud RLS lisast
2. Hagilt hinnaga 1654,41 eurot tuli märgitud lisa järgi tasuda riigilõivu 225 eurot. Hageja taotlus riigilõivu kostjalt väljamõistmise osas on seega põhjendatud 225 euro ulatuses. Hagejal on õigus taotleda tagasi enam tasutud riigilõivu 90 eurot. Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka tsiviilasjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ja menetluse kestust, ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama asjaga. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 250 euro ulatuses. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks seega 475 (riigilõiv 225 eurot + õigusabikulud 250 eurot) eurot. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista.
3. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 7. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 3