2-22-10183/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-10183 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS-i hagi S.S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 6386,88 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: PlusPlus Capital AS, registrikood 11919806 Hageja lepinguline esindaja: C.K. Kostja: S.S, isikukood XXX Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
4. Välja mõista S.S. PlusPlus Capital AS-i kasuks S.S. ja B.A. vahel XX.XX.XXXX sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX ja selle XX.XX.XXXX lisa 1 alusel: 2.1 põhivõlgnevus 5424,55 eurot, intress 188,61 eurot, laenuhaldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 195,69 eurot; 2.2 viivis 9,90% tasumata põhinõudelt aastas alates 13.07.
5. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui 5424,55 eurot.
6. Menetluskulud jätta S.S. kanda.
7. Määrata PlusPlus Capital AS-i menetluskulude rahaliseks suuruseks 880 eurot.
8. Mõista S.S. välja PlusPlus Capital AS-i kasuks hageja menetluskulud kokku summas 880 eurot, sh riigilõiv 630 eurot ja õigusabikulud 250 eurot.
9. S.S. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
11. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale.
12. Kostjale toimetada kohtuotsus kätte avalikult. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13. PlusPlus Capital AS nõuab 12.07.
14. a esitatud hagis S.S. põhivõlgnevuse 5424,55 eurot, intressi 188,61 eurot, laenuhaldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 195,69 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt sõlmis S.S. B.A. XX.XX.XXXX tarbijakrediidilepingu, mille kohaselt võimaldas B.A. kostjale laenusumma 9390 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus laenu tagastama ja tasuma intressi ning laenuhaldustasu maksegraafiku alusel igakuiste maksetena. XX.XX.XXXX sõlmisid lepingupooled lepingu lisa nr 1, mille kohaselt võimaldas B.A. kostjale maksepuhkust põhiosa maksele ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel 2 igakuiste maksetena perioodil 15.05.
15. a - 15.07.
16. a summas 64,15 eurot ja edaspidi alates 17.08.
17. a summas 200,58 eurot kuni viimase osamakseni 15.05.
18. a summas 200,53 eurot. Vaatamata korduvatele meeldetuletuskirjadele ei tasunud kostja laenu põhisumma ja intressi alates 15.11.
19. a osamaksest. Igakuiste maksete mittetasumise tõttu on võlgnevuselt arvestatud ka viivist, samuti on kostjale saadetud tasulisi meeldetuletuskirju, millest tulenevalt on tekkinud võla sissenõudmise kulud. B.A. ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu üles 28.02.
20. a ning loovutas 07.03.
21. a eelnimetatud lepingust tulenevad nõuded hagejale.
22. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 02.08.
23. a määrusega, andes kostjale hagile vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kuivõrd kostjale ei õnnestunud dokumente muul viisil kätte toimetada, avaldas kohus 22.09.
24. a teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 08.10.
25. a, so 15 päeva möödumisel teate avaldamisest. Kostjale määratud hagile vastamise tähtaeg möödus 28.10.
26. a. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
27. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
29. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 630 euro ja õigusabikulude 420 euro väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 1050 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on hageja menetluskulud 630 euro suuruse riigilõivu osas põhjendatud. Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka tsiviilasjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ja menetluse kestust, ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama asjaga. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 250 euro ulatuses. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks seega 880 (riigilõiv 630 eurot + õigusabikulud 250 eurot) eurot. 3 Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 880 eurot.
30. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
31. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 4