Obsah (5)

§ 75§ 32§ 71§ 31§ 9

4-22-1651 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. november 2022.a, Haapsalu kohtumaja Kärdlas Väärteoasja number 4-22-1651 Kohtunik Istungisekretär Piia J

§ 75

lg 2 järgi kvalifitseeritavas väärteos VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel; 1.2.tühistada Keskkonnaameti 29.04.2022.a otsus M M suhtes väärteoasjas 940021000698 ja lõpetada M M osas väärteomenetlus

§ 75lg 2 järgi kvalifitseeritavas väärteos VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

1. Jätta rahuldamata J R taotlus süüteomenetlusega tekitatud kahju 5700 eurot hüvitamiseks.
2. Rahuldada taotlus valitud kaitsjale makstud õigusabi tasu hüvitamiseks osaliselt ja mõista välja riigieelarve vahenditest J R kasuks 2500 eurot ja M M kasuks 1600 eurot.
3. Edastada kohtuotsus kaebuse esitajatele, kaitsjale, kohtuvälisele menetlejale ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 1 4-22-1651 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. I Kaevatavad otsused Keskkonnaameti 29.04.2022.a otsusega väärteoasjas nr 940021000698 (väärteotoimik, edaspidi VTT lk 118-125) karistati J R järgmise rikkumise eest. Väärteo lühikirjeldus: J R teostas ajavahemikul mai 2021-02.06.2021 Läänemerel xxx lahel ICESi statistilises ruudus xx, väikeses püügiruudus xxx, koordinaatidel xxx, kasutades kalalaeva tähisega XXX, kalapüüki ühe kastmõrraga, mille märgistus oli xxx. Kõnealuse kastmõrra asetas J R püügile ainuisikuliselt maikuus 2021, püügivahendi nõudmine toimus nimetatud ajavahemikul reeglina koos M M’iga. Vastavalt kutselise kalapüügi registri andmetele on number xxx kalapüügiloa xxx püügivahendi märgistus. J R’l ei ole kutselise kalapüügiloa xxx alusel õigust kastmõrraga kala püüda. Eeltooduga rikkus J R

§ 32lg 1 nõuet, mille kohaselt annab kutselise kalapüügiõiguse kaluri kalapüügiluba.

Kalapüügiloata kalapüük on

§ 71lg 1 p 1 tähenduses kalapüüginõuete tõsine rikkumine.

Väärteo kvalifikatsioon:

§ 75lg 2.

Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud J R

§ 75lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

Keskkonnaameti 29.04.2022.a otsusega väärteoasjas nr 940021000698 (VTT lk 126-133) karistati M M järgmise rikkumise eest. Väärteo lühikirjeldus: M M teostas kalapüüki, st nõudis koos J R’iga korduvalt ajavahemikul mai 202102.06.2021 Läänemerel xxx lahel ICESi statistilises ruudus xx, väikeses püügiruudus xxx, koordinaatidel xxx, kastmõrda, mille märgistus oli xxx. Vastavalt kutselise kalapüügi registri andmetele on number xxx kalapüügiloa xxx püügivahendi märgistus. M M’il ei ole kutselise kalapüügiloa xxx alusel õigust kastmõrraga kala püüda. Eeltooduga rikkus M M

§ 32lg 1 nõuet, mille kohaselt annab kutselise kalapüügiõiguse kaluri kalapüügiluba.

Väärteo kvalifikatsioon

§ 75lg 2.

Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud M M

§ 75lg 2 alusel rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o 240 eurot.

II Kaebused 13.05.2022 saabusid Pärnu Maakohtusse J R /kohtutoimik, edaspidi KT tl 3-7/ ja M M /KT tl 25-28/ kaebused kohtuvälise menetleja otsuste tühistamiseks väärteoasjas nr 940021000698 ning väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p-st 1 või alternatiivselt VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. III Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuste osas Kohtuväline menetleja leidis /KT tl 40-42/, et J R ja M M kaebused tuleb jätta rahuldamata ja Keskkonnaameti 29.04.2022 koostatud üldmenetluse otsused väärteoasjas nr 940021000698 muutmata. Keskkonnaamet on seisukohal, et kõnealune lõkspüünis on kastmõrd. Kokkuvõtlikult leiab kohtuväline menetleja, et väärteomenetluses tehtud üldmenetluse otsused on õiguspärased ning järeldused kaebuse esitajate poolt väärtegude toime panemise osas on tõenditega kinnitust leidnud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et määratud karistused on rikkumiste olulisust ja süü suurust arvestades optimaalsed ning karistuste vähendamine ei ole põhjendatud. Kohtuväline menetleja leiab, et otsuste tühistamiseks puudub alus. 2 4-22-1651 IV Kohtu seisukoht VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollides (VTT lk 105-107; 108-110) ja väärteootsustes (VTT lk 118-125; 126-133) olevad väärteokirjeldused kattuvad. Väärteootsustes on menetlusalustele isikutele süüks arvatud, et nad püüdsid kalapüügiloa xxx alusel kala kastmõrraga. Menetlusalused isikud väidavad, et tegemist oli ääremõrraga, millega kalapüügiloa xxx alusel võis kala püüda. Kohtuväline menetleja on väärteootsuses leidnud, et menetlusalused isikud rikkusid

§ 32lg 1, mille kohaselt annab kutselise kalapüügiõiguse kaluri kalapüügiluba.

Menetlusaluseid isikuid on karistatud loata kalapüügi eest

§ 75lg 2 alusel.

Väärteootsustes ei ole kohtuväline menetleja välja toonud, millise(te)le õigusnormi(de)le toetudes on leitud, et püügivahend oli kastmõrd. Kutselise kalapüügi registri väljavõtte kohaselt Kaluri kalapüügiloa XXX püügivahendi märgistus on xxx, loa omanik on J R, loale on kaluritena märgitud nii J R kui ka M M (VTT lk 64). Tegemist on kutselise kalapüügiloaga

§ 32lg 1 tähenduses.

Kutselise kalapüügi registri väljavõte (VTT lk 100-101) näitab, et kalapüügil kasutati kalalaeva pardatähisega VLK-410. Vaidlust ei ole selle üle, et väärteootsuses nimetatud ajal ja kohas oli J R poolt püügile asetatud mõrd, mida ta käis nõudmas koos M Mga. Mõrra märgistus oli xxx. Mõrra asukohta ja märgistust tõendab 02.06.2021 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisadega (VTT lk 1-5). Ka J R ja M M kinnitasid kohtus, et selle mõrra pani püügile J R ja seda käidi koos nõudmas. Püügivahend oli tähistatud numbriga xxx, mis on kalapüügiloa XXX püügivahendi märgistus. Nimetatud kalapüügiluba annab loa püüda kaheksa 3 m ääremõrraga, kolme rivimõrraga, kahekümne nakke- või raamvõrguga. Seega on leidnud kinnitust, et kalapüügiloa XXX alusel ei olnud õigust kastmõrraga kala püüda. Kohus leiab, et kui asjaolu, millist liiki mõrraga kala püütakse, võib kaasa tuua karistusõiguslikke tagajärgi, peab olema võimalik kehtestatud õigusnormidest lähtudes kast- ja ääremõrda eristada.

§ 31

nimetab kutselise kalapüügi vahendid ja punktis 3 on nimetatud lõkspüünised.

§ 9

lg 1 p 4 kohaselt kalapüügieeskirjaga sätestatakse püügivahendite loetelu ja kirjeldus. Kohtuväline menetleja nõustus kohtuistungil, et kast- ja ääremõrra eristamisel tuleb lähtuda kalapüügieeskirja §-s 7 sätestatust. Kalapüügieeskirja § 7 lg 2 kohaselt lubatud lõkspüünised on: punkt 1 - mõrd – püünis, mis koosneb juhtaiast, vajaduse korral tiivast või tiibadest, mis moodustavad kariaia, ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahest pealt kinnisest mõrrakerest. Merel ei ole kariaedade arv piiratud, kuid need peavad paiknema järjestikku juhtaia ühes otsas koos mõrrakeredega, mis võivad olla pealt lahti kuni mõrrasuupoolse esimese pujuseni. Mõrra alaliigid on sätestatud lõikes 3 ja osa neist on näidatud joonisel 3 4-22-1651 lisas 1 (kohtu märkus – kaalpüügieeskirja Lisas 1 on joonis, mille pealkiri on Mõrra osad, mõrra alaliikidest jooniseid ei ole); punkt 2 - kastmõrd - püünis, mis koosneb juhtaiast, kuni kahest kariaiast, ühest või mitmest pujusest ja ühest või kahest pealt lahtisest kastist ehk pärast. Kastmõrra juhtaia lubatud pikkus on kuni 600 m. Kalapüügieeskirja § 7 lg 3 p 2 kohaselt mõrra lubatud alaliigiks on ääremõrd – mõrd, mille kariaia ja suu kõrgus on kuni 3 m. Nii kohtueelse menetluse materjalidest, väärteootsusest kui ka kohtuvälise menetleja seisukohtadest kohtus nähtub, et keskkonnaametil ei ole olnud selles menetluses selget seisukohta, mille alusel eristada kast- ja ääremõrda. Kuigi juba menetluse algusest on selge olnud, et just sellele küsimusele vastuse leidmine on käesoleva väärteomenetluse põhiteema, ei ole kohtuväline menetleja enne kohtu vastavat küsimuse püstitust välja toonud õigusnorme, millistest lähtudes on leidnud, et tegemist oli kastmõrraga. On selge, et see on ähmastanud vaidluse piire. Keskkonnaameti enda seisukohad on ajas muutunud. 22.06.2021 on keskkonnaamet selgitanud /KT tl 12-13/, et J R’il tuleb püügivahendi pära katta mõrrakere pealemises osas võrgulinaga, mille silmasuurus on sama, kui võrgulinadel, mida on kasutatud mõrrakere muudes osades, et nimetatud püügivahendiga püük oleks õiguspärane. Ka muudest kohtueelse menetluse toimingutest ja dokumentidest tuleneb, et kohtuväline menetleja leidnud, et üheks kastmõrra ja ääremõrra eristamise oluliseks asjaoluks on see, et mõrrapära kattev võrgulina ei tohi olla suurema silmasuurusega kui muudes mõrrakere osades kasutatud võrgulina. Kui on suurema silmasuurusega (nagu käesoleva menetluse esemeks oleva püügivahendi puhul oli /VTT tl 18-20, 32-33/) , siis tuleb lugeda, et mõrd on pealt lahtine ja tegemist on kastmõrraga. Kohus märgib, et Kalapüügieeskirja § 27 sätestab nõuded silmasuurusele ja püügikeelud lõkspüünistega püügil, § 27 lg 1 kohaselt peab mõrrapäras olema silmasuurus vähemalt 24 mm. Püügivahendi väiksem silmasuurus oli 26 mm. Kalapüügieeskiri ei kehtesta nõuet, et kogu mõrrakeres tuleb läbivalt kasutada sarnase suurusega mõrralina. Seega keskkonnaameti seisukoht ei tulene õigusnormidest. Blanketset karistusnormi ei saa sisustada ainult seaduse seletuskirjas olevaga kui seda asjaolu ei sätesta õigusnorm. Seega seisukoht, et püügivahendi pealmise osa silma suurus oli ülejäänud mõrra silmasuurusest suurem ja seetõttu mõrd oli pealt lahtine ja tegemist oli kastmõrraga, ei tugine õigusnormidele. Kohtueelses menetluses on meres olnud püügivahendit vaadeldud, mõõdetud võrgu silmasuurust, tunnistajad on püügivahendit iseloomustanud, avaldanud arvamust, kuidas oli võimalk püügivahendit nõuda. Keskkonnaamet on otsuses leidnud, et tegemist oli kastmõrraga ja on toetunud asjatundja arvamusele, kes on arvesse võtnud järgmisi asjaolusid – servakatte olemasolu, lõkspüünise tühjendamise viis, sarnase suurusega mõrralina kasutamine läbivalt kogu mõrrakeres, koonusekujulise pujusse puudumine. Siin on nimetatud rida tunnuseid, mille alusel leitakse, et püügivahend oli kastmõrd. Kohtumenetluses on selgunud, et sellised ääre- ja kastmõrda eristavad tunnused ei tulene õigusnormi(de)st. Kohtuväline menetleja avaldas kohtuistungil, et tulenevalt kalapüügieeskirjast on käesoleval juhul kast- ja ääremõrra eristamiseks oluline, kas püügil olnud mõrd oli pealt lahtine või pealt kinnine, muude kalapüügieeskirjas sätestatud ääremõrra tunnuste rikkumist ette ei heideta. Keskkonnaamet leiab, et mõrd oli pealt lahtine, seega tegemist on kastmõrraga. Kaebuse esitajad on seisukohal, et tegemist oli pealt kaetud ääremõrraga. 4 4-22-1651 02.06.2021 on sündmuskohta vaadeldud ja püügivahendit pildistatud (VTT lk 1-5). 03.06.2021 on asitõendit kastmõrra xxx kasti/pära vaadeldud ja pildistatud (VTT lk 617). Vaatlustel tuvastati, et kastmõrra kast/pära oli pealt osaliselt kaetud rohelist värvi võrgulinaga, mis oli põhjapoolsest küljest avatav metallist lukkude/karabiinidega ja läänepoolne osa oli keskelt kinnitatud kasti/pära külge metallist lukuga/karabiiniga. Kastmõrra kasti/pära kattev rohelist värvi võrgulina ei kata kuni 30 cm läänepoolset osa ja kuni 30 cm idapoolset (kariaia poolset) osa. Tunnistaja V V andis kohtuistungil ütlusi, milliste kohaselt kui näoga vaadata kalda poole, siis vasakpoolne kattev võrgulina oli ühe karabiiniga kinni ja kalda poolne serv oli nurkadest karabiinidega kinni ja keskelt ühe karabiiniga. Nii, et see oli kinni kolme karabiiniga. Pujuse poolses servas, sellel võrgulinal, mis seda kattis, ei olnud karabiini, see oli lahtiselt, tuulte hoovustega liikuv. Vahe võis olla servast kuni 30 cm vaba. Keskkonnaamet on seisukohal, et eelkirjeldatu tähendab, et võrgulina oli kergesti avatav ja seega mõrd pealt nõutav. J R kinnitab, et pani püügile mõrra üksinda, kuid nõudmas käis ka koos M M’iga (07.09.2022.a kohtuistungi protokoll lk 37). Samuti kinnitab M M, et talle teadaolevalt püügile panid nad pealt kaetud mõrra. Ta poleks käinud J’iga seda mõrda nõudmas, kui ta oleks teadnud, et see on kastmõrd. Tema teadmises nad kasutasid ääremõrrana ja püüdsid ääremõrrana (18.10.2022.a kohtuistungi protokoll lk 4; 2). Kaebuse esitajad on selgitanud, et 02.06.2021 Keskkonnaameti poolt riikliku järelevalve teostamise ajaks oli püügivahendi peal olnud selektiivpaneel osaliselt servast rebenenud. J R selgitas, et püügile asetas ta maikuus pealt tervenisti kaetud ja õmmeldud mõrra, kuid

1. või
2. juunil oli torm, mille tõttu oli pealmine osa osaliselt lahti tulnud (07.09.2022.a kohtuistungi protokoll lk 32, 33). M M ütluste kohaselt kuupäeva ei mäleta, kuid mingi aeg oli kõva torm, mis lõhkus ära ka vaidlusaluse mõrra (18.10.2022.a kohtuistungi protokoll lk 1). Kaitsja on kohtule esitanud tõendi ilmastiku kohta (KT lk 14). Tõendist nähtuvalt oli xxx tuule kiirus 26-27.05.2022.a puhanguti kuni 20 m/s, tuule suund sel ajal edel/lõuna ning laine kõrgus kuni 2,5m. Keskkonnaameti esindaja leidis, et xxx andmed ei kajasta kindlasti kogu xxx ranniku andmeid. xxx asukoht on merele, lõunatuultele hästi avatud, samas kui piirkond, kus mõrd oli püügil, ei ole avatud tuultele. Nende andmetega ei saa öelda, et selles püügipiirkonnas oli torm ja tuulekiirus oli 20 m sekundis. Kaitsja on selgitanud, et xxx andmed on kõige ligilähedasemad andmed, mis oli võimalik saada. Ka M M on selgitanud, et ainuke adekvaatne ennustus ongi xxx ennustus, paar meetrit sekundis võib tuult maha võtta, aga see ei ole alati nii (18.10.2022.a kohtuistungi protokoll lk 1). Kohus kõrvutas VTT tl 5 oleva ja Google mapsi kaardi (avalikult kättesaadav) ja on näha, et xxx ja püügikoha vahe on linnulennult u 15 km. Tuul oli enamasti lõunast, püügivahendi koht on lõunatuulele samamoodi avatud kui xxx. Seega xxx ja püügikoha tuuleolud võisid 26-27.05.2021 olla sarnased. Tunnistaja S N ütluste kohaselt ei ole mõrralinal näha kahjustusi, rebendeid, mis viitaks sellele, et torm oleks püünise pealt puruks teinud. J R selgitas, et uidikuga õmmeldud õmblus on kärisenud, võrgulina ei saanudki käriseda selle jämeduse tõttu (07.09.2022.a kohtuistungi protokoll lk 31). Kohus leiab, et asjaolu, et ei ole näha võrgul kahjustusi, ei pruugi tähendada seda, et tormi tõttu mõrra peal olnud paneeli õmblus lahti ei olnud tulnud. J R ütlustest on aru saada, et ei rebenenud mitte võrk ise vaid purunenud/lahti tulnud oli võrke siduv õmblus. Kohus leiab, 5 4-22-1651 et J R ja M M ütlustes puudub alus kahelda, need on kokkulangevad ja vastuoludeta, eluliselt usutavad. Nende ütlusi kummutavaid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Kaebuse esitajad ei tea täpselt, millal peale tormi võrku nõudmas käisid. J R selgitas, et peale tormi võrku nõudma minnes nägid, et võrk oli pealt lahti tulnud ja kaasas olnud karabiinidega tõmbasid võrgulina kinni (07.09.2022.a kohtuistungi protokoll lk 33). M M selgitas, et sel päeval oli merel laine. Selleks, et mõrda saaks õmmelda, peaks see olema kas maa peal või täiesti sile vesi. Tol päeval ei näinud otstarbekaks nõeluma hakata, siis kinnitasid pealmise lina karabiinidega nagu piltidelt on näha, et oleks ikkagi pealt kinni. Et ei saaks öelda, et oleks pealt lahti (18.10.2022.a kohtuistungi protokoll lk 2). Asitõendi täiendavad vaatlused viidi läbi 10.06.2021 ja 16.06.2021 (asitõendi vaatlusprotokollid VTT lk 26-28 ja VTT lk 29-31). Selleks ajaks oli mõrrapära peal olnud võrgulina kinni õmmeldud. Kohus on seisukohal, et kuna mõrd sai õmblemisega pealt täielikult kaetud mõrra peal kogu aeg olnud mõrralinaga, toetab see kaebuse esitajate ütlusi, et püügile viis J R pealt kinnise mõrra, tuul 26-27.05 lõhkus õmbluse, mistõttu mõrrakere peal olnud mõrralina tuli osaliselt lahti. Peale 27.05.2021 kuid enne 02.06.2021 käisid J R ja M M võrku nõudmas ja nägid tormikahjustusi, kinnitasid kaasas olnud karabiinidega õmblusest lahti tulnud võrgulina mõrrakere külge selliselt, et kahelt küljelt jäi mõrrakere pealt avatuks kuni 30 cm. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et lõkspüünis, mille J R maikuus püügile asetas, oli pealt kinnine, seega oli kalapüügieeskirja § 7 lg 2 p 1 kohaselt tegemist ääremõrraga. Kohus leiab, et käeolevas vaidluses on vaja võtta seisukoht järgmise asjaolu kohta - kui mõrda kattev võrgulina püügil olles õmblusest lahti tuleb, mistõttu mõrralina ei kata mõrrakasti külgedelt kuni 30 cm, kas selle tõttu muutub ääremõrd kastmõrraks, kas mõrrakere on siis osaliselt pealt kinnine või osaliselt pealt lahtine. Kohus on seisukohal, et ka eelkirjeldatud olukorras oli tegemist pealt kaetud mõrrakastiga. Kohus leiab, et sellist seisukohta toetavad mõrrast tehtud pildid VTT tl 3, 9, 10,
3. Fotodelt on näha, et suurem osa mõrrakastist on võrgulinaga kaetud ka peale seda kui õmblused olid rebenenud ja kalurid olid selle käepäraste vahenditega (karabiinidega) kinnitanud. Kindlasti ei olnud tegemist pealt lahtise mõrrakastiga. Kohus leiab, et olukorras, kus kast- ja ääremõrdadega püügiks antakse eraldi load ja seetõttu eelnimetatud mõrraliikide eristamine/määratlemine on oluline karistusõigusliku vastutuse seisukohalt, on kalapüügieeskiri erinevate mõrdade tunnuste kirjeldamisel ilmselgelt liiga napisõnaline. Nii kohtuväline menetleja kui kaebuse esitaja on kirjeldanud ääre- ja kastmõrra erisusi, lähtudes nii õigusakti seletuskirjast, tavadest jms. Blanketse karistusnormi puhul aga ei tohi rikkumist sisustada tavade, seletuskirjadega. Blanketne karistusnorm tuleb sisustada õigusnormidega, milliste rikkumist isikule ette heidetakse. Vaid nii on täidetud määratletuse põhimõte. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et väärteokirjelduses näidatud ajal ja kohas oli püügil ääremõrd tähistusega xxx, millega vastavalt kaluri kalapüügiloale XXX J R’il ja M M’il oli õigus kala püüda. Kohtus uuritud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et J R ja M M oleks pannud toime kalapüügiloata kalapüügi. Keskkonnaameti 29.04.2022.a otsused väärteoasjas nr 940021000698 tuleb tühistada, sest J R ja M M teos puuduvad väärteotunnused ja väärteomenetlus

§ 75

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteos tuleb J R ja M M suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p-st 1 alusel. 6 4-22-1651 V Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus J R esitas väärteoasja kohtueelses menetluses 25.11.2021 taotluse hüvitada väärteomenetluse käigus tekitatud kahju (VTT tl 83-94). Kohtuväline menetleja ei ole kohtueelses menetluses taotlust läbi vaadatud. Kaitsja esitas sama taotluse koos kaebusega maakohtule (kaebuse lisa 6). Taotluse kohaselt ääremõrra tähisega xxx kontrollimisel 04.06.2021 tuvastas J R, et temale kuuluv püügivahend on rikutud ning püügitegevus katkestatud. Asjaolude kontrollimisel selgus, et Keskkonnaamet on alustanud 02.06.2021 J R suhtes väärteomenetluse nr 940021000698 ning püügivahend on asitõendiks väärteoasjas. 28.09.2021 toimus Keskkonnaameti poolt asitõendiks olnud püügivahendi tagastamine taotlejale (lisa 2). Asitõendi vastuvõtmisel selgus, et asitõendiks olnud püügivahend on muutnud kasutuskõlbmatuks. Püügivahendi tagastamisel teostatud vaatluse käigus selgus, et mõrra juhtaed oli terves ulatuses purunenud s.h oli juhtaia ülemine ja alumine selis oli lahti rebenenud võrgulinast. Võrgulina oli alles üksnes üksikute säilinud ühendustele (vt lisas 3 fotod püügivahendist). FIE I K poolt tehtud remondikalkulatsioonile tuleb mõrra endise seisukorra taastamiseks rakendada kogu juhtaed ning teostada kapitaalremont mõrrale tervikuna. Mõrra rakendamise kulu, mida taotleja peab mõrra endise olukorra taastamiseks kandma on summas 5400 eurot (koos käibemaksuga) (lisa 4). Samuti on asitõendiks olnud mõrra kinnitusankrutest kadunud 6 ankrut. Selliselt lisandub lisaks mõrra taastamiskuludele ka 6 ankru soetusmaksumusega - 50 eurot/ankur. Kogukahju, mis Keskkonnaamet on asitõendi hoidmise ja säilitamise kohustuse rikkumisega taotlejale tekitatud, on kokku 5700 eurot. Meede, millega kahju tekitati on taotleja hinnangul kohtuvälise menetleja poolt asitõendi hoidmise ja säilitamise kohustuse rikkumine (KrMS § 125 lg 3). KrMS § 125 lg 3 kohaselt tuleb asitõendi hoidjal tagada asitõendi puutumatus ja säilimine. Kuivõrd taotlejale teadaolevalt asitõendit ei antud vastutavale hoiule, käsitleme asitõendi hoidjana Keskkonnaametit kui kohtuvälist menetlejat. Kuivõrd asitõend tagastati selle senisele õiguspärasele valdajale (KrMS § 124 lg 3 mõistes) 28.09.2021, pidanuks perioodil 02.0628.09.2021 s.o ajal millal Keskkonnaamet hoidis asitõendit oma valduses tagama lisaks asitõendi puutumatusele ka selle säilimise. Taotleja leiab, et temale kuuluva püügivahendi asitõendina säilimise kohustust Keskkonnaamet taganud ei ole. Seega on väärteomenetluse käigus tekitatud taotlejale kogukahju summas 5700 eurot. Arvestades eeltoodut taotleb J R’ile tekitatud kahju hüvitamist summas 5700 eurot. Keskkonnaameti esindaja leidis (KT tl 105), et Keskkonnaameti süül ei ole kahju tekkinud, kuna menetlustoimingud on sooritatud vastavalt seadusele ja menetlusalusel isikul oli kogu menetluse aja võimalik mõrd veekogust eemaldada ja seda tuletati talle korduvalt meelde. Seega, isegi juhul, kui mõrd sai kahjustada, on see tekkinud menetlusaluse isiku enda passiivsuse tõttu. Kohus leiab, et vastavalt Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (edaspidi SKHS) § 18 lg-le 1 on kohus pädev taotlust lahendama. Taotluses on kahju hüvitamise aluseks toodud asjaolu, et kohtuväline menetleja, kes hoidis asitõendit (püügivahendit) oma valduses, ei taganud selle säilimist. SKHS § 7 lg 1 kohaselt kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati.menetleja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi.Seega eelnimetatud sätete 7 4-22-1651 alusel kahju hüvitamise esmaseks eelduseks on menetleja poolne menetlusõiguse süüline rikkumine ja seejärel tuleb hinnata, kas rikkumine on isikule põhjustanud kahju. 02.06.2021 on sündmuskohal vaadeldud püügivahendit (VTT tl 1-5). Sündmuskohalt asitõendeid kaasa ei võetud. 03.06.2021 asitõendi vaatlusprotokolli /VTT tl 6-20/ kohaselt vaadeldi kastmõrda märgistusega xxx, mõõdeti püügivahendi silmasuurust. Vaadeldud objektide suhtes rakendatud meetmed - Keskkonnaameti juhtivinspektor V V sulges elektrisidemetega kastmõrra neelu/pujuse ja lisas sinna plommid. 10.06.2021 on läbi viidud asitõendi, lõkspüünise täiendav vaatlus (VTT tl 26-28). 16.06.2022 on läbi viidud lõkspüünise täiendav vaatlus ja mõõdetud võrgulina silmasuurust (VTT tl 29-33). 01.09.2021 on Keskkonnaamet J R kaitsjale kirjalikult teatanud (VTT lk 34-35), et soovi korral võib J R püügivahendi püügilt eemaldada. Püügivahendi püügiks avamine on püügivahendi tänasel kujul keelatud. Seoses püügivahendi merest välja võtmisega on 13-17.09.2021 toimunud kirjavahetus M P ja meneleja K L vahel (VTT tl 57-58). 13.09.2022 on J R kaitsja vastanud seoses 01.09.2021 KKA poolt esitatuga, et J R soovib asitõendi tagastamist ning küsib, kuidas ja millal seda tehakse. 14.09.2022 on KKA vastanud, et 03.06.2021 püügivahendi suuava suleti, kuid püügivahend jäeti J R soovil püügile. Kui J R soovib püügivahendit eemaldada veekogust, siis KKA selleks takistusi ei tee. Püügivahendilt plommide eemaldamiseks tuleb kokku leppida Keskkonnaameti esindaja V V’iga. 15.09.2022 on J R viidanud KeA selgitustele väärteoasjas 22.06.2021 nr 9 5/21/13223-4, millest ta teeb järelduse, et menetleja on üle võtnud püügivahendi valduse. Kaitsja on avaldanud, et soovib asitõendi tagastamise kirjalikku fikseerimist. Kaitsja on kaebuse lisana esitanud KKA 22.06.2021 selgituse (KT tl 12-13). KKA selgitab, millistel tingimustel oleks püügivahendiga (märgistus xxx) püük õiguspärane, mis muudatusi tuleks püügivahendi juures teha. Kirjast ei tulene, et mentleja oleks püügivahendi valduse üle võtnud. On selgitatud, et KKA-ga tuleb ühendust võtta, et enne püügivahendi välja võtmist eemaldada plommid. V V ütluste kohaselt Keskkonnaameti vastutulek oli see, et seda püügivahendit ei peaks koheselt püügilt eemaldama – 03.06.2021 oli juttu, et J R teeb seal mingid muudatused, et saaks seda käsitleda kui ääremõrda, et teeb mõrra pealt kinniseks. Tavaolukorras kui kaluril on püügil rohkem püügivahendeid kui lubatud, siis kohe võetakse välja Tegemist oli kastmõrraga, mis oli küllaltki suur, siis üritasid tulla J R’ile vastu, et ta ei peaks seda välja võtma. J R oleks saanud selle mõrra kohe välja võtta kui oleks tahtnud. (07.09.2022.a kohtuistungi protokoll lk 13-14, 18). S N on selgitanud, et püüdsid koos J R’iga 03.06.2021 kohtumisel leida lahendust, et ei peaks mõrda püügilt ära võtma. Et püügivahend tuleb teha nõuetekohaseks või püügilt ära võtta. J R ei olnud nõus seda püügilt ära võtma. Selgitasid, et kõige parem oleks katkestada püük püünise avatud pujuse sulgemise teel. Teab, et KKA poolt läks korduvalt signaal, et püügivahendi võib välja võtta. (07.09.2022 kohtuisutngi protokoll lk20-21, 28-29). J R avaldas kohtuistungil, et kohapeal kui püügivahendi välja võtmine oli, ei pidanud vajalikuks avaldada, et osa ankruid oli puudu. Võis selle võrgu kohe algusest peale välja võtta, ei tahtnudki seda võrku välja võtta, tahtis sellega kala püüda, aga ei lastud püüda. Selle mõrraga püüdis tuulehaugi ja tuulehaugi püük kestis 10.maist kuni maksimum 8 4-22-1651 jaanipäevani. Võrku ei võtnud peale seda välja, sest polnud aega. (07.09.2022.a kohtuistungi protokoll lk 40-41). Asitõendi seaduslikule valdajale tagastamise akti kohaselt eemaldati mõrralt plommid ning kaablisidemed 28.09.

1. Plommitud suuava seisukord ei ole kahjustatud. Püügivahendi omanik on eemaldanud enne keskkonnaameti esindajate kohalejõudmist mõrra ankrud. /VTT lk 59/. J R on eemaldanud püügivahendi ankrud enne keskkonnaametnike saabumist, ta ei ole kohapeal avaldanud, et osa ankruid on puudu, ei pidanud seda vajalikuks. Kohus leiab, et J R avaldus, et osa ankruid oli puudu, on paljasõnaline. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit selle kohta, kuidas 04.06 oli püügivahend rikutud. Kohus leiab, et tunnistajate V ja N ning J R ütlused kinnitavad kokkulangevalt, et peale asitõendi – püügivahendi vaatlust ei olnud J R’il takistusi püügivahendi veekogust eemaldamiseks. Ükski kohtus uuritud tõend ei näita, et menetleja oleks võtnud asitõendi – püügivahendi - hoiule. J R’il oli võimalus püügivahend koheselt välja võtta. J R on kinnitanud, et algul ei võtnud mõrda välja, sest tahtis kala püüda ja pärast oli kiire. Nii J R ütlused kui kirjavahetus menetlejaga näitavad, et kui J R soovis püügivahendit välja võtta, siis keskkonnaameti poolt selle toimingu läbiviimiseks takistusi ei olnud. J R’il oli kohustus enne püügivahendi eemaldamist võtta ühendust menetlejaga, et menetleja saaks püügivahendilt eemaldada plommid, mis olid paigaldatud püügivahendile, et katkestada püük. Vaidlust ei ole selle üle, et püügivahend oli asitõendiks. Samas ei ole kohtule esitatud ühtki tõendit, et menetleja oleks asitõendi – püügivahendi hoiule võtnud või püügivahendi valduse üle võtnud. Seega ei ole tõendamist leidnud taotluses esitatud väide, et keskkonnaamet hoidis 02.06-28.09.20221 püügivahendit oma valduses. Seetõttu ei olnud menetlejal ka KrMS § 125 lg 3 tulenevat kohustust. Kuna mentlejal ei olnud asitõendi hoidmise ja säilitamise kohustust, siis ei saanud ta seda kohustust rikkuda. Kohus on seisukohal, et taotluses esitatud asjaolud menetleja poolt süüliselt menetlusõiguse rikkumise kohta ja seeläbi J R’ile kahju tekitamise kohta ei ole kohtus tõendamist leidnud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus rahuldamata taotluse hüvitada J R’ile väärteomenetluses tekitatud kahju - mõrra endise olukorra taastamise kulu 5400 eurot ja 6 kadunud ankrut summas 300 eurot, kokku kahjunõue 5700 eurot. VI Menetluskulud Taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks KT tl 15-16 on J R 08.06.2021.a volikiri vandeadvokaadile Madis Piirla, esindada teda mh väärteoasjades. KT tl 30-31 on M M 13.05.2022.a volikiri vandeadvokaadile Madis Piirlale, esindada teda mh väärteoasjades. Kaebuse esitajad on kohtule esitanud taotluse hüvitada neile riigieelarve vahenditest valitud kaitsjale makstud tasu /KT II kd tl 111-120/. Taotluses on näidatud õigusabi osutamiseks teostatud toimingud, nende ajaline kestvus, lisatud on arved. Õigusteenuse tunnitasu mõlema esindatava puhul on 150 eurot, millele lisandub käibemaks 30 eurot. J R kaitsjatasu kohtueelses ja kohtumenetluses on kokku 5331,56 eurot (koos käibemaksuga). Advokaadibüroo Legalt on esitanud J R’ile kaitsjatasu ja kaitseülesandega 9 4-22-1651 seotud kulude katmiseks arved 1015 (1260 eurot), 1057 (810 eurot), 1071 (720 eurot), 1109 (1777,03 eurot) ja 181022 (764,53 eurot). M M kaitsja tasu kohtueelses ja kohtumenetluses on kokku 1124,53 eurot (koos käibemaksuga). Advokaadibüroo Legalt on esitanud M M’ile kaitsjatasu ja kaitseülesandega seotud kulude katmiseks arved 1072 (360 eurot) ja 181022-1 (764,53 eurot). Taotluses palutakse kaebuste rahuldamise ja väärteomenetluse lõpetamise korral mõista Eesti Vabariigilt välja J R’ile tema poolt valitud kaitsjale õigusteenuse osutamisega seotud kulud 5331,56 eurot ja M M’ile 2901,56 eurot. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Kaitsja poolt õigusabi osutamise tunnitasu on 180 eurot. Kohus leiab, et kaitsja poolt õigusabi osutamise tunnihind on mõistliku suurusega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. a otsus nr 3-1-1-23-15, p 74). Riigikohus on andnud suuniseid, mida kohus peaks arvestama menetluskulude vajalikkuse hindamisel. Näiteks otsuses 1-17-7461 on öeldud, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud, missugune on kaitsja ühe tööühiku hind ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik. Olukorras, kus määruskaebus jääb rahuldamata, ei saa üldjuhul kõneleda kaebuse argumentide põhjendatusest. Kuna süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise taotluse jättis kohus rahuldamata, leides, et seal esitatud argumendid ei olnud tõendatud, leiab kohus, et selle taotluse koostamisega seonduv õigusabikulu (vastavalt taotlusele 4,5 tundi, s.o 810 eurot) ei kuulu riigilt J R’ile välja mõistmisele. Kohus leiab, et kaitsjatasu hüvitamise taotluses välja toodud toimingutest ei ole põhjendatud: 1) 07.09.2022.a kohtuistungi aeg, mille kestvuseks kaitsja on märkinud 6 tundi. Kohtuistung kestis 10.30-13.07 ja 13.50-17.00, s.o 5 tundi ja 47 minutit. Taotlus ei ole põhjendatud seega 13 minuti, s.o 39 euro osas; 2) 18.10.2022.a kohtuistungi aeg, mille kestvuseks kaitsja on märkinud 4,5 tundi. 18.10.2022.a kestis kohtuistung 11.56-14.45, s.o 2 tundi 49 minutit. Taotlus ei ole põhjendatud 1 h 41 min, s.o 303 euro osas. Käesolevas asjas on J R karistatud rahatrahviga 600 eurot ja M M rahatrahviga 240 eurot. Taotletavad õigusabikulud ületavad J R osas pea 9-kordselt trahvisummat ja M M osas 12kordselt. Riigikohus on otsuses 3-1-1-131-04 leidnud, et õigusabikulud, mis ületavad oluliselt trahvisummat, ei saa väärteomenetluses, hoolimata väärteoasja keerukusest, lugeda mõistlikeks ega neid menetlusalusele isikule täielikult hüvitada. Mõistlikuks saab lugeda tasu, mis jääb samasse suurusjärku väärteo eest füüsilisele isikule mõistetava maksimaalse rahatrahviga (vt RKKKo-d nr 3-1-1-37-03 ja nr 3-1-1-98-03).

§ 75lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut s.o 1200 eurot.

Kohus leiab, et käesolevas asjas kaitsja õigusabikulude hüvitamisel kaebuse esitajatele tuleb arvestada, et kohtuväline menetleja sisustas menetlusaluste isikute rikkumisi õigusnormide väliste asjaoludega, menetluse käigus on keskkonnaamet esitanud erinevaid seisukohti, toetudes õigusnormidest mitte tulenevatele asjaoludele, mis on teinud isikute 10 4-22-1651 kaitsmise keeruliseks ja ähmastanud vaidluse piire. Seetõttu on isikute kaitsmine olnud tavapärasest keskmisest menetlusest keerulisema ja seeläbi ka ajamahukam. VTMS § 23 sätestab, et VTMS väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigieelarve vahenditest. Lähtudes eeltoodust asjaoludest ja seadusesätetest rahuldab kohus taotluse valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks osaliselt ja mõistab riigieelarve vahenditest J R kasuks välja 2500 eurot ja M M kasuks 1600 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 11