KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 12.12.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1671 Hal

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 05.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt hoiti teda alusetult 54 päeva kinnipidamiskeskuses ning ta soovib seetõttu 3 000 000 euro suurust hüvitist.
2. Tallinna Halduskohus rahuldas 19.10.2022 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt, vabastades ta kohtulahendite, kohtumäärustele esitatavate vastuste ning kaebusele esitatavate vastuste tõlkimise kulude kandmisest. Riigilõivu puudutavas osas jäi menetlusabi taotlus rahuldamata. Sama määrusega jättis halduskohus kaebus käiguta ning andis kaebajale määrusele vastamiseks ja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, sealhulgas riigilõivu 1050 tasumiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebuse käiguta jätmise tingis asjaolu, et kaebaja ei olnud selgitanud, miks ta pole pöördunud kahju hüvitamise taotlusega kohtueelselt Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poole ning kas vastustajaks on PPA või Justiitsministeerium.
3. Kaebaja esitas 11.11.2022 vastuse halduskohtu 19.10.2022 määrusele, selgitades võimatust tasuda riigilõivu ning kirjeldades hüvitise taotlemise varasemaid toiminguid. 3-22-1671
4. Tallinna Halduskohus tagastas 18.11.2022 määrusega X kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Määruse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja halduskohtu 19.10.2022 määrust vaidlustanud. Kaebaja ei ole 19.10.2022 määruses tõstatatud menetluslikele küsimustele oma 11.11.2022 avalduses konkreetselt vastanud ega tasunud riigilõivu, ka mitte minimaalset. Kaebajal on võimalik esitada kahju hüvitamise taotlus PPA-le või Justiitsministeeriumile. Kohtule ei nähtu üheselt, kas kaebaja on pöördunud kahju hüvitamiseks PPA poole. Lähtuda tuleb sellest, et PPA keelduvat vastust pole kohtule esitatud. 5. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 18.11.2022 määruse peale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Määruskaebus tuleb võtta halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 204 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel ringkonnakohtu menetlusse. 7. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata halduskohtule menetluse jätkamiseks. 8.

§ 104

lg 1 esimese lause järgi tasutakse kaebuse esitamisel halduskohtule riigilõiv seaduse kohaselt. Riigilõivumäärad ja riigilõivuvabastused sätestab riigilõivuseadus, mille § 22 lg 1 p 4 kohaselt ei võeta riigilõivu ebaseadusliku süüdimõistmise, ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmise, ebaseadusliku tõkendina vahi alla võtmise ja muu alusetult vabaduse võtmise, samuti ebaseadusliku väärteokaristuse rakendamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude läbivaatamise eest. Praegusel juhul on tegemist „muu alusetult vabaduse võtmise“ juhtumiga osundatud sätte tähenduses. Seega on praeguses asjas esitatud nõude läbivaatamine riigilõivuvaba ning kaebust ei saa tagastada riigilõivu tasumata jätmise motiivil. 9.

§ 18

lg 1 sätestab, et vastustaja teeb vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus, kusjuures menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad. Seega ei saa kaebuses vastustaja määratlemata jätmine olla kaebuse tagastamise aluseks.

1. Kaebust ei saa tagastada motiivil, et kaebajal on võimalik esitada kahju hüvitamise taotlus kohtuväliselt. Siinses asjas esitatud nõude puhul ei näe seadus ette kohustuslikku kohtueelset menetlust. Siiski tuleb märkida, et kaebaja 11.11.2022 on avalduses halduskohtule väitnud, et ta on taotluse kohtuväliselt esitanud. Kohus ei nõudnud taotlust ega selle kohta tehtud otsust kaebajalt ega otsuse tegijalt välja. Selle kohtule esitamata jätmine ei ole kaebuse tagastamise aluseks.
2. Kaebuse tagastamine

§ 121

lg 1 p 2 alusel eeldab, et kohus näitab kaebuse tagastamise määruses kaebuse konkreetse puuduse ning põhjendab, miks on see puudus niivõrd oluline ja takistab edasist menetlust niivõrd, et kaebust pole võimalik isegi menetlusse võtta. Mitte igakord ei takista (muuda võimatuks) käiguta jätmise määruses tõstatatud küsimusele vastamata jätmine eelmenetluse korraldamist. (allkirjastatud digitaalselt) 2