Obsah (10)

§ 407§ 444§ 468§ 367§ 317§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177

2-21-134374 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 29.11.2022, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-134374 Tsiviila

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE

1. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluse käik Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitas 29.10.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult MxxxxxxUxxxx 1637,74 euro saamiseks. 03.11.2021 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. 06.06.2022.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitas 13.07.2022 kohtule hagiavalduse, milles palus Maxxxx Uxxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 1000 eurot, intressi 262,04 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 530,40 eurot ja täiendava viivise alates 14.07.2022 0,06% päevas põhinõudelt. Alternatiivselt palus hageja (kui kohus tuvastab, et kehtivat laenulepingut pole või see on tühine) kostjalt välja mõista alusetu rikastumise alusel põhinõude 1000 eurot, intressi 193,56 eurot ning lisaks viivise alates hagi esitamisest seadusjärgses määras. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid Creditstar Estonia AS ja kostja interneti vahendusel 01.02.2019 lepingu nr
2. Kostjale avati krediidilimiit. Kostja taotles krediiti summas 1000 eurot, mis kanti kostja kontole 04.02.
3. Kostja ei teinud ühtegi tagasimakset. Kostja sai laenu 360 päevaks, tal oli õigus laenu kasutada perioodil 04.02.2019-10.02.
4. Creditstar Estonia AS loovutas oma nõuded hagejale. Kostjal on hagiavalduse esitamise seisuga järgmine võlgnevus: põhivõlg 1000 eurot, intress 262,04 eurot (45,31% aastas perioodil 04.02.2019-10.02.2020), viivis 530,40 eurot (0,06% päevas perioodil 11.02.2020-13.07.2022). Tartu Maakohus võttis hagi 14.07.2022.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest

§ 407lg 1 järgi.

Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte avalikult 26.10.2022 Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostja ei ole aga kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte 2 2-21-134374 välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 397 lg 1 ja

§ 367

alusel on põhivõlgnevus, intress, viivis ja täiendav viivis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1792,44 eurot, millest 1000 eurot moodustab põhivõlg, 262,04 intress ja 13.07.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 530,40 eurot, lisaks täiendava viivise 0,06% päevas alates 14.07.2022 tasumata põhivõlalt (1000 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni. Kohus leiab, et käesolevat otsust on vajadusel võimalik kostjale kätte toimetada avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse proovis kohus edastada kostja võimalikele elukoha aadressidele (xxxxxxxx ja xxx, xxxxxxalevik, xxxxxx vald, xxxxxxxxx) ning tema e-posti aadressile. Kohtule pole teada muid kontaktandmeid. Kohtul pole teavet, et vahepealsel ajal on midagi kostja kontaktandmetes muutunud. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Täidetud on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused

§ 317mõttes.

Kohus märgib, et esmalt püüab kohus otsust kätte toimetada muudel viisidel, kuid kui kättetoimetamine tavapärasel viisil ei õnnestu, annab kohus juba otsuses loa avalikuks kättetoimetamiseks. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 350 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu kokku 350 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 100 eurot.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3 2-21-134374 Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tal õigusabile kulunud 1 tund tasumääraga 100 eurot/tund. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasumäär ja tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 450 eurot, millest 350 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 100 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4