Obsah (5)

§ 97§ 101§ 99§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 15. detsembril 2022 Harj

) § 101 lg-tele 3 ja

2. J R Iel tuleb elatise võlgnevus ja elatis kanda T Ie arvelduskontole nr xxx iga kuu eest ette kuu
3. kuupäevaks.
4. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja laps, kes elab koos hageja seadusliku esindajaga alates 16.11.
5. Kostja hagejale elatist ei tasu. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt alates 01.03.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o kuni 02.02.2022 summas 12 962.88 eurot ning perekonnaseaduse (

) § 101 lg-s 1 nimetatud miinimummääras, s.o hagi esitamise ajal 213.44 eurot, alates hagiavalduse esitamisest 03.02.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista elatis

1. a novembrikuu eest summas 5000.00 eurot ja
2. aasta jaanuarikuu eest summas 6830.00 eurot hageja õigusabikulude katteks. Tagasiulatuva elatise summa moodustab elatis seadusjärgses miinimummääras alates ajast, mil hageja hakkas elama koos hageja seadusliku esindajaga, s.o alates 16.11.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o kuni 02.02.2022 summas 665.66 eurot, millele lisanduvad hageja õigusabikulud summas 12 297.22 eurot. Hageja seaduslik esindaja on tasunud enne hagiavalduse esitamist hageja õigusabikulusid summas 24 594.44 eurot. Hageja õigusabikulud on tekkinud seoses
3. aastal xxx toimunud kohtumenetlusega hageja tagastamiseks Haagi 25.10.
4. a lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvaheline konventsiooni alusel. Kuna konventsioon reguleerib just lapse õigust naasta oma koju ja tagab selleks lapsele kohased meetmed, siis on hageja seadusliku esindaja poolt hageja õiguste kaitseks ja tagamiseks ning hageja jaoks kantud kulud otseselt hagejaga seotud vajalikud kulud ja need tuleb vanemate vahel võrdselt jagada. Hageja palub määrata otsuse täitmise kord nii, et kostja tasub elatist hageja seadusliku esindaja T Ie arvelduskontole nr xxx iga kuu eest ette kuu
5. kuupäevaks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 504.00 eurot, millele lisandub viivis. Kostja vastuväited Kostja tunnistab nõuet osaliselt. Kostja palub rahuldada hageja tagasiulatuva elatise nõue perioodi 16.11.2021-02.02.2022 eest 25% ulatuses ning hageja igakuise elatise nõue 25% ulatuses. Kostja palub jätta hageja suurenenud tagasiulatuva elatise nõue summas 12 962.88 eurot ja elatise nõue summas 11 830.00 eurot täies mahus rahuldamata. Hageja esitas tõendid selle kohta, et lapse igakuised kulud on 258.00 eurot kuus, mille osas leiab kostja, et tegemist on lapse ülalpidamisega seotud kuludega, mis on otseselt seotud lapse kasvatamise ja haridusega. Kostja ei vaidle kulude loomule vastu, kuid leiab, et elatise suurus peab vastama kostja majanduslikule seisule. Nõutava elatise ja tagasiulatuva elatise suurus ei ole kooskõlas kostja sissetuleku teenimise võimega. Ei ole põhjendatud hageja seisukoht, nagu tuleks igal juhul vanemate ülalpidamiskohustus laste ees jagada aritmeetiliseks kaheks. Laste elustandardi ja võimalused kujundab vanemate varaline seisund. Hageja leiab, et elatise, sh tagasiulatuva elatise suuruse kindlaksmääramisel peab kohus tegema kindlaks hageja isa 2 sissetuleku ja varalise seisundi ning hindama mõlema vanema sissetuleku teenimise võimet. Kostja alaline elukoht on xxx, kus kostja töötab xxx ja tema keskmine netosissetulek ühes kuus on 1 695.10 eurot. Nimetatud xxx asub xxx osariigis, kus avalike andmete kohaselt on keskmine netopalk 4 337.53 eurot ning keskmised elamiskulud kuus on 1 600.00-2 200.00 dollarit. Seega on hageja ülalpidamine kostja tavarapäraste vajaduste rahuldamist oluliselt kahjustamata võimatu. Kostjal ei ole võimalust anda hagejale ülalpidamist hageja isaga võrdsetes osades. Hageja isal on olnud võimalik tasuda advokaadibüroole ajavahemikul 01.05.202131.08.2021 õigusabikulude eest kokku 23 688.00 eurot, mis näitab, et vanemate varaline seis ei ole võrväärne ning isa on võimeline andma ülalpidamist suuremas osas, mistõttu on põhjendatud hageja isa poolt hagejale ülalpidamise suuremas ulatuses. Kostja ei nõustu elatisnõude suurendamisega lapse õigusabikulude võrra. Kostja on seisukohal, et tegemist on valeandmetega, sest hageja ei ole õigusabikulusid kandnud. Tegemist ei ole elatisega perekonnaseaduse mõttes. Sisuliselt nõuab hageja kostjalt õigusabikulude hüvitamist, mille kandis tegelikkuses hageja isa. Seda kinnitab eelkõige hageja 04.10.2022 menetlusdokumendi lisa nr 25, mis ütleb sõnaselgelt, et kohtuvaidlus oli hageja isa ja kostja vahel, eeltoodust tulenevalt ei saa olla vaidlust selles, et õigusabikulud seoses kohtuasja menetlemisega xxx kandis hageja isa ning õigusabikulud on kantud eelkõige hageja isa isiklike eesmärkide saavutamiseks, mitte hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Seega ei kujuta õigusabikulud endast kulusid, mida hageja isa kandis lapsevanema ülalpidamiskohutuse täitmiseks ning mida kostja peab tagasiulatuvalt täitma. Lisaks jättis xxx kohus menetluskulud just poolte endi kanda ning hageja pole vastupidist tõendanud. xxx sõlmitud kokkuleppe punkt 12 sätestab, et kostja kohustub kandma menetluskulud vaid juhul, kui hageja seaduslikul esindajal tekivad kulud seetõttu, et kostja ei tagastada last määratud ajaks xxx, kuid kostja ei ole nimetatud kokkulepet rikkunud, seega puudub kohustus kulusid kanda. Kostja ei ole nõus tasuma elatist perioodi eest, mil kostja peab hagejat vahetult üleval. Hageja seaduslik esindaja ja kostja leppisid 25.10.2021 kokku suhtlemiskorras, mille kohaselt hageja viibib suviti kaheksa nädalat kostja juures kostja vahetul ülalpidamisel. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja rahuldab hageja vajadusi otse ja vahetult ajal, kui hageja viibib kokkulepitud suhtlemiskorra alusel kostjaga. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagi vähemalt kaheksa nädala jooksul elatise maksma kohustamiseks põhjendatud ning selles osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Kostja palub jätta hageja menetluskulud hageja kanda ning kostja menetluskulud summas 2 176.00 eurot, millele lisandub viivis, jätta 2/3 ulatuses hageja kanda, kuna vaid kaks hageja nõuet on seaduslikud ning kuuluvad rahuldamisele vaid 25% ulatuses, või alternatiivselt jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused I

§ 97p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 järgi ei võinud olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 alusel oli alates 01.01.2020-31.12.2021 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest ½ on 292.00 eurot. Alates 01.01.2022 jõustunud

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 3 01.04.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 kohaselt juhul, kui l aps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 kohaselt juhul, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209.20 eurot.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine xxx-aastane xxx, kes elab isa juures alates 16.11.2021, et vanemad peavad ühiselt last ülal pidama. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate varalisest seisundist. Nende koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on esitanud edasiulatuva elatise nõude

§-s 101 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-21-78-13, p 15). Hageja palub lisaks miinimummääras elatise nõudele mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis

1. a novembrikuu eest summas 5 000.00 eurot ja
2. aasta jaanuarikuu eest summas 6 830.00 eurot, mille moodustavad hageja õigusabikulud ½ osas. Hagiavalduse kohaselt on hageja õigusabikulud on tekkinud seoses
3. aastal xxx toimunud kohtumenetlusega hageja tagastamiseks Haagi 25.10.
4. a lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvaheline konventsiooni alusel. Haagi 25.10.
5. a lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni artikkel 8 kohaselt isik või asutus või muu institutsioon, kes teatab, et laps on ära viidud või kinni hoitud hooldamisõigust rikkudes, võib taotleda lapse alalise elukoha järgselt keskasutuselt või riigi muult asjaomaselt asutuselt abi lapse tagasipöördumiseks. xxx toimunud kohtuasjas nr xxx Haagi 25.10.
6. a lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni alusel sõlmitud kokkuleppest nähtuvalt olid vaidluste poolteks hageja seaduslik esindaja ja kostja (dtl 31-34). Kuna hageja ei ole xxx toimunud kohtuvaidluse osapooleks, ei ole hageja kandnud vaidlusega seoses õigusabikulusid ning hageja seadusliku esindaja poolt kantud õigusabikulusid ei saa lugeda hageja ülalpidamiseks tehtud kulutusteks. Ühtlasi ei ole tegemist hageja vajaduse või hageja kasvatamisega seonduva kuluga

§ 99mõttes.

Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja seadusliku esindaja poolt xxx toimunud kohtuvaidlusega seoses kantud õigusabikulusid. II Järgnevalt kohus kontrollib, kas on alust välja mõista hagejale elatis alla miinimummäära.

§ 102

lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt 4 oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja palub vähendada elatist alla miinimummäära ning mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 25% elatise miinimumsummast, kuna kostjal ei ole enda majanduslikust seisundist tulenevalt võimalik kanda hageja ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimummääras ning kostja ei ole võimeline hagejat ülal pidama enda tavarapäraste vajaduste rahuldamist oluliselt kahjustamata. Kostja hinnangul on vanemate ebavõrdsest varalisest seisust tulenevalt põhjendatud hagejale ülalpidamise andmine proportsionaalselt, nii et hageja seaduslik esindaja kannab suurema osa hageja ülalpidamiskuludest. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on töövõimeline isik ning kostja igakuine netosissetulek on 1 695.10 eurot (dtl 14-18 ja dtl 162). Kostja on toonud esile, et kostja töö- ja elukoha osariigis xxx on avalike andmete kohaselt keskmine netopalk 4 337.53 eurot ning keskmised elamiskulud kuus on 1 600.00-2 200.00 dollarit (dtl 162-163), mistõttu on hageja ülalpidamine kostja tavarapäraste vajaduste rahuldamist oluliselt kahjustamata võimatu. Kohtu hinnangul ei tõenda kostja poolt esile toodud asjaolud, et kostjal ei oleks võimalik anda hagejale elatist miinimummääras ega teenida täiendavat sissetulekut. Samuti ei tugine kostja asjaolule, et tal oleks lisaks hagejale ülalpidamisel teisi alaealisi lapsi või esineks muid mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28). Riigikohus on 22.06.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-s 15.3 selgitanud, et

§ 102

lg 2 neljandas lauses nimetatud põhjused on toodud näidisloeteluna ning kohus saab hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus

§ 101

alusel arvutatud summast väiksema elatise väljamõistmiseks iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades, sealjuures võib mõjuv põhjus ka alates 01.01.2022 kehtivate sätete alusel väljamõistetava elatise puhul endiselt olla muu hulgas asjaolu, millele on viidatud

§ 101

lg-tes 5-7.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Antud asjas puudub vaidlus selles, et hageja seaduslik esindaja ja kostja sõlmisid xxx toimunud kohtuasjas nr xxx Haagi 25.10.1980. a lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni alusel kokkuleppe, mille kohaselt kostja kohtub hagejaga aastas kaheksa nädalat hageja suvevaheaja perioodil, mille ajal hageja viibib kostja juures xxx ja on tema ülalpidamisel (vt dtl 14-15, 31-34 ja 50). Kostja on seisukohal, et nimetatud perioodil, mil hageja viibib kostja 5 juures xxx, peab kostja hagejat üleval vahetult, seega pole põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis nimetatud perioodi eest (dtl 50). Lähtudes sellest, et hageja veedab kostjaga kaheksa nädalat aastas, moodustab see aasta peale jagatuna ühe kuu kohta keskmiselt viis ööpäeva (8 x 7 /12). Seega veedab hageja kostja juures aasta jooksul keskmiselt vähem kui seitse ööpäeva kuus. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et elatise summa vähendamine proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga ei ole põhjendatud

§ 101lg-st 6 tulenevalt.

Seega ei ole kõike eelnevat arvesse võttes kohtu hinnangul põhjendatud väljamõistetava elatise vähendamine alla miinimummäära. Kohus on seisukohal, et elatise igakuine makse miinimummääras ei kahjusta kostja toimetulekut ning kostja on suuteline elatist miinimummääras maksma. Kohus ei anna hinnangut hageja seadusliku esindaja majanduslikule olukorrale, kuna mõistab elatise välja miinimummääras. III Järgnevalt hindab kohus, kas on põhjendatud mõista elatis kostjalt välja tagasiulatuvalt.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Selle, nn elatiskahju ulatuse tuvastamisel, tuleb lähtuda kohtu poolt kindlaksmääratud elatise suurusest ja selle järgi hinnata, kas ja kui suures ulatuses on kostja jätnud elatiskohustuse täitmata elatise tagasiulatuvalt nõutava perioodi eest. Kohus on asunud otsuse põhjenduste I osas asunud seisukohale, et xxx toimunud kohtuvaidlusega seoses kantud õigusabikuluside näol ei ole tegemist hageja ülalpidamiskuludega ning seetõttu ei ole põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ka tagasiulatuvalt õigusabikulud summas 12 297.22 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja elab isa juures alates 16.11.2021 (vt nt dtl 49). Kostja on nõustunud tagasiulatuvalt perioodi 16.11.2021-02.02.2022 eest hagejale elatist tasuma, kuid seda väiksemas ulatuses, s.o 25% miinimummäärast (dtl 161). Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et põhjendatud on mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis

§-s 101 sätestatud miinimummääras, siis on põhjendatud mõista välja elatis hagiavalduse esitamisele eelnenud perioodi eest, mil hageja asus isa juurde elama, s.o alates 16.11.2021 kuni 02.02.2022 (s.o hagiavalduse esitamiseni) samuti miinimummääras. Arvestades, et kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 järgi ei võinud olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis 2021. aastal oli 292.00 eurot tuleb tagasiulatuva elatise väljamõistmisel lähtuda sellest, et perioodil 16.11.202131.12.2021 oli miinimumelatis 292.00 eurot kuus. Alates 01.01.2022-31.03.2022 oli miinimumelatis

§-st 101 tulenevalt 213.44 eurot (baassumma 200.00 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30.00 eurot). Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks elatise ajavahemiku 16.11.2021-02.02.2022 eest kokku 665.66 eurot (perioodi 16.11.2021-31.12.2022 eest 438.00 eurot (292.00 / 30 x 15 + 292.00) ning perioodi 01.01.2022-02.02.2022 eest 227.66 eurot (213.44 + 213.44 / 30 x 2)). IV Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et N W Ie hagi J R Ie vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. 6 Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks elatise ajavahemiku 16.11.202102.02.2022 eest 665.66 eurot ning alates 03.02.2022 213.44 eurot kuus (baassumma 200.00 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30.00 eurot) kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 24.09.2034. Elatise summat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4. Hageja taotluse alusel ning juhindudes Ts

MS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise T Ie arvelduskontole nr xxx iga kuu eest ette kuu 5. kuupäevaks. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 7