) § 101 lg-tele 3 ja
) § 101 lg-s 1 nimetatud miinimummääras, s.o hagi esitamise ajal 213.44 eurot, alates hagiavalduse esitamisest 03.02.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista elatis
Kuni 31.12.2021 kehtinud
lg 1 järgi ei võinud olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 alusel oli alates 01.01.2020-31.12.2021 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest ½ on 292.00 eurot. Alates 01.01.2022 jõustunud
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa.
lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 3 01.04.
lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
lg 6 kohaselt juhul, kui l aps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
lg 7 kohaselt juhul, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209.20 eurot.
lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine xxx-aastane xxx, kes elab isa juures alates 16.11.2021, et vanemad peavad ühiselt last ülal pidama. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate varalisest seisundist. Nende koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on esitanud edasiulatuva elatise nõude
§-s 101 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-21-78-13, p 15). Hageja palub lisaks miinimummääras elatise nõudele mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis
Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja seadusliku esindaja poolt xxx toimunud kohtuvaidlusega seoses kantud õigusabikulusid. II Järgnevalt kohus kontrollib, kas on alust välja mõista hagejale elatis alla miinimummäära.
lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt 4 oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral
§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja palub vähendada elatist alla miinimummäära ning mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 25% elatise miinimumsummast, kuna kostjal ei ole enda majanduslikust seisundist tulenevalt võimalik kanda hageja ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimummääras ning kostja ei ole võimeline hagejat ülal pidama enda tavarapäraste vajaduste rahuldamist oluliselt kahjustamata. Kostja hinnangul on vanemate ebavõrdsest varalisest seisust tulenevalt põhjendatud hagejale ülalpidamise andmine proportsionaalselt, nii et hageja seaduslik esindaja kannab suurema osa hageja ülalpidamiskuludest. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on töövõimeline isik ning kostja igakuine netosissetulek on 1 695.10 eurot (dtl 14-18 ja dtl 162). Kostja on toonud esile, et kostja töö- ja elukoha osariigis xxx on avalike andmete kohaselt keskmine netopalk 4 337.53 eurot ning keskmised elamiskulud kuus on 1 600.00-2 200.00 dollarit (dtl 162-163), mistõttu on hageja ülalpidamine kostja tavarapäraste vajaduste rahuldamist oluliselt kahjustamata võimatu. Kohtu hinnangul ei tõenda kostja poolt esile toodud asjaolud, et kostjal ei oleks võimalik anda hagejale elatist miinimummääras ega teenida täiendavat sissetulekut. Samuti ei tugine kostja asjaolule, et tal oleks lisaks hagejale ülalpidamisel teisi alaealisi lapsi või esineks muid mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28). Riigikohus on 22.06.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-s 15.3 selgitanud, et
lg 2 neljandas lauses nimetatud põhjused on toodud näidisloeteluna ning kohus saab hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus
alusel arvutatud summast väiksema elatise väljamõistmiseks iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades, sealjuures võib mõjuv põhjus ka alates 01.01.2022 kehtivate sätete alusel väljamõistetava elatise puhul endiselt olla muu hulgas asjaolu, millele on viidatud
lg-tes 5-7.
lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Antud asjas puudub vaidlus selles, et hageja seaduslik esindaja ja kostja sõlmisid xxx toimunud kohtuasjas nr xxx Haagi 25.10.1980. a lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni alusel kokkuleppe, mille kohaselt kostja kohtub hagejaga aastas kaheksa nädalat hageja suvevaheaja perioodil, mille ajal hageja viibib kostja juures xxx ja on tema ülalpidamisel (vt dtl 14-15, 31-34 ja 50). Kostja on seisukohal, et nimetatud perioodil, mil hageja viibib kostja 5 juures xxx, peab kostja hagejat üleval vahetult, seega pole põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis nimetatud perioodi eest (dtl 50). Lähtudes sellest, et hageja veedab kostjaga kaheksa nädalat aastas, moodustab see aasta peale jagatuna ühe kuu kohta keskmiselt viis ööpäeva (8 x 7 /12). Seega veedab hageja kostja juures aasta jooksul keskmiselt vähem kui seitse ööpäeva kuus. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et elatise summa vähendamine proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga ei ole põhjendatud
Seega ei ole kõike eelnevat arvesse võttes kohtu hinnangul põhjendatud väljamõistetava elatise vähendamine alla miinimummäära. Kohus on seisukohal, et elatise igakuine makse miinimummääras ei kahjusta kostja toimetulekut ning kostja on suuteline elatist miinimummääras maksma. Kohus ei anna hinnangut hageja seadusliku esindaja majanduslikule olukorrale, kuna mõistab elatise välja miinimummääras. III Järgnevalt hindab kohus, kas on põhjendatud mõista elatis kostjalt välja tagasiulatuvalt.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Selle, nn elatiskahju ulatuse tuvastamisel, tuleb lähtuda kohtu poolt kindlaksmääratud elatise suurusest ja selle järgi hinnata, kas ja kui suures ulatuses on kostja jätnud elatiskohustuse täitmata elatise tagasiulatuvalt nõutava perioodi eest. Kohus on asunud otsuse põhjenduste I osas asunud seisukohale, et xxx toimunud kohtuvaidlusega seoses kantud õigusabikuluside näol ei ole tegemist hageja ülalpidamiskuludega ning seetõttu ei ole põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ka tagasiulatuvalt õigusabikulud summas 12 297.22 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja elab isa juures alates 16.11.2021 (vt nt dtl 49). Kostja on nõustunud tagasiulatuvalt perioodi 16.11.2021-02.02.2022 eest hagejale elatist tasuma, kuid seda väiksemas ulatuses, s.o 25% miinimummäärast (dtl 161). Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et põhjendatud on mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis
§-s 101 sätestatud miinimummääras, siis on põhjendatud mõista välja elatis hagiavalduse esitamisele eelnenud perioodi eest, mil hageja asus isa juurde elama, s.o alates 16.11.2021 kuni 02.02.2022 (s.o hagiavalduse esitamiseni) samuti miinimummääras. Arvestades, et kuni 31.12.2021 kehtinud
lg 1 järgi ei võinud olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis 2021. aastal oli 292.00 eurot tuleb tagasiulatuva elatise väljamõistmisel lähtuda sellest, et perioodil 16.11.202131.12.2021 oli miinimumelatis 292.00 eurot kuus. Alates 01.01.2022-31.03.2022 oli miinimumelatis
§-st 101 tulenevalt 213.44 eurot (baassumma 200.00 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30.00 eurot). Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks elatise ajavahemiku 16.11.2021-02.02.2022 eest kokku 665.66 eurot (perioodi 16.11.2021-31.12.2022 eest 438.00 eurot (292.00 / 30 x 15 + 292.00) ning perioodi 01.01.2022-02.02.2022 eest 227.66 eurot (213.44 + 213.44 / 30 x 2)). IV Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et N W Ie hagi J R Ie vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. 6 Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks elatise ajavahemiku 16.11.202102.02.2022 eest 665.66 eurot ning alates 03.02.2022 213.44 eurot kuus (baassumma 200.00 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30.00 eurot) kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 24.09.2034. Elatise summat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt
MS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise T Ie arvelduskontole nr xxx iga kuu eest ette kuu 5. kuupäevaks. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.