Obsah (11)

§ 2§ 3§ 1§ 29§ 8§ 9§ 16§ 20§ 11§ 76§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 20. detsember 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-21-136974 Febre

§ 2

lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

§ 3

p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust.

§ 1

lg 3 sätestab, et rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga.

§ 29

lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi, tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki, vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antud tähendust ja tavasid ning lepingupoolte vahelist praktikat. 10.

§ 8

lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 9

lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on neid sätteid kohaldades märkinud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (Riigikohtu 30.04.2008 otsus, 3-2-1-25-08, p 13). Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1). Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3).

§ 9

lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 16

lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 20

lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

§ 11

lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. 11.Kohus juhindub asja lahendamisel ka

§ 76

lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

1. Vaidlustamata asjaolud, millest kohus saab lähtuda on:  poolte vahel sõlmiti juunis 2019 leping tarkvara Rehabilitatsiooniasutuste versiooni kasutusteenuse osutamiseks; HOTIS Expressi 4  hageja nõudis 13.07.2021 müügiarve FB21-26 alusel litsentsitasu 960 euro tagastamist;  hageja avaldas 21.04.2021 soovi teenuse osutamise lepingu lõpetamiseks p 11.3 alusel;  pooled pidasid kirjavahetust 2021 juulis litsentsitasu tagastamise teemal;  lepingu p 11.3 kohaselt peab lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral lepingut lõpetada sooviv pool esitama kirjaliku avalduse hiljemalt kaks kuud enne lepingu lõpetamist soovivat tähtaega;  teenust kasutati lepingu perioodi aja jooksul.
2. Kohtu hinnangul ei ole asja sisulise läbivaatamise käigus tõendamist leidnud, et tarkvara kasutamisel esines olulisi puudusi ning tarkava ei oleks vastanud lepingutingimustele. Hageja on oma väite tõendamiseks lisanud, et vajadusel esitab pooltevahelise kirjavahetuse perioodil 02.09.2019-17.03.
3. Kohus pidas eelmenetluse ülesannete täitmiseks 21.04.2022 korraldava istungi, et välja selgitada vaidlusese ja poolte kompromissivalmidus. Väidetavalt ei saanud hageja esitada sotsiaalkindlustusametile selliseid aruandeid, mida sooviti (protokollis 00:02:35). Väidetavalt oli probleemidest juttu telefoni teel. Kohus selgitas hagejale, et teenuse puudusi kohustub tõendama hageja (protokoll 00:18:51). Hageja väitel just sobiva hinna tõttu valis ta hinnakirjast variandi 2, mis sisaldas pidevat kliendituge, serveri hooldusteenuseid, mooduli korralisi uuendusi ja andmete varundamist kord päevas. Kostja kodulehel oli kirjas, et süsteem võimaldab genereerida arveid, aruandeid ja vajalikke dokumente automaatselt. Sotsiaalkindlustusametilt selgus, et süsteem oli ajast maast. Hageja on sotsiaalministeeriumi poole pöördunud e-kirjaga 08.02.
4. 26.10.2020 on Sotsiaalkindlustusamet hagejat teavitanud, et tuleb analüüsida, millist koondaruande vormi väljundit on tal võimalik kasutatavast infosüsteemist tulevikus võimalik välja võtta. Ka hageja 02.11.2020 vastusest selgub, et ta soovib teada, mida hakkab Sotsiaalkindlustusamet 2021 aastal nõudma. Kostja on esile toonud, et 27.03.2021 jõustus Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ . Kostjale teada olevalt SKA rakendas määruse nõudeid alates 01.07.2021 ja prooviperiood kestis sellest ajast kuni 01.11.
5. Kohus leiab, et ka Sotsiaalkindlustusameti 24.09.2021 koosoleku protokolli kohaselt toimus arutelu teenuseosutajatega seoses koondaruande tulevikus kasutuselevõtuga, mis ei hõlma poolte lepingu perioodi. Määruse § 3 lg 10 kohaselt on hoolekandeasutuse tähtajaks eelmise kalendriaasta aruannete esitamiseks
6. märts. Kuna määrus jõustus alles 27.03.2021, on esimene määruse alusel esitatava aruande tähtajaks 01.03.2022, mis ei jää vaidlusaluse lepingu kehtivuse aega. Hageja ei ole osundanud, et kostja tõttu jäi tal mõni aruanne Sotsiaalkindlustusametile esitamata ja esitatud tõenditest nähtub üheselt, et kavandatavad muudatused jäid lepinguvälisesse aega. Vaidluse all ei ole, et hageja sai kasutada tarkvara kuni 30.06.2021 ja asjaolu, et lepingu kestel olid puudused, mis seda takistasid ei ole tõendatud. Hageja ei ole konkreetselt kirjeldanud, millist lepingulist kohustus rikuti.
7. Tõendatud on, et leping lõppes hageja enda soovide kohaselt 30.06.2021 ja kohus nõustub kostjaga, et uuenenud nõuetega aruandeid lepingu kehtimise ajal hageja Sotsiaalkindlustusametile esitama ei pidanud, mistõttu vastavaid muudatusi kostja hagejale litsentseeritud tarkvarasse tegema ei pidanud. See eeldanuks juba uusi kokkuleppeid lepingu muutmise või täiendamise osas.
8. Asja sisulise läbivaatamise käigus on selgunud, et pooled sõlmisid teenuslepingu juunis 2019, lepingu punkt 11.1 järgi kehtis see alates allakirjutamisest 24 kuu jooksul. Leping ei pikenenud, sest hageja teavitas 21.04.2021 soovist leping lõpetada. Tõendamist ei ole leidnud kostja poolt lepingu rikkumine. Seega puudub alus hagi rahuldamiseks kuivõrd kahju tekkimine ei ole tõendanud. Hageja väitel on kahju suurus võrdväärne litsentsitasuga, mistõttu tekib tal õigus kostjalt nõuda tema poolt kaks aastat kasutatud tarkvara litsentsitasu tagastamist. Eeltoodud põhjendustel tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud 5
9. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 6