KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2006. a Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-06-360 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suv

mõistetud aresti osas pöörata täitmisele viivitamatult ja lugeda tema aresti kandmise algusajaks kinnipidamise kuupäev

1. jaanuar
2. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
3. veebruaril 2006.a alates kella 14.00-st. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Tartu Maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud 23.01.
4. a koostas Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse komissar Verner Ant „x“

väärteo protokolli selle kohta, et ta juhtis 23.01.2006. a kella 10.25 ajal Tartu maakonnas Ülenurme vallas Tõrvandis Tamme tn 3 maja juures mootorsõidukit Mitsubishi Lancer reg märgiga 275 TEJ, omamata vastava kategooria juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistuseks ära võetud. Sellega rikkus „x“

§ 70p 1 nõudeid ja pani toime LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo.

„x“ peeti 23.01.2006.a kell 10.25 kinni VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel. Lõuna Politseiprefektuur saatis „x“ väärteoasja menetlemiseks maakohtule, kuna senised mõjutusvahendid ei ole tulemusi andnud ja „x“ on jätkanud samalaadsete rikkumiste toimepanemist. Kohtuotsuse põhjendused „x“ tunnistas kohtus oma süüd talle süüks arvatud väärteos ja andis ütlusi selle kohta, et ta sõitis väärteoprotokollis toodud ajal tuttava käest laenatud autoga, kuna tal oli vaja jõuda Kambjast tööle. Bussi ei tulnud ja ta ei tahtnud tööst ilma jääda. Juhtimisõigust tal ei ole ja ta ei tea, miks ta ei ole seda uuesti taotlenud.

§ 70

p 1 kohaselt peab mootorsõiduki juhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadusega volitatud isiku nõudel juhtimisõigust tõendava dokumendi. LS § 20 lg 1 kohaselt ei või mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Karistusregistri õiendi kohaselt on „x“lt mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud 17.03.1998. a. Pärast seda ei ole „x“ juhtimisõigust taastanud, seega on tema puhul tegemist isikuga, kellel puudub juhtimisõigus. Juhtides 23.01.2006. a sõiduautot Mitsubishi Lancer reg märgiga 275 TEJ, rikkus „x“

§ 70p 1 nõudeid ja LS § 20 lg 1 nõudeid.

LS § 741 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt. Sama tegu isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud, on karistatav LS § 741 lg 2 järgi. Sellises redaktsioonis kehtib nimetatud säte alates 01.10.

1. a, kui LS § 201 andis järelevalveõigusega ametiisikule õiguse kõrvaldada juht sõiduki juhtimiselt oma otsusega kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. 01.11.
2. a on Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel Aleksandr Gutini otsusega „x“ kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse taastamiseni, kuna ta samal päeval juhtis ilma vastava kategooria juhtimise õiguseta sõiduautot Mitsubishi Lancer reg märgiga 275 TEJ. Seega tuleb „x“ poolt 23.01.
3. a toime pandud väärtegu, millega ta rikkus LS § 70 p 1 nõudeid ja LS § 20 lg 1 nõudeid, kvalifitseerida LS § 741 lg 2 järgi. Maakohus on kohtuotsuse lõpposa koostades ekslikult juhindunud liiklusseaduse varasemast redaktsioonist, mis kehtis enne 01.10.2005.a ja mis ei näinud ette, et LS § 741 lg 1 kirjeldatud väärtegu kvalifitseeritakse sama paragrahvi teise lõike järgi ka juhul, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 süüdlase vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. „x“ karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole. Karistusregistri andmetel on „x“l alates 19.11.2000 kokku 10 kustumata väärteokaristust, neist 7 liiklusalaste rikkumiste eest. Sealhulgas on „x“t karistatud samalaadse väärteo eest, s.o ilma vastava kategooria juhtimise õiguseta mootorsõiduki juhtimise eest samuti 7-l korral. Kõik talle määratud rahatrahvid on tasumata. Kuna „x“ on vaatamata varasematele karistustele jätkanud samalaadsete rikkumiste toimepanemist, ei ole rahatrahv olnud tema mõjutamiseks piisav meede ning teda tuleb karistada raskemaliigilise karistusega – arestiga. „x“t ei ole varem liiklusalaste väärtegude eest raskemaliigilise karistusega karistatud, mistõttu on kohus seisukohal, et piisab lühiajalisest arestist, et mõjutada teda edaspidi hoiduma uute väärtegude toimepanemisest. „x“ aresti kandmise algusajaks tuleb lugeda tema kinnipidamise kuupäev 23.01.
4. a. VTMS § 205 lg 1 kohaselt pöörab kohus süüdlasele mõistetud aresti täitmisele viivitamatult pärast vastava otsuse tegemist, kui isik oli kohtumenetluse ajaks kinni peetud ja kui kohtuotsuse täitmist ei ole VTMS § 209 kohaselt edasi lükatud. Ingeri Tamm Kohtunik