← Eesti

1-23-222/7

Obsah (6)§ 239§ 175§ 180§ 318§ 2565§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2023, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-222 (23259000017) Kohtunik Kristel Nirgi Kohtuistungi sek

§ 239–249, 2561–2565, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada KRISTJAN KRAAV süüdi Kar

S § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 10.01.2023–12.01.2023, s.o 3 päeva karistusaja hulka, Kristjan Kraavil kuulub ärakandmisele 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Kristjan Kraav ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab Kristjan Kraavile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 12.01.2023. Kahtlustatavana kinni peetud Kristjan Kraav vabastada viivitamata. MENETLUSKULUD

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista Kristjan Kraavilt menetluskuluna ½ sundrahast summas 543,75 (viissada nelikümmend kolm eurot 75 senti) eurot riigituludesse.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Kristjan Kraavilt menetluskuluna kaitsjatasu 108 (ükssada kaheksa) eurot vandeadvokaadi Siim Mõistliku poolt osutatud õigusabi eest riigituludesse.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg-te 1 ja 3 alusel võimaldada Kristjan Kraavil tasuda menetluskulud kokku summas 651,75 eurot ositi 3 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 217,25 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585 viitenumbriga 99923700001345 ning selgitusega: „Kristjan Kraav, 1-23-222, menetluskulude osamakse“. Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti

§ 318lg 4 sätestatud juhtudel.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS Kristjan Kraavi (Kraav) süüdistatakse selles, et tema juhtis 10.01.

  1. a kella 18:43 paiku Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Roodevälja külas Arkna-Rakvere tee
  2. kilomeetril mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx olles joobeseisundis ja omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Kristjan Kraavi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,96 mg/l kohta. Eeltoodud käitumisega rikkus Kristjan Kraav liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks juht, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi vähemalt 0,75 milligrammi ühe liitri kohta. Sellise tegevusega pani Kristjan Kraav toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Kristjan Kraavile mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 1 järgi 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva, s.o 10.01.
  3. a kuni 12.01.
  4. a. Ärakandmata karistus on 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Kristjan Kraav ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatav Kristjan Kraav on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Kristjan Kraav on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiirmenetlust ja kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Kristjan Kraav tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

§ 2565

lg 2 sätestab, et süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus

§ 179

lg 1 sätestatud sundraha (milleks on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot) suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

§ 180lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Käesolevas kriminaalasjas on Kristjan Kraavi menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt sundraha summas 543,75 eurot ning

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 108 eurot vandeadvokaadi Siim Mõistlik poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest.

§ 180

lg 1, 3 alusel kohustub Kristjan Kraav hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 651,75 eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ositi 3 kuu jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole (217,25 eurot kuus). Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja tasumise korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Nirgi Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.