KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2022. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-829 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Merili Riga Kriminaalasi Süüdimõi

§-st 76 ja KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32 ja 33 kohtunik määras:

1. Jätta Jaren Alep temale Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 01.03.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-829 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
3. Välja mõista Jaren Alepilt menetluskuluna riigituludesse kaitsjatasu 105,60 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700009242 ning selgituse “Jaren Alep, 15.12.
4. a määrus nr 1-21-829, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtumääruses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Määrus edastada Jaren Alepile, kaitsjale, prokurörile ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 01.03.
6. a otsusega nr 1-21-829 tunnistati J. Alep süüdi

§ 424

lg 2 järgi ning mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ning määrati, et J. Alepil tuleb ära kanda veel 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust.

§ 74lg 2 alusel määrati, et sellest vangistusest tuleb J.

Alepil kohe ära kanda 1 kuu ja 28 päeva vangistust ja ülejäänud 1 aastat vangistust ei pöörata

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele, kui J.

Alep ei pane 2aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p 8 alusel kohustati J.

Alepit osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 16.03.

1. a määrusega pööras kohus 01.03.
2. a otsusega J. Alepile mõistetud kandmata karistuse – 1 aasta vangistust – täitmisele. Määrus jõustus 06.05.2022.a. Tartu Vangla esitas 20.10.
3. a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab Jaren Alepi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kirjaliku seisukoha, milles nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab J. Alepi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Jaren Alep avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Kaitsja oli seisukohal, et J. Alepi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on põhjendatud. Kohtu seisukoht

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Korduvalt kriminaalkorras karistatud Jaren Alep kannab praegu reaalset vangistust joobes juhtimise eest ning praeguseks on ta ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. Karistuse kandmise algus oli 31.05.2022. a ja lõpp on 31.05.2023. a. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 2

§ 76

lg 4 kohaselt arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eelnimetatud tegurite hindamise eesmärgiks on prognoosida eelkõige seda, kas ja kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu jätkab vanglast vabastamisel uute kuritegude toimepanemist. Sealjuures tuleb silmas pidada sedagi, et mida raskemate kuritegude toimepanemise tõenäosus on süüdimõistetu puhul eeldatav, seda väiksem peab olema nende aset leidmise tõenäosus ennetähtaegse vabastamise korral. Süüdimõistetu puhul on positiivne, et tal puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused ning vangla on teda usaldanud sedavõrd, et ta on paigutatud 20.09.

1. a otsusega avavanglasse. Samuti on ta suunatud vanglas majandustöödele. Lisaks sellele on J. Alepil vabanemisel olemas kindel elukoht xxxxxx kuuluvas talumajas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus ta elas ka enne vangistust. Enne vangistust on J. Alep olnud tööga hõivatud nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Töösuhted on olnud lühiajalised. Samas, arvestades asjaolu, et J. Alep oli enne vangistust xxxxxxxxxxx, saades xxxxxxx, ning kuivõrd tal on samuti xxxxx saava xxxxxx ühine eelarve, ta ei ole lähiminevikus varavastaseid kuritegusid toime pannud, ei näe kohus siinkohal aluseid, millistel asuda seisukohale, et J. Alep võiks vabanedes panna toime kuritegusid majandusliku kasu saamiseks. J. Alepi lähedasteks on xxxx elav ema, kellega ta hindab oma suhteid rahuldavaks, ning samuti väidetavalt xxxxx vallas elav isa, kellega käiakse läbi ja suheldakse telefoni teel. Varasemalt on ta käinud tihedalt läbi ka emapoolse vanaemaga, keda ta abistas xxxxx elades igapäevaelus. Samuti suhtleb J. Alep varasemast kooselust sündinud poja ja poja emaga, kes elavad xxxxx. Teisest kooselust sündinud tütrega ta ei suhtle, kuivõrd väidetavalt ei luba ainuhooldusõigust omav ema lapsega kokku saada. Samas, kuigi eelnevast nähtuvalt on J. Alepil mitmeid erineva lähedusastemega suhteid, on tal võimalik peamiselt tuge saada ilmselt oma xxxx, kelle juurde ta vabanemisel elama asuks ning kellega tal on hea läbisaamine. J. Alepi sõnul ei kuulu tema suhtlusringkonda kriminaalkorras karistatud isikuid, samas tarvitas ta aga enne käesolevas kriminaalasjas politseile vahelejäämist alkoholi karistatud isikuga, kes on ka alkoholi liigtarvitaja. Alkoholi tarvitamist võib aga J. Alepi jaoks probleemiks pidada. Nii nähtub, et käesolevat vangistust mootorsõiduki joobes juhtimise eest kandev J. Alep tarvitas vabaduses alkoholi 2-3 korda nädalas, juues tavaliselt õlut. Tal on enda sõnul olnud ka perioode, kus tal on olnud raskusi joomist lõpetada, viimati oli see
2. a oktoobris, kus ta jõi järjest 2-3 nädalat. Selleks, et tsüklist välja tulla, pidi ta pöörduma haiglaravile. Ka tema abikaasa on alkoholi tarvitamise pärast muret tundnud. J. Alep osales kriminaalhooldusel olles programmis Kainem ja tervem Eesti, olles motiveeritud seda läbima, väljendades motivatsiooni tarvitamisest loobumiseks. Samas, vaadates karistuse täitmisele pööramise määrust, nähtub, et tegelikult ei mõista J. Alep alkoholiprobleemi tõsidust, olles veendunud, et ei vaja meditsiinilist abi. Võttes siinkohal arvesse, et J. Alepi puhul näitab tema varasem elukäik suutmatust ise alkoholi tarvitamist kontrollida, sellest hoiduda, ning kuivõrd ta käitub joobes olles impulsiivselt, mõtlemata oma tegude tagajärgedele, on tema võimetus alkoholiprobleemi tõsidust tunnistada väga suureks ohumärgiks, mis võimaldab asuda seisukohale, et J. Alep paneb vabaduses, tarvitades alkoholi, 3