2-22-16101/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 14.12.2022.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-16101 Tsiviilasi M Ri (R) hagi D Ra vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esidnaja Hageja: M R (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman (Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid, e-post: menetlus@vilippus.ee); Kostja: D Ra (isikukood xxx, elukoht xxx). Kohtuistungi toimumise aeg 09.12.2022 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.
2. Lahutada M Ri ja D Ra abielu, mis sõlmiti xxx ja mille kohta on xxx Tallinna Perekonnaseisuamet välja andnud tõendi number xxx.
3. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Menetluskulude jaotus
4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
5. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik 1 M R (hageja) esitas 26.10.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse D Ra (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja abielu xxx. Käesolevaks ajaks on hageja ja kostja vahelised abielulised suhted lõppenud. Täpsemalt lõppesid abielulised suhted
6. aasta novembrikuus. Hageja kolis ühisest elukohast välja ja läks elama oma ema juurde. Pooltel on kaks ühist last: L R (sündinud xxx) ja M Ra (sündinud xxx). Alates ühisest elukohast väljakolimisest maksab hageja lastele igakuist elatist (kostja pangaarvele) summas 1350 eurot. Lisaks sellele maksab hageja kostja elukoha pangalaenu ja kommunaalkulusid. Kokku on hageja igakuine kulu seoses laste ning kostja ja laste elukohaga 2000 eurot kuus. Ühisvaraks on poolte viimane ühine elukoht- ridaelamuboks asukohaga xxx (korteriomand). Kostja ei ole nõus abielu lahutama. Kostja ei eita, et abielulised suhted poolte vahel lõppesid, kuid ei ole nõus abielu vabatahtlikult perekonnaseisuasutuses lahutama. Kuivõrd kostja on keeldunud kohtuväliselt abielu lahutamast, siis on hageja sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Poolte ühine elukoht oli Eestis, korteriomandis asukohaga xxx. Käesoleval hetkel elab seal kostja koos kahe lapsega. Hageja kolis ühisest elukohast välja ja elab praegu oma emaga xxx. Hageja soovib abielu lahutada eelkõige pidevate tülide tõttu. Kostja suhtub hagejasse halvasti ning avaldab hageja suhtes lugupidamatust (ka laste juuresolekul). Poolte suhted halvenesid juba ammu, kuid abielu jätkamise võimatus sai selgeks
7. aasta novembrikuu alguses, mil lõppes ühine kooselu ning omavaheline suhtlus oli viidud miinimumini. Hageja elab alaliselt oma ema juures. Kostja keeldub lahutamast abielu vabatahtlikult. Hageja ei mõista, miks kostja ei taha abielu vabatahtlikult lahutada, sest hageja on nõus jagama ühisvara, ükskõik mil viisil. Hageja jätkab lastele elatise maksmist 2000 eurot kuus ning samuti saab kostja koos lastega jätkata elamist poolte viimases elukohas (mis on ka hageja ja kostja ühisvaraks). Hageja soovib, et talle oleks võimaldatud suhtlemine tema lastega. Hageja leiab, et teda ei saa sundida tema tahte vastaselt olema abielus. Hageja palub seoses abielusuhete lõppemisega
8. aasta novembrikuus abielu lahutada, sest perekond on purunenud ja abielu jätkamine on võimatu. Hageja palub: - lahutada M Ri ja D Ra vahel xxx sõlmitud abielu; - mõista D Ralt välja M Ri poolt kantud menetluskulud (riigilõiv hagilt ja õigusabitasu). 27.10.2022 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. 16.11.2022 edastas kostja kohtule vastuse hagile, milles märkis, et kostja nõustub hagiavalduse punktiga 1.1 ning esitatud tõendiga (abielutunnistus). Kostja üldiselt nõustub hagiavalduse punktis 1.2 toodud väitega, et hageja ja kostja vahelised abielulised suhted on lõppenud, kuid täispildi saamiseks palub arvestada, et hageja kolis ühisest elamisest esimest korda välja oktoobris 2020 ning elas perest lahus kuni märtsini
9. Märtsis 2021 tegi hageja otsuse kolida oma pere juurde tagasi. Novembris 2021 teavitas hageja kostjat oma järjekordsest otsusest suhete lõpetamise ja väljakolimise kohta. Hageja on korduvalt teinud ühepoolseid otsuseid abielulise kooselu osas, mille tulemusena võttis kostja nimetatud ajavahemikel vastutuse pere igapäevase elu korraldamise eest enda kanda. Kostja ei nõustu punktis 1.3 toodud väitega, et alates novembrist 2021 maksab hageja lastele igakuist elatist summas 1350 eurot. Kostjal õnnestus saavutada suuline kokkulepe lastele makstava elatise summa osas vaid maikuus
10. Enne kokkuleppe saavutamist ehk perioodidel, mil hageja elas oma perest lahus (so oktoober 2020-märts 2021 ning november 2021-mai 2022), ei saa rääkida hageja stabiilsest rahalisest panustamisest laste elukvaliteedi säilitamisse. Elatise maksmine oli episoodilise iseloomuga ning sellele eelnesid aeganõudvad juhtumipõhised läbirääkimised ja selgitustöö. Maikuus 2022 saavutatud kokkuleppe kohaselt jaotatakse igakuised lastega ja laste elukohaga seotud kulud järgmiselt: igakuine kulude summa on 3000 eurot. Hageja katab sellest 2/3 (2000 eurot) ning 2 kostja 1/3 (1000 eurot). Kostja netopalk on 1914 eurot kuus ehk suurem osa kostja palgast läheb lastega seotud kulude katmiseks. Kokkuleppe saavutamiseks täitis kostja kõik hageja nõuded, nimelt:  koostas laste kulude detailse eelarve, võttes arvesse püsi-, ühekordsed ja hooajalised kulud alates 01.01.2022;  esitas hagejale oma konto väljavõtte (alates 01.01.2022) kulude tõendamiseks;  avas pangakonto hageja soovitud pangas, kuhu mõlemad pooled kannavad kokkulepitud rahasummad. Kostja tegi kõik temast sõltuva, et tagada läbipaistev lahendus, mis rahuldaks hageja nõudmisi. Hageja omalt poolt lükkas tagasi kostja ettepaneku kinnitada elatise maksmise tingimused notariaalselt. Vaatamata sellele, et alates maikuust 2022 kuni käesoleva hetkeni on suuline kokkulepe elatise maksmise osas üldjoontes toiminud, annab hageja käitumine elatise maksmisel ajavahemikel oktoober 2020-märts 2021 ning november 2021-mai 2022 kostjale alust kahelda suuliste kokkulepete jätkusuutlikkuses. Kostja kinnitab, et ühisvaraks on ridaelamuboks asukohaga xxx (korteriomand). Hagiavalduse punktis 2 väidab hageja, et on nõus ühisvara, ükskõik mis viisil, jagama, kuid kostja palvele korraldada visiiti notari juurde ei reageeri. Kostja ja hageja vahelise suulise kokkuleppe kohaselt tuleb hageja omandis olev korteriomandi osa anda üle lastele. Kostja ei nõustu hagiavalduse punktides 1.5 ja 1.6 toodud väidetega, et kostja keeldub kohtuväliselt abielu lahutamast. Hageja on teadlik kostja kahtlusest suuliste kokkulepete jätkusuutlikkuse osas. Kostja on nõus abielu kohtuväliselt lahutama eeldusel, et enne abielu lahutamist kinnitavad osapooled käesoleva dokumendi punktides 1.3 ja 1.4 mainitud suulised kokkulepped (elatise maksmise ning ühisvara jagamise kohta) notariaalselt edaspidiste arusaamatuste ja vaidluste vältimiseks. Kostja otsus mitte minna abielu lahutamise protsessiga edasi enne, kui on olemas ametlik kinnitus juba saavutatud kokkulepetele, on ratsionaalne ning ei ole suunatud isiklikult hageja vastu. Oma otsuses tugineb kostja PKS §-ile 16, mis kostja hinnangul annab talle praegu (olles ametlikult abielus) vähemalt teoreetilise võimaluse nõuda hagejalt (abikaasalt) elatise maksmist juhul, kui hageja peaks suulisest kokkuleppest taganema. Kostja vajab kindlust, et laste harjumuspärane elukvaliteet ei sõltu hageja tujudest, hageja isiklike huvide muutusest, hageja katsetest mõjutada kostja käitumist ja teistest analoogsetest faktoritest. Kostja juhib tähelepanu, et tema ei nõua suuliste kokkulepete tingimuste ülevaatamist ega muutmist, vaid soovib anda õiguslikult siduva tähenduse juba saavutatud kokkuleppetele. Kostja ei oska hinnata hagiavalduse punktis 1.3 ja punktis 1.7 toodud väite usaldusväärsust hageja elukoha kohta alates novembrist
11. Kostja palub jätta menetluskulud täismahus hageja kanda. Kostja on valmis abielu lahutama eeldusel, et osapoolte suulised kokkulepped elatise maksmise ja ühisvara jagamise osas kinnitatakse notariaalselt. Antud samm on vajalik üksnes laste harjumuspärase ja stabiilse elukvaliteedi tagamiseks. Kostja kinnitab, et ta on töövõimeline 20-aastase tööstaažiga isik ning tema eesmärk ei ole korraldada enda ülalpidamist või mingil muul viisil rikastuda hageja arvelt. Kostja ei näe abielul enam potentsiaali. Kostja rõhutab, et ei oma hageja kui laste vanema suhtes ühtegi pretensiooni. Osapooltel on välja kujunenud paindlik suhtluskord lastega, mis võtab arvesse nii hageja, kostja kui ka laste vajadusi ja soove. Kostja teeb ettepaneku lõpetada menetluse kompromissiga, millega kostja nõustub lahutama abielu kohtuväliselt peale käesoleva dokumendi punktides 1.3 ja 1.4 kirjeldatud suuliste kokkulepete notariaalset kinnitamist. Kostja palub olukorra hindamisel arvestada järgmiste teesidega: hageja ja kostja nõustuvad, et abielulised suhted on lõppenud; hageja ja kostja on saavutanud vastastikuse suulise kokkuleppe kõigis olulistes tingimustes, mis on vajalikud laste stabiilse igapäevase elu tagamiseks (ehk lastega suhtluskorra, elatise maksmise ja ühisvara jagamise osas); abieluga seotud vaidluse objektiks ei ole eelnimetatud kokkulepete sisu, vaid kokkulepete notariaalse 3 kinnitamise fakt; hageja varasem käitumine on andnud alust kahelda suuliste kokkulepete jätkusuutlikkuses. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 09.12.
12. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu enam ei taasta. Kohtuistungil selgitas kohus pooltele, et käesoleva tsiviilasja raames menetleb kohus ainult M Ri hagi D Ra vastu abielu lahutamiseks. Kui pooltel on teineteise vastu täiendavaid nõudeid, on selleks võimalik esitada kohtule uus iseseisev hagi. Abielu lahutamise hagi menetlemist ei takista asjaolu, et pooled ei ole kokkuleppele jõudnud laste ülalpidamise ja/või ühisvara jagamise üle. Samuti jätab kohus asja lahendamisel tähelepanuta tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg-st 5 kostja poolt 16.11.2022 esitatud tõendid, mis ei puutu abielu lahutamise vaidlusesse. Kohtuistungil ei vaielnud pooled selle üle, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja selgitas, et ta jääb hagi juurde ja soovib abielu lahutada. Hageja leppida ei soovinud. Kostja oli lahutusega nõus. Tõendamist on leidnud, et poolte abielusuhted on lõppenud ja pooled soovivad abielu lahutada. Kuna pooled on lahutusega nõus, saab teha järelduse, et pooled kooselu ei taasta ning nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Menetluskulude jaotamine Kohtuistungil selgitas hageja, et ta ei taotle menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kostja taotles, et kõik kulud kannaks hageja. Samas selgitas kostja, et ta ei ole selle menetluse raames kulusid kandnud. TsMS § 102 lg 1 punkti 1 kohaselt on abieluasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on abielu lahutamine. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et poolte kantud menetluskulud jäävad tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 nende endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 4