Obsah (18)

§ 175§ 1933§ 171§ 164§ 158§ 146§ 162§ 22§ 86§ 168§ 150§ 11§ 65§ 23§ 193§ 170§ 172§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Angelina Abol Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2023, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-15330 Tsiviilasi M.J. pankrotimenetlus Menetlustoiming pan

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest (

§ 1933lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

1. Jätta M.J. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ning kohustada M.J.t täitma usaldusisiku kohustusi.
2. M.J. on kohustustest vabastamise menetluse ajal kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; ei tohi varjata saadud tulusid ega vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti; usaldusisikule ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet; pärimise teel saadu väärtusest tuleb pool anda üle usaldusisikule. M.J. peab võlgniku maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajale välja maksma.
3. Kohustada M.J.t esitama kohtule kirjalik aruanne usaldusisiku kohustuste täitmise kohta üks kord aastas hiljemalt jooksva aasta
4. jaanuariks. Esimene aruanne esitada kohtule
5. jaanuariks
7. Kohustada M.J.t esitama kohustustest vabastamise menetluse lõpuks kohtule usaldusisiku kirjalik aruanne. Määrus saata menetlusosalistele, Rahandusministeeriumile menetlusabi andmise osas ja pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Taotlus ja selle põhjendused Viru Maakohtu 01.12.2020 määrusega kuulutati välja M.J. pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Robert Sprengk. Kohus kinnitas M.J. pankrotimenetluses jaotusettepaneku 01.12.2021 määrusega. 04.01.2023 esitatud taotluses palub haldur lõpetada M.J. pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, vabastada haldur, kinnitada pankrotihalduri tasu summas 576.00 eurot (sh käibemaks), määrata võlgnikule menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel, otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning

§ 158

lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.

§ 158

lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise 2 määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. M.J. haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. Haldur on esitanud järgneva aruande. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankrotimenetluse alguses oli rahalisi vahendeid summas 0.00 eurot, laekumised pankrotivarasse puuduvad (laekumistelt ei saa kinnipidamisi teostada TMS § 131 ja 132 alusel, kuna võlgnik peab ülal 1 alaealist last ja laekumised on olnud alla miinimumtöötasu). Rahaliste vahendite puudumise tõttu ei ole tasutud menetluskulusid vastavalt

§ 146lg 1 p 3 ja p 4.

Puuduvad

§ 146lg 1 p 1 ja 2 loetletud kulud.

Realiseeritav pankrotivara puudub. Laekumised puuduvad. Pankrotivara saldo 0.00 eurot. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta: Rahaliste vahendite puudumise tõttu ei ole tasutud menetluskulusid vastavalt

§ 146

lg 1 p 3 ja p 4.

§ 146

lg 1 p 1 - vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad.

§ 146

lg 1 p 2 - makstavad elatised võlgnikule ja tema ülalpeetavatele puuduvad.

§ 146lg 1 p 3 - massikohustused puuduvad.

Ajutise pankrotihalduri tasu summas 432.00 on tasutud riigi vahendite arvelt. Pankrotimenetluse kuludele lisandub pankrotihalduri tasu. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Müümata pankrotivara puudub, teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Haldur ei ole hagisid esitatud ega kavatse neid ka esitada. Andmed halduri tegevuse kohta vara valitsemisel: Pankrotimenetluse käigus on haldur kontrollinud võlgniku tegevusega seonduvat, selgitanud välja pankrotivaraga seonduva, selgitanud välja võlausaldajad, kontrollinud esitatud nõudeavaldusi. Haldur valmistanud ette ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud, analüüsinud võlgniku tegevust ja nõuete esitamise võimalusi, teostanud pankrotivara arvestust. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Rahuldamata nõue (EUR) RJrk Jaotis, % Jrk Võlausaldaja nimi ja registrikood 1 Aktiva Finants OÜ (RK 10746479) 617,61 II 25,38 2 Aktiva Finants OÜ (RK 10746479) 1 815,71 II 74,62 I ja III järgu nõuded puuduvad. Menetluskulud ning halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulud puuduvad.

§ 162

lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Haldur on seisukohal, et võlgnik ei suutnud piisavate sissetulekute ja vara puudumise tõttu täita kohustusi. Võlgnikul puuduvad ka käesoleval ajal sellised sissetulekud ja vara, mis võimaldaksid 3 tal täita oma kohustusi täies mahus. Pankrotihaldur pole tuvastanud kuriteo tunnustega tegusid. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on seega muu asjaolu

§ 22

lg 5 alusel.

§ 158

lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis 16.12.2020 vande kooskõlas

§ 86

lg 2.

§ 158

lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega.

§ 168

kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

§ 150

lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud; 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6)

§ 11

või § 30 alusel deposiidina makstud summa.

§ 65

kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu

§ 23

lg 1-3 alusel.

§ 193lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
2. peatüki
3. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
4. aasta
5. jaanuarini (01.02.2021 redaktsioon). Pankrotihaldur on pankrotimenetluse käigus pärast pankroti väljakuulutamist teinud tööd 5 tundi. Lähtudes töötundidest ja tunnihinnast (1 tund 96.00 eurot) on tasu summas 480.00 eurot (lisandub käibemaks 96.00 eurot). Kohus leiab, et halduri tasu summas 480.00 eurot (lisandub käibemaks 96.00 eurot) kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab

§ 23

lg 1-3.

§ 150

lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulud kokku summas 576.00 eurot (halduri tasu) tuleb jätta pankrotivõlgniku kanda, kuna pankrotivaras vahendeid ei ole. Halduri tasu summas 397.00 eurot (lisandub käibemaks 79.40 eurot) palub pankrotihaldur hüvitada riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 alusel Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas 4 pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397.00 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon).

§ 65

lg 11 ls 2 ja 3 alusel tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi andmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 04.01.2023 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus on seisukohal, et menetlusabi andmise otsustamisel on kohtul õigus anda abi vaid seaduses nimetatud piirmääras, milleks on kuni 31.01.2021 olnud 397.00 eurot. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt. Kohus annab seega võlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi summas 397.00 eurot (lisandub käibemaks) kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Kuna võlgnik vabastati riigi vahendite arvel pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest 397.00 euro ulatuses (lisandub käibemaks 79.40 eurot), peab võlgnik ise pankrotihaldurile hüvitama 99.60 eurot. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

§ 171

lg 1 esimese lause lausel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpparuande kinnitamisel (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse esitada mh pankrotiavalduses (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Vastavalt

§ 172

lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lg 3 nimetatud makseid (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon).

Võlausaldajad ei ole teinud ettepanekuid võlgniku usaldusisiku osas. Pankrotihalduri hinnangul on võlgnik ise suuteline täitma ja saab aru usaldusisiku kohustustest. Tulenevalt

§ 172

lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus algatab seega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb tal juhinduda

§ 173

(kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) sätestatust: - võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist 5 tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra. võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab

§ 172(kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon).

Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab võlgnikku usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruande usaldusisiku ülesannete täitmise kohta.

§ 172

lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

§ 1933lg 2 kohaselt kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik 6