← Eesti

2-22-125137/5

Obsah (9)§ 177§ 314§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 484§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 08. detsember 2022.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-125137

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Käesoleva hagiavaldusega taotleb OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi EP või hageja) G K’lt (G K või kostja) võlgnevuse sissenõudmist, sest kostja oli sõiduki xxx, numbrimärgiga xxx (Sõiduk) omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 28.11.

  1. Alljärgnevatel kuupäevadel oli Sõiduk pargitud EP opereeritavale parkimisalale: 1) 28.11.2019, Tammsaare Ärikeskus (EP26, 1437), Tallinn, leppetrahvinumber 1352 8111 9110 6034, maksetähtaeg 12.12.2019, võlgnevus summas 30 eurot; 2) 09.03.2020, Tammsaare Ärikeskus (EP26, 1437), Tallinn, leppetrahvinumber 1200 9032 0112 1338, maksetähtaeg 23.03.2020, võlgnevuse summa 30 eurot. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et Sõiduk oli pargitud Tammsaare Ärikeskus (EP26, 1437), Tallinn parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, kuna parkimise algusaeg ei olnud registreeritud parkimiskioskis (lubatud parkida tasuta 2h, kui sõiduk on registreeritud parkimiskioskis), parkimise eest ei olnud tasutud parkimisautomaati ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle Sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja leppetrahvinõuetele vastuväidet ei esitanud, kuigi sellele on leppetrahvil viidatud.
  2. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse kohustuse täitmise kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 75 eurot, millest 60 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 15 eurot on sissenõudekulud, märkida vastavalt

§ 177

lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2 Kohtu selgitused Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus, hagiavalduses sisalduv menetluskulude nimekiri edastatud tema enda poolt käesolevas menetluses esitatud e-posti aadressile

§ 314.1 lg 2, 3 alusel 02.11.22.

Need on kätte toimetatud 08.11.22. Tähtaeg vastamiseks oli 10 päeva ehk 18.11.22, Kostja ei ole hagile vastanud. Tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Eeltoodud alusel on kohus on otsuses avaldanud kirjeldavas osas vaid hagi asjaolud ja nõude ja hageja menetluskulud. Kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud ja esitab põhjendused nende väljamõistmise kohta.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palus välja mõista riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulud 220 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot, kuna nimetatud summas riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasja materjalidest ja on kooskõlas riigilõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa 1 sätestatuga.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda, hageja esindaja tehtud tööd. Hageja esindaja pakub teenust 110 eur/tund, käesolevas asjas on esindajal kulunud hagiavalduse koostamisele, lisade komplekteerimisele, riigilõivuga seotud toimingutele kokku 2 tundi. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid kahe tunni ulatuses, summas 220 eurot (2*110 eurot). Tulenevalt

§ 484

.2 peab kohus põhjendatuks hageja õigusabikulusid maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 330 eurot (100+220+20).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (330 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.