) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagis nõuab hageja sissenõudekulude 10 euro hüvitamist, mis on tekkinud transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu tõttu sõiduki omaniku / vastutava kasutaja andmete saamiseks ning kostjale meeldetuletuskirja saatmisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 alusel. Sissenõudekulude tekkimise põhjuseks olnud leppetrahvid (24.04.2019 leppetrahv nr 0792 4041 9140 7345, 21.06.2021 leppetrahv nr 1482 1062 1184 1469, 16.11.2021 leppetrahv nr 1411 6112 1163 93029 on kostja tasunud. Kohus toimetas menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avaliku e-toimiku kaudu 12.09.2022. Kuna kostja hagiavaldust avalikus e-toimikus ei avanud, toimetas kohus hagiavalduse kostjale kätte 06.10.2022 e-kirjaga
lg 2 alusel kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses avaldatud e-posti aadressil xxx. Kohus märkis, et loeb hagiavalduse kostjale kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel ning hagile vastamise tähtaeg on 31.10.2022. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (31.10.2022) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu 160 euro (milles sisaldub käibemaks) väljamõistmist. Hageja esindaja tunnitasu on 80 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: vastuväitega tutvumine, hagiavalduse ja lisade komplekteerimine, dokumentide esitamine ja riigilõivu tasumine. Kokku on esindajal kulunud 2 h. Lisaks taotleb hageja maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 euro ning riigilõivu 100 euro väljamõistmist. Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (160 eurot ilma käibemaksuta) ei ole põhjendatud. Tuleb märkida, et tegemist pole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 80 eurot, mis tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja pole kinnitanud, et ta pole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (
lg 10).
lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 100 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 200 eurot. Hageja on taotlenud
lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.