1-21-24/46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2023, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-21-24 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri
3. a määrus Martin-Henno Aardmaa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Martin-Henno 50103230230), määruskaebus Aardmaa (ik RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. novembri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Pärnu Maakohtu
7. jaanuari
8. a otsusega tunnistati Martin-Henno Aardmaa süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8 ja 9 ja § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning teda karistati 11 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistusega. Mõistetud karistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui M-H. Aardmaa ei pane 18 kuu pikkusel katseajal toime kuritegu ja täidab kontrollnõudeid. Harju Maakohtu
9. mai
10. a määrusega pöörati M-H. Aardmaale tingimisi mõistetud vangistus täitmisele. M-H. Aardmaa karistusaeg algas
11. juulil 2022 ja lõppeb
12. juulil
14. Viru Vangla esitas
15. novembril 2022 Viru Maakohtule taotluse M-H. Aardmaa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
16. Viru Maakohtu
17. novembri
18. a määrusega jäeti M-H. Aardmaa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
19. M-H. Aardmaal on üks kehtiv kriminaalkaristus. Teda karistati varguste ja asja omavolilise kasutamise eest tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile. Tema suhtes esitati kaks erakorralist ettekannet registreerimiskohustuse rikkumiste tõttu. Lõpuks pöörati temale tingimisi mõistetud vangistus täitmisele. Seejuures ei ilmunud M-H. Aardmaa erakorralise ettekande arutamiseks istungile ja tema suhtes kohaldati sundtoomist. Samuti ei ilmunud ta määratud ajaks karistust kandma. See ei tekita maakohtus veendumust, et M-H. Aardmaa oleks suuteline nõuetekohaselt kriminaalhooldusnõudeid täitma. Kuna M-H. Aardmaa kannab alla aastast vangistus, talle individuaalset täitmiskava ei koostatud. On positiivne, et teda ei ole vangistuses distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemise korral on tal olemas kindel elukoht, kuid puudub töökoht. Kuna M-H. Aardmaa pani toime varavastased kuriteod, tal ei ole sissetulekut ja tal on võlgnevused, on oht uuteks kuritegudeks suur. M-H. Aardmaal on diagnoositud sõltuvus. Kuna tal puudub põhiharidus ja elukutse, raskendab see töökoha leidmist. M-H. Aardmaast lähtuv kuritegude toime panemise oht on tema ennetähtaegseks vabastamiseks liiga suur. Määruskaebus
20. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M-H. Aardmaa, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Ta ei pannud kuritegusid toime omakasu motiivil või „seikluste otsimiseks“. Ta pani need toime mõtlematult, impulsi ajendil. Kuna ta kannab alla aastast vangistust, vanglas talle töötamist ei võimaldata. Ta on seda aega kasutanud enda harimiseks ja uute sihtide seadmiseks. Talle määrati narkosõltuvus, sest vanglasse saabudes ta tunnistas, et on narkootikume tarvitanud. Samas ei ole tal „füüsilist“ sõltuvust. Kohus väitis, et ta hankis rahalisi vahendeid kuritegelikul teel. See ei ole tõsi, sest ta oli alati tööga hõivatud. Tal on võimalik endale vabaduses töökoht leida. Ta saab Töötukassa vahendusel läbida erinevaid kutseõppekursuseid. Ta plaanib ka alghariduse omandada. Olles allutatud kriminaalhooldusele, on teda võimalik igal ajal kontrollida. Sealhulgas sõltuvusainete tarvitamise osas. Kriminaalhooldusnõuete rikkumine oli tema poolt vastutustundetu. Tal on vabaduses olemas perekonna tugi ja garanteeritud töökoht. Ringkonnakohtu seisukoht
21. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et M-H. Aardmaa ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus vaid järgmist.
22. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus M-H. Aardmaa ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga, millest tulenevalt võis viimane jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata.
23. KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm nr 1-09-14104, p 21). Praegusel juhul ei tekita 2 M-H. Aardmaa varasem elukäik ja tema kuriteo asjaolud kriminaalkolleegiumis veendumust, et temast lähtuv kuritegude oht on piisavalt maandatud. Teda on küll kriminaalkorras karistatud ühel korral ja ta viibib vangistuses esimest korda, kannab ta karistust varguste eest, mis on toime pandud sissetungimise teel ja asja omavolilise kasutamise eest (sisenes varem varastatud võtmega sõidukisse ja sõitis öö jooksul sellega ringi). Kuritegusid pani M-H. Aardmaa toime majandusliku kasu eesmärgil ja mõneti ka n-ö nooruse uljusest. Need on toime pandud ca ühe kuu jooksul, mil M-H. Aardmaa murdis sisse erinevatesse sõidukitesse, varastas sealt erinevaid esemeid, sealhulgas sõiduki võtmeid, et neid hiljem sõidukite käivitamiseks kasutada.
24. M-H. Aardmaa oli kuritegude toime panemise ajal 19-aastane. Asja materjalidest ei nähtu, et ta oleks sel ajal olnud õppimise või tööga hõivatud. Ka on tal haridust vaid seitsme klassi jagu. Tema varasemad töösuhted on lühiajalised ehk tal ei ole tööharjumust- ja kogemust. Maakohus on õigustatult leidnud, et M-H. Aardmaal on seega raskuseid endale töökoha leidmisega, sest tal ei ole vastavat haridust ega ka töökogemust. Vabanemise korral tuleb tal ära tasuda 1805 euro suurune nõue, kuid väljavaated selle tasumiseks on kesised. Isegi, kui tal on vabaduses kindel töökoht, ei ole kriminaalkolleegium, arvestades M-H. Aardmaa varasemat elukäiku, veendunud, et ta oleks suuteline seda töökohta hoidma. Oluline on siinkohal seegi, et ta oli kriminaalhooldusel viibides kohustatud ennast Töötukassas arvele võtma, kuid seda ta ei teinud, s.o ta ei vaevunud isegi katseajal endale töökohta leidma.
25. M-H. Aardmaa elus on olnud perioode, kus ta tarvitas igapäevaselt suures koguses kanget alkoholi. Vangla iseloomustuse kohaselt tarvitas ta alkoholi tekkinud probleemide tagajärjel. Samuti on ta tarvitanud erinevaid narkootikume nagu kokaiin, amfetamiin, kanep ja MDMA. On näha, et M-H. Aardmaa pisendab enda kokkupuuteid narkootikumidega, väites, et tal ei ole kindlasti sõltuvust, kuigi vangla on vastupidisele seisukohale jõudnud. Ei ole välistatud, et n-ö vanasse keskkonda naastes ja endiste kaaslastega suhete taastamise korral, leiab ta taaskord tee alkoholi ja narkootikumideni. Sõltuvusainete tarvitamine võib aga teda taaskord viia mõtlematute tegudeni.
26. Oluline on seegi, et M-H. Aardmaad karistati tegelikkuses esialgu tingimisi karistusega ehk tal võimaldati karistust kanda vabaduses. Sellega ta hakkama ei saanud, sest tema suhtes esitati kaks erakorralist ettekannet, sest ta rikkus registreerimiskohustust. Samuti jättis ta kohtuistungile, mis oli planeeritud erakorralise ettekande arutamiseks. Pärast karistuse täitmisele pööramist, jättis ta määratud ajal vanglasse ilmumata. Seega oli M-H. Aardmaa suhtumine vabaduses kohustuste täitmisesse äärmiselt kesine.
27. Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui M-H. Aardmaa on tõepoolest endaga kinnipidamiskohas tööd teinud ja tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, ei too see käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt maandatud. Arvestades, et varasemalt eelistas ta vabaduses aktsepteeritavate tegevuste asemel enda vaba aega sisustada kuritegude toimepanemise ning mõnuainete tarvitamisega, ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et seegi kord suudab M-H. Aardmaa vabaduses kuritegudest hoiduda. M-H. Aardmaa ennetähtaegne vabastamine on sellest tulenevalt välistatud.
28. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
29. novembri
30. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3