← Eesti

1-21-7843/60

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 9. jaanuar 2023 1-21-7843 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Madis Pretke

(35704182727)tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu
  1. novembri
  2. a määrus Advokaat Aivar Kello, Madis Pretke Lõuna Ringkonnaprokuratuur RESOLUTSIOON
  3. Jätta Madis Pretke ja tema kaitsja määruskaebused läbi vaatamata.
  4. Määrata Advokaadibüroole In Jure Madis Pretkele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 54 eurot (sh käibemaks 9 eurot).
  5. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Madis Pretkelt Eesti Vabariigi kasuks välja 54 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Madis Pretke tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
  7. jaanuari 2022 otsusega. Teda karistati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 1 aastase, KarS § 121 lg 1 järgi 6 kuise ning KarS § 263 lg 1 p 2 järgi 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. M. Pretke liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud vangistust, mida lühimenetluses vähendati 1/3 võrra. 2 aasta 2 kuu pikkuse vangistuse algust arvestatakse alates
  8. oktoobrist
  10. Tartu Vangla esitas materjalid M. Pretke tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks, ent ei soosi seda. Samal arvamusel on prokuratuuri esindaja. M. Pretke soovib vabaneda. Tema püüdlusi toetab kaitsja.
  11. Tartu Maakohtu
  12. novembri
  13. a määrusega jäeti M. Pretke tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
  14. Käitumiskontrollile allutamine eeldab elukohta – teisele isikule kuuluva ateljee sobivust selleks ei õnnestunud kriminaalhooldajal kontrollida. Enne vangistust elas M. Pretke varjupaigas. Üürikorteri olemasolu kohta täpsemaid andmeid esitatud ei ole. Sotsiaalmaja (varjupaiga) teenus aga ilmselt ei täidaks praegusel hetkel kindla elukoha nõuet, sest kohtule ei ole selle kasutamise tingimused teada. Seega ei ole formaalsed eeldused M. Pretke tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud.
  15. M. Pretkel on 4 kehtivat kriminaalkaristust: avaliku korra raske rikkumise, s.o noaga ähvardamise, süstemaatiliste varguste, kehalise väärkohtlemise, ähvardamise, võimuesindaja laimamise, tulirelva ebaseadusliku käitlemise, röövimise ja mõrva katse eest. Vangistuses on ta viibinud 6 korral.
  16. Uute kuritegude soodusteguriteks on eelkõige alkoholi kuritarvitamine, impulsiivsus, kuritegelikud mõttemallid ja suutmatus sõltuvuskäitumisest vabaneda. Ka viimase kuriteo pani süüdimõistetu toime alkoholijoobes. Kuigi M. Pretke sõnul on ta oma käitumist seekord motiveeritud muutma, siis pikkade aastate jooksul see õnnestunud ei ole ja ta on oma kuritegelikku käitumist jätkanud, sooritades mh raskeid vägivallakuritegusid. Puudub alus arvata, et M. Pretke suudaks alluda kriminaalhooldusele, sh alkoholi tarvitamise keelule ning hoiduda uute kuritegude sooritamisest. Alkoholi tarvitamist võib M. Pretke tõenäoliselt jätkata range kontrolli kadumisel. Varasemad vangistused ja erinevad sotsiaalprogrammid ei ole tal aidanud alkoholi tarvitamisest lõplikult loobuda. Asjaolu, et M. Pretke vangistuses alkoholi ei tarvita ning ka avavangla väljasõidud on kulgenud probleemideta, ei garanteeri õiguskuulekat eluviisi.
  17. M. Pretke senine käitumine vabaduses ei ole olnud õiguskuulekas. Pikaaegne alkoholi tarvitamise probleem ja sõltuvuse ning ravivajaduse mittetunnistamine näitab, et M. Pretke ei suudaks alkoholis loobuda ja ei pöörduks ega alluks ravile. Sõltuvuskäitumine ja kuritegude jätkumine vaatamata mitmetele pikaajalistele vangistustele näitab, et retsidiivsusoht pole madal.
  18. M. Pretkele ei ole määratud distsiplinaarkaristusi. Enne vangistust ta ei töötanud, viljeles pigem asotsiaalseid eluviise, s.o lävis kriminaalse mõttemustriga isikutega ning liigtarvitas alkoholi. Vabanemisel tal puudub elu- ja töökoht ning sotsiaalne lähisuhtevõrgustik. Kohus ei uskunud M. Pretke lubadusi suutest vabaduses iseseisvalt sõltuvuskäitumist ohjata. Ta on vabaduses jätkanud alkoholi tarvitamist ning pannud toime uusi kuritegusid – nende toimepanemise karjäär on pikaajaline. Tal on väljakujunenud kuritegelikud hoiakud ning senini pole ta suutnud õiguskuulekalt vabaduses käituda. Kohtul ei tekkinud veendumust, et käitumiskontroll oleks sobiv ja mõjus meede M. Pretke õiguskuulekusele suunamiseks. M. Pretkest lähtub liialt suur oht uute vägivallakuritegude toimepanemiseks. Lisaks ei tunnista ta toimepandut. Uute kuritegude oht ei ole piisavalt maandatud. MÄÄRUSKAEBUSED
  19. Määruskaebuste esitajad paluvad maakohtu määruse tühistada ning vabastada M. Pretke tingimisi enne tähtaega.
  20. Kaitsja A. Kello arvates on maakohus määruse tegemisel tuginenud vangla negatiivsele iseloomustusele. Kohus pole piisavalt arvestanud M. Pretke hea käitumisega vanglas – tal pole 2 distsiplinaarkaristusi. Ta on üle viidud avavanglasse, kuhu teatavasti viiakse inimesi hea käitumise eest. See näitab õiguskuulekale teele asumist. M. Pretke potentsiaalne ühiskonnaohtlikkus on ülepaisutatud.
  21. M. Pretke arvates ei arvestanud kohus tema vanust ning et ta on ausalt kõik karistused ära kandnud. Maakohus liialdab alkoholi osatähtsusega ning toob ekslikult välja süstemaatiliste varguste toimepanemist materiaalse kasu saamise eesmärgil. M. Pretke tunnistas end lihtmenetluses süüdi tervislikel põhjustel. Maakohtu määrus on abstraktne ega arvesta M. Pretke käitumise ja toimetuleku omadusi. Elukoha kontrollimata jätmine on kellegi tegemata jätmise tulemus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  22. Määruskaebustel ringkonnakohtus edulootus puudub. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus M. Pretke ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et M. Pretke karistuse eesmärgid on täidetud. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebused läbi vaatamata.
  23. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele, kliendiga nõu pidamisele ja määruskaebuse koostamisele 50 minutit. Tehtud töö eest palub kaitsja määrata Advokaadibüroole In Jure riigi õigusabi tasu 54 eurot (sh käibemaks 9 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  24. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebusi ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel M. Pretke kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.