← Eesti

1-10-4274/118

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. jaanuar 2023 Kohtuasja number 1-10-4274 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi Dmitri Kaluga (isikukood 36707100033) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. novembri 2022 määrus Määruskaebuste esitajad Dmitri Kaluga ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja Viru abiprokurör Sofja Hristoforova Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON
  3. Jätta Viru Maakohtu
  4. novembri 2022 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  5. Määrata Osaühingule Advokaadibüroo Sirje Must Dmitri Kalugale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64,80 eurot, sealhulgas käibemaks 10,80 eurot.
  6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Dmitri Kalugalt Eesti Vabariigi kasuks välja 64,80 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul ühele järgmistest Rahandusministeeriumi arveldusarvetest: EE891010220034796011 (SEB Pank AS), EE701700017001577198 (Luminor Bank AS) või EE932200221023778606 (Swedbank AS). Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Dmitri Kaluga, 1-10-4274, menetluskulu“. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täielikult täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  7. Viru Maakohtu
  8. septembri 2010 otsusega tunnistati Dmitri Kaluga süüdi karistusseadustiku (KarS) § 114 p 3 – § 25 lg 2 ja § 201 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati 16 aasta pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
  9. oktoober
  10. Karistusaeg lõppeb
  11. oktoobril
  13. Viru Vangla esitas
  14. oktoobril 2022 Viru Maakohtule materjalid D. Kaluga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  15. Viru Vangla ega prokuratuur D. Kaluga vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  16. Viru Maakohus jättis
  17. novembri 2022 määrusega D. Kaluga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
  18. Formaalsed eeldused D. Kaluga vabastamiseks on täidetud.
  19. D. Kalugal on üks kehtiv kriminaalkaristus. On positiivne, et vangistuse ajal on ta osalenud mitmes sotsiaalprogrammis ja on täitnud individuaalset täitmiskava. Sotsiaalprogrammid on avaldanud D. Kaluga hoiakutele positiivset mõju ning tema eeldused vabaduses seaduskuulekaks eluks on paranenud. Kuigi vangla iseloomustuse kohaselt on D. Kaluga näidanud vangistuse ajal üles allumatust ja ebaväärikat käitumist ametnike suhtes, samuti agressiivsust kaaskinnipeetava suhtes, siis kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Positiivne on seegi, et vangistuses on D. Kaluga olnud tööga hõivatud, tal on välja kujunenud tööharjumus ja lisaks soovib ta omandada keevitaja kutset. Pidev tööga hõivatus annab põhjust arvata, et vabaduses on D. Kaluga samuti võimeline töötama ning vabaduses on tal kindel töökoht ka olemas.
  20. oktoobri 2022 seisuga on D. Kalugal üle 3700 euro võlgu ja tema vabanemisfondis on enam kui 1800 eurot. Hinnates aga D. Kaluga tööharjumusi, võlgnevusi ja asjaolu, et kuriteo pani ta toime varalise kasu saamise eesmärgil, puudub kohtul siiski veendumus, et ta ei asu vabaduses tagasi vanade eluviiside juurde ega hakka materiaalse olukorra tõttu uusi kuritegusid sooritama. Seda seisukohta toetab asjaolu, et kuriteo toimepanemise ajal olid D. Kalugal samuti eelneva elu jooksul omandatud oskused, kuid see ei suunanud teda seaduskuulekalt käituma.
  21. Vabaduses on D. Kalugal olemas kindel elukoht. Lähedastest suhtleb ta enda väitel oma poja, oma tädi laste ja ühe tuttavaga, kelle majja saab ta ka elama asuda. Vangla iseloomustuse kohaselt elab see tuttav aga Hispaanias ja oma pojaga D. Kalugal kontakt puudub. D. Kaluga suhtlusringkonda kuuluvad valdavalt kriminaalse taustaga isikud. On küll positiivne, kui D. Kalugal on inimesed, keda pidada lähedasteks, kuid käesoleval hetkel ei ole kohtul veendumust, et D. Kalugal on võimalik vabaduses ka reaalselt nimetatud lähedastelt rasketes olukordades tuge saada. See võib soodustada D. Kaluga uusi kuritegusid. Neid võib soodustada ka alkoholi tarvitamine. Vangistuse aluseks oleva raske ja kahe inimese surma põhjustanud kuriteo pani ta toime alkoholijoobes ning meditsiiniosakonna andmetel on tal alkoholisõltuvus. Kuigi
  22. ja
  23. aastal alustas D. Kaluga vangistuses sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimist, keeldus ta siis ikkagi programmis osalemisest. Alles
  24. aastal läbis ta sotsiaalprogrammi täies mahus. Iseloomustuse kohaselt on ta tegelenud palju enesearendamisega ja omab motivatsiooni alkoholist loobumiseks. Ta peab end usklikuks ja alkoholi enda väitel tarbima ei hakka. Siiski kahtleb kohus, kas muutused D. Kaluga suhtumises alkoholi tarvitamisesse on püsivad ja kas ta suudab vabaduses jätkata kainet eluviisi. Teadaolevalt ei ole kinnipeetaval vangistuses võimalik alkoholi tarvitada, kuid vabaduses on alkohol kergelt kättesaadav. 2

(5)
  1. Vangla iseloomustuse kohaselt on D. Kaluga oskus teisi inimesi mõista madal. Tal on kõrge enesehinnang ja üldiselt peab ta õigeks üksnes enda arvamust. Vestlustel on D. Kaluga provotseeriv ja tahab esmalt tekitada kaasvestlejas kaastunnet, kuid kui ta näeb, et ta soovitud tulemit ei saavuta, võib ta muutuda agressiivseks ja pealesuruvaks. D. Kalugal on raskusi negatiivsete emotsioonide kontrollimisega. Kindlad eesmärgid tal puuduvad, sest ta leiab, et on liiga vana ning on kaua vanglas viibinud. Vangistuses elab ta n-ö päev korraga. Kuigi D. Kaluga on nõus alluma elektroonilisele valvele, ei oleks see siiski piisav. Elektrooniline valve võimaldab küll kontrollida, kus isik viibib, kuid puudub kontroll selle üle, millega ta tegeleb ja kellega suhtleb. Kuna oht D. Kaluga uuteks kuritegudeks on kõrge ning senise karistusaja jooksul ei ole tema suhtumises toimunud selliseid muutusi, millest saaks teha tõsikindlaid järeldusi harjumuspäraste tegutsemismustrite muutumises, ei saa D. Kalugat vabastada. Määruskaebused
  2. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse D. Kaluga ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski, taotledes mõlemad maakohtu määruse tühistamist ning D. Kaluga ennetähtaegset vabastamist.
  3. D. Kaluga määruskaebuse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised. Vanglas on ta käitunud positiivselt, on töötanud, täitnud individuaalset täitmiskava ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ta soovib oma varasemaid vigu heastada ja elada seaduskuulekalt. Seda näitab kasvõi asjaolu, et ta on maksnud oma võlgu ja on kogunud raha vabanemisfondi. Vabaduses on tal garanteeritud töökoht ja ta on nõus alluma elektroonilisele valvele.
  4. Kaitsja määruskaebuse argumendid on lühidalt sellised. Kohus jättis D. Kalugat positiivselt iseloomustavad asjaolud sisuliselt arvestamata ja tugines vaid D. Kaluga kuriteo toimepanemise asjaoludele ning tema alkoholisõltuvusele. Et D. Kaluga kuriteo toimepanemisel mängis rolli alkoholi tarvitamine, on küll tõsi, kuid alkoholisõltuvus ei suurenda tema uue kuriteo toimepanemise riski. D. Kaluga ei ole alkoholi tarvitanud rohkem kui 13 aastat ja tema enda sõnul ei hakka ta seda tegema ka vabaduses. Ka kuriteo toimepanemise asjaolud ei ole enam riskiteguriks, sest D. Kaluga on kandnud karistusest ära üle 13 aasta ning on vähetõenäoline, et kandmata karistus mõjutaks teda positiivses suunas. Pikalt vangistuses viibinud isiku taasühiskonnastamisel on vangistusest rohkem abi loota kriminaalhooldaja järelevalvest. Ringkonnakohtu seisukoht
  5. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus D. Kalugat vabastamata jättes kaalutlusviga.
  7. Vangla iseloomustuse kohaselt on D. Kalugal üks kehtiv kriminaalkaristus. Samas nähtub D. Kaluga selgitustest maakohtu istungil, et vanglas on ta viibinud kokku oma elust enam kui 30 aastat. Kuna praegust vangistust on ta kandnud ligikaudu 13 aastat, siis järeldub sellest, et vangistusega on teda karistatud varemgi. Et varem ei ole vangistus talle vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud, ei pruugi sellist mõju olla ka praegusel vangistusel.
  8. Praegust vangistust kannab D. Kaluga väga raske kuriteo: ta pussitas tapmiseesmärgil ära ühe inimese ning lõi korra noaga teistki inimest, põhjustades talle eluohtliku tervisekahjustuse. Lisaks 3
(5)mõrvakatsele omastas D. Kaluga ühe isiku pangakontol oleva raha. Kuriteod pani D. Kaluga toime alkoholijoobes ning ka omastatud raha kulutas ta alkoholile. See näitab alkoholi seost D. Kaluga kuritegeliku käitumisega ning võimalust, et alkoholijoobes võib ta käituda agressiivselt. Kuna üldjuhul kipuvad inimesed tulevikus käituma nii, nagu nad juba käitunud on, võib D. Kalugalt ka edaspidi karta raskete vägivallakuritegude toimepanemist ja seda eriti alkoholi tarvitanuna. Seetõttu peab tema retsidiivsusrisk olema ennetähtaegseks vabastamiseks väga madal, muu hulgas peab olema maandatud risk tema alkoholi tarvitamise jätkamiseks.
  1. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on D. Kaluga alkoholisõltlane. Kuigi enda sõnul kavatseb ta vabaduses alkoholi tarvitamisest hoiduda ning vanglas on ta läbinud ka sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, jagab ringkonnakohus maakohtu kahtlust, et D. Kaluga siiski ei pruugi suuta seda teha. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei tunnistanud D. Kaluga vangistuse alguses oma alkoholiprobleemi.
  2. ja
  3. aastal katkestas ta „Eluviisitreeningu“. Läbis ta kõnealuse sotsiaalprogrammi alles
  4. aastal, mistõttu on alust järeldada, et mõistmine oma alkoholiprobleemist ja motivatsioon sellega tegelemiseks on tal tekkinud alles viimastel aastatel. Kuigi programmi läbimine ja vanglas sunnitud eemalolek alkoholist võib olla tõesti mõnevõrra vähendanud D. Kaluga tungi alkoholi järele, on sõltlase puhul siiski suur oht tagasilanguseks. Seda võib soodustada erinevate eluraskuste tekkimine. Kuna vangla iseloomustuse kohaselt on D. Kaluga probleemide lahendamise oskus kesine, tal on raskusi negatiivsete emotsioonide kontrollimisega ja tema motivatsioon muutusteks on pigem madal, siis soodustavad needki asjaolud alkoholi tarvitamisega jätkamist.
  5. Riskitegurit näeb ringkonnakohus ka selles, et vangla iseloomustuse kohaselt põhjendab D. Kaluga oma kuritegusid ühiskonna ebavõrdsusega ja enda süüd pigem ei tunnista. Tema oskus teisi inimesi mõista on madal, tema enesehinnang on kõrge ja üldjuhul peab ta õigeks üksnes enda arvamust. Vestlustel on ta väljendanud ka vaenulikkust õigussüsteemi vastu. Niisiis on D. Kaluga iseloomus täheldatavad tugevad psühhopaatsed jooned ja needki annavad alust kahelda, kas D. Kaluga suudab edaspidi õiguskuulekaks jääda. Tõsi on see, et D. Kaluga on vanglas käitunud viimasel ajal korrektselt, vabaduses on tal olemas kindel elu- ja töökoht ning ta on nõus alluma elektroonilisele valvele. Ükski neist asjaoludest ei välista siiski võimalikust alkoholi tarvitamisest tulenevat riski. Ka on võimalik jätkata alkoholi tarvitamist elektroonilisele valvele allutanuna ja kodust lahkumata. Kuna kindel elukoht ei hoidnud ära D. Kaluga varasemaid kuritegusid, ei pruugi see seda teha nüüdki. Töökoha olemasolu võib küll mõnevõrra uute kuritegude ohtu maandada, ent eeskätt alkoholi pruukimisega seonduvaid riske see kuigivõrd suurel määral ei vähenda – ja D. Kaluga iseloomust tulevaid kuriteoriske ei maanda töökoht sama hästi kui üldse mitte.
  6. Iseenesest võib nõustuda kaitsja seisukohaga, et pikaaegse vangistuse järel oleks D. Kalugale kasulik vabaneda koos kriminaalhooldaja järelevalvega. Seda aga saaks ennetähtaegse vabastamise puhul teha vaid siis, kui oleks võimalik püstitada positiivne retsidiivsusprognoos. Eelöeldust tulenvalt seda praegu teha ei saa. See siiski ei tähenda, et kriminaalhooldaja järelevalvet ei saa D. Kalugale seada tema tulevasel vabanemisel – on mõeldav, et ta vabastatakse ennetähtaegselt mõnes n-ö järgmises voorus või seatakse talle selline järelevalve tema tähtaegsel vabanemisel KarS § 871 kohase karistusjärgse käitumiskontrolli näol.
  7. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  8. novembri 2022 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
  9. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kulus tal 60 minutit. Selle eest soovib ta tasu 64,80 eurot, sealhulgas käibemaks 10,80 eurot. Ringkonnakohus 4
(5)leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 ls 1 kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu D. Kalugalt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.