Obsah (7)

§ 1§ 31§ 28§ 108§ 86§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 25. märts 2022. a kell 14.00, Lubja 4 Tallinnas Tsiviilasja number 2-22-1488 Tsivi

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 23 300 euro väärtuses. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 116 397,08 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku makseraskused tekkisid 2021. a kevadel ja püsivalt maksejõuetuks muutus võlgnik 2022. a jaanuaris, mil üürileandja EfTEN SPV7 OÜ lõpetas erakorraliselt võlgnikuga sõlmitud üürilepingu ning teatas üürileandja pandiõiguse kasutamisest. Eeltooduga seoses oli võlgniku tegevus lõppenud.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku püsiva maksejõuetuse tekitanud koroonakriisi takistamiseks riigis kehtestatud eriolukord, mille tulemusena vähenes vajadus võlgniku teenuste osas ning mis ei võimaldanud võlgnikul omakorda enam jooksvaid kohustusi, sh kohustusi üürileandja ees tasuda. Ajutise pankrotihalduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt tuleb võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks käesolevas menetlusstaadiumis lugeda seega muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine ja vara tagasinõudmine.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et antud menetluses esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Täpsema hinnangu saab haldur anda pankrotimenetluse käigus peale võlgniku poolt raamatupidamise dokumentide üleandmist.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on

§ 86lg 1 alusel kohustatud juhatuse liige X.

Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo on esitanud tasunõude 13,5 töötunni eest kokku summas 1 350 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 350 eurot (lisandub käibemaks 270 eurot). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3