← Eesti

2-22-8567/45

Obsah (11)§ 64§ 432§ 463§ 462§ 428§ 430§ 431§ 661§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus Olev Mihkelson 20.01.2023, Jõhvi kohtumaja, kell 16.00 Kohtuasja number 2-22-8567 Kohtuasi A. P. hagiavaldus N. P. vastu elatise v

§ 64

lg-le 2 lühendavad nad Kompromissi kinnitavale kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kolme tööpäevani Kompromissi kinnitava kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. 4. Pooled on teadlikud Kompromissi sõlmimise õiguslikust tähendusest ja

§ 432kohastest menetluse lõpetamise tagajärgedest.

3. Asendada

§ 463

lg 2 ja

§ 462

lg-te 2 ja 3 alusel kohtumääruse avalikustamisel arvutivõrgus poolte nimed, registrikoodid, isikukoodid, aadressid ja muud menetlusosalisi identifitseerida võimaldavad andmed tähemärkidega 1

(3)
  1. Välja mõista A. P.ilt (isikukood XXX) N. P. menetluskulude hüvitamiseks 200 (kakssada) eurot. Nimetatud summa tuleb A. P.il hüvitada vabatahtlikult hiljemalt
  2. märtsiks
  4. Jätta hageja A. P.i menetluskulud riigi kanda.
  5. Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 3 (kolme) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD
  6. Viru Maakohtusse saabus 08.06.2022 A. P. hagiavaldus N. P. vastu elatise vähendamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt Hageja on kostja isa. 22.10.2019 tagaseljaotsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks elatis kuni kostja (sündinud XXX) täisealiseks saamiseni, so kuni XXX, kusjuures elatis ei või olla väiksem Perekonnaseadusega kehtestatud alammäärast (PKS § 101 lg 1). A. P. tunnistati süüdi Viru Maakohtu
  7. novembri 2019 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4 järgi. KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on
  8. september 2019 ja lõpp
  9. jaanuar
  10. Võrreldes olukorraga, mis oli olemas Viru Maakohtu 22.10.2019.a otsuse asjas XXX tegemise kuupäeva seisuga on hageja varaline seisund oluliselt muutnud. Hageja viibib kinnipidamises ja tema võimalused teenida raha lapse ülalpidamiseks on oluliselt vähendanud.
  11. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja avaldusest tuleneb, et vanglas viibides on tal võimalus sealt lahkuda. Hagejal on samuti alaline töö ja ta saab töötasu. Mis tähendab, et hagejal on alaline igakuine sissetulek. Samast dokumendist tuleneb, et hagejal jääb peale seda, kui kohtutäitur on välja mõistnud kõik nõutavad vahendid, jääb hagejal kätte mitte üle 180.00 eurot. Mida viimane kulutab riietele ja hügieenivahenditele. hageja ei esita kohtule mingeid andmeid, mis kinnitaksid tema kulusid ja nende kulude suurust. Mistõttu ei ole võimalik hinnata tema reaalset materiaalset olukorda. Alternatiivina leiab kostja, et kui kohus peab hageja nõudeid põhjendatuks ja peab vajalikuks elatise summat ümber vaadata, peab kohus juhinduma PKS § 101 lg 3 ja lg 4 sätetest. Hageja last ei näe ja temaga ei suhtle. Laps elab kogu selle aja vältel emaga, tema eestkoste all. D. I. saab lapsele igakuist lastetoetust.
  12. 18.01.2023 toimunud kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi elatise vähendamise osas. Pooled leppisid kokku, et: 1) hageja tasub elatist kostjale 200 eurot kuus iga kuu hiljemalt
  13. kuupäevaks alates
  14. veebruarist
  15. a. 2) Pooled lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 3 (kolme) päevani. 3) Pooled kinnitavad, et on teadlikud

§ 432sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

4) Pooled lepivad kokku, et kostja menetluskulud summas 200 eurot jäävad hageja kanda, hageja menetluskulud jäävad riigi kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja poolte kompromissiga, leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada kompromissi kinnitamisega. 2

(3)5.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Perekonnaseaduse § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad leppida kokku elatise maksmise ka seaduses sätestatust erineval viisil, sh minimaalmäärast väiksemas määras. Kohus ei ole tuvastanud, et pooltevaheline kompromiss oleks vastuolus seaduse või heade kommetega, seega kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 6.

§ 431

lg 1 kohaselt selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi ning märgib, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust kokkulepitud viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. 7. Pooled on leppinud

§ 661

lg 4 alusel kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaja 3 (kolme) päevani alates kohtumääruse kättesaamisest. Menetluskulud 8.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja nõustus kandma kostja menetluskulud summas 200 eurot. Hageja menetluskulud tuleb jätta seoses riigi õigusabi andmisega riigi kanda. 9. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 150

lg 2 p 1, lg 4, § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 432, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.