← Eesti

2-22-125932/6

Obsah (10)§ 407§ 444§ 173§ 163§ 138§ 124§ 175§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Triin Harak Otsuse tegemise aeg ja koht 06.12.2022, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-125932 Tsiviilas

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kuid selgitab siinjuures sissenõudmiskuludega järgmist.

  1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista mh sissenõudekulud 30 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on tarbija ning hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele sissenõudmiskuludele, sh konkreetsed ülempiirid. Tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 1132 lg 6). VÕS § 1132 regulatsioon seob suures osas hüvitise meeldetuletuskirjade saatmisega, v.a osaliselt VÕS § 1132 lg
  2. Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, lk 580). Seega ei saa meeldetuletuskirjadeks lugeda nt lepingu ülesütlemise hoiatust, ülesütlemise avaldust või nõude loovutamise teadet, sest nende kirjade ainuke eesmärk ei ole tuletada meelde eelneva võlgnevuse tasumise kohustust. Hageja ei ole hagis märkinud, millal leping lõppes ning hagist ei nähtu millal ja kuhu hageja kostjale meeldetuletuskirju saatis. Samuti ei nähtu hagist millal ja mis viisil (nt konkreetsed kostja telefoninumbrid, e-posti aadressid, postiaadressid) hageja kostjaga ühendust võttis, mis registritesse hageja päringuid tegi, mis päringute tasu oli ning millised olid võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja ei ole hagis kirjeldanud ühegi toimingu sisu.

§ 407

lg 1 I ls kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Seega tagaseljaotsust tehes ei hinda ega arvesta kohus ühtegi tõendit. Hagi õiguslikult 3

(5)põhjendatus peab nähtuma hagist endast. Kuivõrd hageja ei ole hagisse konkreetselt kirja pannud, mis toiminguid, millal ja mis viisil ta teinud on, mis kirjad ja mis konkreetsetel aegadel kostjale on saadetud, ei saa kohus sissenõudmiskulude hüvitise nõuet vastavas ulatuses õiguslikult põhjendatuks pidada. Õiguslikult põhjendamatus ulatuses peab kohus nõude aga jätma rahuldamata. Kohtu hinnangul ei nähtu hagist asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et kostjale saadeti enne või pärast lepingu lõppemist meeldetuletuskirju või tehti muid toiminguid. VÕS § 1132 eeldused, sh sama sätte lg 3 piirangud, ei ole hinnatavad. Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude nõue õiguslikult põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. 5.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus märgib, et hagiga taotleti kokku välja mõista kostjalt 250,98 eurot, s.o põhivõlg 190,51 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 30,47 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot. Kohus mõistis käesoleva otsusega välja aga 220,98 eurot, s.o põhivõlg 190,51 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 30,47 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 88% ((220,98 x 100) / 250,98). Menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 alusel jätta 88% ulatuses kostja kanda ning 12% ulatuses hageja kanda.

  1. Hageja on esitanud hagis taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirjas on hageja esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 euro ja õigusabikulude 360 euro väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 460 eurot.
  2. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulu.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja

§ 124lg 1.

Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks. 8. Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 14.04.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-10324, et eelkõige on seadusandja ülesanne tagada menetlusosalisele hüvitavate esindajakulude suuruse mõistlik tasakaal tsiviilkohtumenetluses taotletava hüve väärtusega. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Hagihind on käesolevas asjas 266,22 eurot ning esindajatasu summas 360 eurot ei ole kohtu hinnangul käesolevas asjas põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 250 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel kokku 4

(5)kuluma enam kui u 2h. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks 250 eurot. Seega jätab kohus õigusabikulude hüvitamise nõude 110 euro ulatuses rahuldamata. 9. Kokku on kohtu hinnangul hageja menetluskulud seega 350 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 250 eurot, millest kostja kanda jääb 88% ulatuses ehk 308 eurot (350x88%). Seega hageja kantud menetluskulud summas 42 eurot jääb kostjalt välja mõistmata. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tuginedes

§ 177

lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 10. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks

§ 468lg 1 p 2 tulenevalt. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Triin Harak 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.