KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsembril 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-21-1204 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtul

) § 424 lg 2 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel mõistis maakohus kohtuotsuste kogumis Alexander Guzievile liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud vangistust, suurendades mõistetud karistust Viru Maakohtu

1. septembri
2. a otsusega mõistetud 1 aasta 8 kuu pikkuse vangistuse võrra. 1 Kohus arvestas karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aja 3 päeva ning mõistis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võttis kohus lisakaristusena ära juhtimisõiguse 1 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus

1. märtsil
2. 1.
3. Viru Maakohus jättis
4. märtsi
5. a määrusega Alexander Guzievi tingimisi enne tähtaega vangistusest koos elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus
6. aprillil 2022 Riigikohtu menetlusse mittevõtmise määrusega.
7. Viru Vangla esitas
8. oktoobril 2022 Viru Maakohtule materjalid Alexander Guzievi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad Alexander Guzievi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu määrus
9. Viru Maakohus jättis
10. novembri
11. a määrusega Alexander Guzievi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
12. Esmalt leidis maakohus, et Alexander Guzievi puhul on täidetud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalsed eeldused, sh on tal olemas kindel elukoht. Kuigi maakohus pidas positiivseks lähedaste toetust, ei saa nende olemasolu üle hinnata – tegemist on väljakujunenud isiksusega ning varasemalt ei ole lähedased mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Alexander Guziev soovib asuda tööle automaalrina ja töötasust tasuda võlgnevusi. Maakohus leidis, et majanduslikul toimetulekul ei ole olulist tähtsust, kuna see ei mõjuta uue kuriteo toimepanemise riskitegureid – need peituvad mujal. 3.
13. Alexander Guzievi puhul on peamiseks probleemiks alkoholi liigtarvitamine ja puudulikud probleemide lahendamise oskused. Teda on kahel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Ta tarvitas alkoholi umbes paar korda nädalas. Karistuse kandmise ajal ei ole Alexander Guziev range järelevalve tõttu alkoholi tarvitanud ja seetõttu on olnud võimalus elada alkoholivaba elu, kuid seda vaid vangistuse kandmise ajal. Maakohus leidis, et kui isik temast olenematutel põhjustel ei ole saanud pikemat aega alkoholi tarvitada, ei tähenda see tingimata seda, et ta seda uuesti tarvitama ei hakkaks. Kuigi Alexander Guziev on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, ei ole kohus veendunud, et see maandab tema puhul alkoholi tarvitamise riski. Ka varem vanglast vabanedes ei tarvitanud ta umbes kuus aastat alkoholi ja pärast seda hakkas tasapisi uuesti tarvitama. Sel põhjusel ei pidanud maakohus sotsiaalprogrammi läbimist nii kaalukaks, et sellele ennetähtaegne vabastamine rajada. Alexander Guziev ei väljendanud seisukohta alkoholi tarvitamist enda jaoks täielikult välistada ja varasem ebaõnnestunud püüdlus alkoholi tarvitamisest hoiduda, näitab, et valmidus alkoholi tarvitada on suurem, kui ta tahaks tunnistada. Seepärast on võimalik, et vaatamata praegustele positiivsetele plaanidele võib ta vabaduses kogeda siiski tagasilangust. Tähelepanuta ei saa seejuures jätta, et esimene kuritegu on süüdimõistetu poolt toime pandud
14. juulil 2019 ning viimane
15. veebruaril
16. Arvestades seda, et nende aastate jooksul ei suutnud Alexander Guziev tegeleda alkoholi liigtarvitamise probleemiga, siis pole alust arvata, et edaspidi on ta võimeline hoiduma alkoholi tarvitamisest. Kuna varasemalt on just alkoholi tarvitamine olnud uueks kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks ning Alexander Guziev ei võta jätkuvalt tõsiselt alkoholi kuritarvitamise probleeme, on suur oht, et ka edaspidi jätkab ta alkoholi tarvitamist, mille järel paneb toime uusi kuritegusid. 3.
17. Karistusregistri andmetel on Alexander Guzievil kaks kehtivat kriminaalkaristust ning viimane mõistetud karistus on liitkaristus kohtuotsuste kogumis. Korduvkaristatus viitab 2 sellele, et süüdimõistetul esineb probleeme oma käitumise õiguskuulekas juhtimises. Alexander Guziev pani uue samaliigilise kuriteo toime katseajal. Seega pole Alexander Guzievi käitumisele varasem tingimisi karistus mõju avaldanud. 3.
18. Kuigi kaitsja arvates on Alexander Guzievi käitumises vanglas toimunud muutused paremuse poole, ei saa mööda vaadata faktist, et vangla iseloomustuses on kirjas, et Alexander Guzievil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus ning karistus on määratud ametnikuga ebaviisakalt käitumise eest. Kehtiv distsiplinaarkaristus näitab maakohtu hinnangul seda, et pole toimunud ka piisavat arengut ja muutusi Alexander Guzievi hoiakutes. Probleemid vangla režiimist kinnipidamisel annavad põhjust kahelda, kas süüdimõistetu peaks kinni ka kriminaalhooldusega kaasas käivatest nõuetest. Määruskaebus
19. Viru Maakohtu
20. novembri
21. a määruse peale esitas määruskaebuse Alexander Guzievi kaitsja advokaat Heiki Kuningas, kes palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega vabastad Alexander Guziev ennetähtaegselt vangistusest. Kaitsja hinnangul on määrus motiveerimata ning vastuolus kohtupraktikaga; arvestamata on jäetud ka olulised asjaolud, mis viitavad kinnipeetava positiivsetele hoiakutele. Kaebuses esitatud põhjendused on kokkuvõetult järgmised. 4.
22. Kohtumäärusest ei nähtu, millele tugineb kohtu järeldus, nagu oleks Alexander Guzievil puudulikud probleemilahendamise oskused. Analüüsides vangla dokumente, nähtub nendest, et individuaalne täitmiskava on oma eesmärgi saavutanud. Maakohus pole arvesse võtnud ka asjaolu, et individuaalse täitmiskava kohaselt viidi läbi vestlused eesmärgiga analüüsida minevikukäitumist ja seda, kuidas edaspidi käituda. Iseloomustuse kohaselt mõistab Alexander Guziev, et alkohol on varem tekitanud probleeme ja nüüd soovib ta oma käitumist muuta. Kuna Alexander Guziev ei tarvitanud alkoholi kuus aastat, siis puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks see korduda ei võiks. 4.
23. Alexander Guziev selgitas distsiplinaarkaristustega seonduvaid asjaolusid kohtuistungil. Vangla pole rikkumist oluliseks pidanud ning see ei takistanud vangla nõusoleku andmist Alexander Guzievi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kinnipeetava käitumist vanglas saabki kõige paremini hinnata vangla, kes tegeleb kinnipeetavaga igapäevaselt. Vangla iseloomustuses on selgelt ja arusaadavalt välja toodud positiivsed momendid, millised ongi vangla seisukoha kujundanud. 4.
24. Alexander Guzievil on vabanedes töö- ja elukoht ning toetav suhtlusringkond. Kuna Alexander Guziev on vanglas töötanud, on tal olemas ka töökogemus. Ringkonnakohtu seisukoht
25. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Alexander Guziev peab jätkama vangistuse kandmist. Nimelt pole ka kohtukolleegiumi meelest Alexander Guzievi õiguskuuleka elu tõenäosus kuigivõrd suur.
26. Asjaolu, et Alexander Guzievil on kaks kehtivat kriminaalkaristust ning et vangistuses viibib ta neljandat korda, näitab, et tema varasemad vangistused on osutunud viljatuks ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Alexander Guzievile anti alles hiljaaegu võimalus oma käitumist muuta, kuid seda ta ei teinud. Viru Maakohtu
27. septembri
28. a otsusega karistati Alexander Guzievit joobes juhtimise eest ühe aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistusega, mis 3 jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et Alexander Guziev ei pane kolmeaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kuid
29. veebruaril 2021 tabati Alexander Guziev taas joobnuna autoroolist, millega ta laskis käest võimaluse karistust vabaduses kanda, näidates seeläbi äärmist ükskõiksust õiguskorra vastu.
30. Alexander Guzievi soov tegeleda alkoholiprobleemiga, väärib igati tunnustust, kuid paraku pole see ülesanne lihtsamate killast. Kuigi vanglas viibimine on võtnud Alexander Guzievilt võimaluse alkoholi tarbida, pole seegi argumendiks, mis võimaldaks loota, et ta alkoholiga lõpparve teeb. Hoolimata varasemast väidetavalt pikemast

kusperioodist, asus ta siiski taas alkoholi tarvitama ning istus kahel korral purjuspäi ka autorooli. Isegi, kui möönda, et Alexander Guziev on tänaseks rohkem motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma, ei taga üksnes tema plaan selle edukust. Võttes arvesse, et tema elus on ette tulnud perioode, kus alkoholi tarvitamine tekitas talle palju probleeme, ei garanteeri ka sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine alkoholist loobumist – Alexander Guzievi alkoholiprobleem võib osutuda liiga tõsiseks, et see pelgalt teoreetiliste programmide läbimisega täiel määral taanduks. Sõltuvuskäitumine suurendab paratamatult aga uute kuritegude toimepanemise riski: pole välistatud, et Alexander Guziev võib libastuda ja jätkata taas alkoholi tarvitamist ning istuda järjekordselt purjuspäi autorooli. 8. Alexander Guzievi vabastamise kasuks ei räägi ka asjaolu, et tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus – 8. aprillil 2022 määrati talle noomitus ametnikuga ebaviisaka käitumise eest. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamiseks sisuliseks eelduseks prognoos, et süüdimõistetu käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ning kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm nr 1-09-14104, p 21). Eelöeldu osutab, et üheks õiguskuulekuse hindamise teguriks on see, kuidas kinnipeetav on ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud. Ehkki mainitud distsiplinaarrikkumise näol pole tegemist kuigivõrd raske üleastumisega ning üldises plaanis on tema käitumist ametiisikute suhtes hinnatud sallivaks, viitab see siiski süüdlase jätkuvale normikuulekuse defitsiidile. Kui Alexander Guziev ei suuda vanglaski kõiki nõudeid korrektselt järgida, siis tõusetub paratamatult kahtlus, kas ta suudab seda teha vabaduses. 9. Ka individuaalse täitmiskava täitmine pole asjaoluks, millest saaks järeldada Alexander Guzievi käitumisviisi muutumist. Vabaduses – st rangema kontrolli puudumisel – võib ta asuda taas alkoholi tarvitama. Samuti ei ole oluline, kas prokuratuur ja vangla toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist või mitte. Kohus ei ole seotud kummagi arvamusega, sellele ei viita ka

§ 76

lg 4, milles on märgitud need asjaolud, mida kohus peab kaaluma tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel. Kuna vangla ja prokuratuur ei ole oma arvamust põhjendanud, ei olegi kohtul võimalik neile argumenteeritult vastata. Olgu märgitud, et kinnipeetava iseloomustus ei ole käsitletav vanglapoolse põhjendusena, miks kinnipeetav tuleks vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada või vabastamata jätta. Selles on esitatud üksnes faktilised asjaolud süüdlase elukäigu ja vanglakaristuse kandmise kohta.

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud ülejäänud vastuväited (eeskätt viited teistele kohtulahenditele) tema ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmisele ei too samuti kaasa määruskaebuse rahuldamist. Maakohus on arvestanud nii Alexander Guzievit iseloomustavate positiivsete kui ka negatiivsete asjaoludega. Sealjuures toonud välja, millest tingituna on alus arvata, et on jätkuvalt oht uute kuritegude toimepanemiseks ning põhjendanud, miks konkreetsed süüdimõistetut iseloomustavad positiivsed asjaolud ei ole piisavad. Maakohtuga saab nõustuda, et Alexander Guzievi peamine mure seondub alkoholi tarvitamise, 4 mis toob kaasa uued kuriteod. Esimese astme kohus on kummutanud kõik kahtlused selles, kas süüdimõistetu kuulub vabastamisele või mitte. Kuivõrd maakohtu määrus on põhjendatud ja veenev, rikutud ei ole menetlus- ega materiaalõiguse norme ning ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, ei ole vajadust vastata määruskaebuses välja toodud argumentidele ulatuses, milles maakohus on seda juba sisuliselt teinud.
2. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
3. novembri
4. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
5. Alexander Guzievi kaitsja advokaat Heiki Kuningas esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 150 minutit, mille eest küsib tasu 162 eurot, sh käibemaks 27 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja see tuleb kaitsjale välja mõista. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb kaitsjatasu 162 eurot Alexander Guzievi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5