Obsah (8)

§ 230§ 162§ 174§ 138§ 175§ 477§ 218§ 177

Tsiviilasi nr 2-21-9700 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasi Vxxxxx Pxxxxxxxxxhagi V

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on kostja kohustatud tõendama, et tal on nõue, mida on võimalik hageja nõudega tasaarvestada. VÕS § 197 lg 1 järgi võib juhul, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku. Hageja vaidleb kostja tasaarvestuse vastuväitele vastu ja leiab, et kostjal ei ole tema vastu nõuet, kuna tema ei ole lepingut rikkunud.

1. Kostja tugineb VÕS § 101 lg 1 punktidele 1-3, mille kohaselt kui võlgnik on lepingut rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma kohustuse täitmisest keelduda või nõuda kahju hüvitamist. Kostjal on eelkõige hageja vastu kahju hüvitamise nõue. Kuna kohus asus seisukohale, et hagejal puudus mõistlik alus lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ning seega kehtis üürileping edasi, siis on kostjal õigus tagatisraha mitte tagastada ja õigus saada üüritasu. Kohus leiab, et kuna hageja tekitas ise oma käitumisega olukorra, kus kostja oli sunnitud kiirkorras Eestisse sõitma korteri ülevõtmiseks (kostja ei nõustunud võtmete postkasti 4/6 panekuga või toimingu teostamisega maakleri kaudu, vaid nõudis isiklikku üleandmist), siis on igati õigustatud kostjapoolne kahju hüvitamise nõude esitamine. Seda kinnitab ka asjaolu, et kostja siiski ei saanudki kohtuda hagejaga korterivõtmete üleandmiseks, kuna hageja ei ilmunud kohale. Veel enam, hageja tunnistas viimasel istungil, et ta polegi võtmeid veel üle andnud kostjale. Kostja on omapoolset tasaarvestust tõendanud laevapiletite, bussipiletite, koroonatesti arvetega ning samuti Eesti Energia arvega aprillikuu eest ja korteriühistu arvega, kusjuures viimast kahte arvet hageja aktsepteerib. Kohus leiab, et hageja vastuväited koroonatesti ning sõidukulude osas pole seotud üürilepinguga, seega need tuleb jätta arvestamata, kohus ei nõustu, sest tegemist on otseste kuludega seoses hageja endapoolse käitumisega. Hageja tekitas olukorra, et kostja pidi isiklikult kohale ilmuma korteri üleandmiseks ja võtmete vastuvõtmiseks, kuid hageja mitteilmumise tõttu kokkusaamist ei toimunudki.
2. Kohus leiab seega ülaltoodu alusel, et poolte vahel on tasaarvestuse olukord – kostjal on hageja vastu sissenõutav kahju hüvitamise nõue, hagejal on kostja vastu üürilepingust tulenev nõue. VÕS § 197 lg 2 I lause järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Seega on tasaarvestusel tagasiulatuv toime. Kostja kahju hüvitamise nõue tuleb tasaarvestada hageja nõudega ning lugeda kogu hageja nõue lõppenuks. Seega jääb hagi rahuldamata seoses tasaarvestuse tegemisega. Menetluskulud
3. Hagi rahuldamata jätmist ja

§ 162

lg-t 1 arvestades tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 174

lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 22.

§ 138

lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulud menetlusosalise esindaja kulud.

§ 175

lg 1 I lause järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude kindlaksmääramisel ei ole määrav, kas menetluskulude suurusele on esitatud vastuväide. Menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluse sätete järgi (

§ 174lg 8).

Hagita menetluses kehtib aga uurimisprintsiip (

§ 477

lg d 5 ja 7) (vt nt Riigikohtu 08.05.2017 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.3). 23. Kostja palub 05.09.2022 nimekirjas määrata oma menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 1972,80 eurot koos käibemaksuga (144 eurot / t * 13,7 t). Hageja 15.09.2022 vastuse järgi ei ole tal teostatud tööde mahu ja teenuse maksumuse osas vastuväiteid. Kostjat esindas

§ 218lg 1 p-le 1 vastav vandeadvokaadist lepinguline esindaja.

Tunnitasu 144 eurot koos käibemaksuga ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on põhjendatud.

1. Asja materjalidega tutvumine ning suhtlus ja nõupidamine kliendiga on üldjuhul hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument ja osalemine istungil. Kostja esindaja kvalifikatsiooni arvestades võib eeldada, et ajakulu on pigem väiksem kui suurem ja seisukohtade koostamine ei ole keerukas. Ka Riigikohus on leidnud, et eelduslikult kulub vandeadvokaadist esindajal dokumentide koostamiseks ja esitamiseks vähem aega, kui kulub muul õigusteadmistega lepingulisel esindajal (vt Riigikohtu 28.11.2018 otsus kohtuasjas nr 2 17-10348, p 16). Tsiviilasi ei olnud asjaolude poolest kõige mahukam ega õiguslikult kõige keerulisem. Eeltoodut, koostatud ja tutvumist vajanud dokumentide sisu ja mahtu ning istungiks valmistumisele ja sellel osalemisele kulunud aega arvestades leiab kohus, et kostja esindaja ajakulu on põhjendatud 13,7 t asemel 10 t ulatuses. Kuigi menetlusosaliste ajakulu ei pea olema võrdne (vt nt Riigikohtu 05.02.2020 määrus kohtuasjas nr 2-14-14536, p 17), kinnitab ka võrdlus hageja muu õigusteadmistega esindaja ajakuluga (7 t) kostja esindaja ajakulu osalist põhjendamatust. 5/6
2. Kostja kinnitusel ei ole ta käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb hagejal hüvitada

§ 174lg 10 alusel ka menetluskuludelt arvestatav käibemaks.

26. Kostjale hüvitatavaks menetluskuluks tuleb määrata lepingulise esindaja kulu kokku 1440 eurot (10 t * 144 eurot/t). Nimetatud summa tuleb mõista hagejalt kostja kasuks välja. Kostja menetluskulude taotlus tuleb jätta rahuldamata 532,80 euro ulatuses. 27.

§ 177

lg 4 ja kostja taotluse alusel tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6/6