← Eesti

1-16-2411/1322

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 8. detsember 2022 1-16-2411 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Urmas Vels

(36804105224)tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
  1. novembri
  2. a määrus Advokaat Irina Gromtsev, Urmas Vels Viru Ringkonnaprokuratuur RESOLUTSIOON
  3. Jätta Viru Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  4. Määrata Ida-Viru Advokaadibüroole Urmas Velsile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 97 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 16 eurot ja 20 senti).
  5. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Urmas Velsilt Eesti Vabariigi kasuks välja 97 eurot ja 20 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Urmas Vels tunnistati süüdi Tallinna Ringkonnakohtu
  7. augusti 2020 otsusega KarS § 214 lg 2 p 4; § 202 lg 2 p 2; § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8; § 255 lg 1 järgi. Talle mõisteti karistuseks KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel 8 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on
  8. oktoober 2015 ja lõpp
  9. oktoober
  11. Viru Vangla esitas materjalid U. Velsi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks, ent ei soosi seda. Samal arvamusel on prokuratuuri esindaja. U. Vels soovib vabaneda ja on andnud nõusoleku vabaneda elektroonilise valvega. Tema püüdlusi toetab kaitsja.
  12. Viru Maakohtu
  13. novembri
  14. a määrusega jäeti U. Vels tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
  15. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud sotsiaalprogrammis ja töötanud. Vabanemisel on tal elektroonilise valve kohaldamise tingimustele vastav elukoht ning garanteeritud töökoht. Süüdlase võimalused vabaduses ei kaalu üles tema käitumist enne vanglasse sattumist ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, sest uue kuriteo oht ei ole väike. U. Vels kannab mh karistust I astme kuritegude: väljapressimise ja kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Kuritegude asjaolusid arvestades pole ennetähtaegne vabastamine õigustatud, sest risk uusi kuritegusid toime panna on suur. Kinnipeetaval on kanda veel üle 11 kuu vangistust, mille jooksul on U. Velsil võimalik varasemast käitumisest järeldusi teha ja töötada. Ka täiendav garantii elektrooniline valve näol ei tagaks isiku õiguspärast käitumist. Sellega võidakse piirata süüdistatava liikumist, ent tema tegevuse üle reaalne kontroll puudub. MÄÄRUSKAEBUS
  16. Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada U. Vels tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.
  17. Määrus on põhjendamatu, selles tehtud järeldused pole veenvad ja sisaldavad vastuolusid. U. Vels jäeti vabastamata, kuna kohtu arvates ei ole karistuse eesmärgid täidetud. Määruses puuduvad põhjendused, miks on karistuse eesmärgid saavutamata ning millised konkreetsed kuriteo asjaolud, isiku käitumine enne vangistust ja vanglas kaaluvad üles süüdimõistetu võimalused vabaduses. Ehkki maakohus U. Velsi vangistusaegset käitumist kiidab, pole selge, millist käitumist vanglas peab kohus silmas väites, et süüdimõistetu võimalused vabaduses ei kaalu üles tema käitumist vangistuses. Selgusetuks jääb, mida peab süüdlane tegema, et väärida ennetähtaegset vabastamist. U. Velsil pole 7 aasta jooksul olnud ainsatki distsiplinaarkaristust, ta on läbinud sotsiaalprogrammi ja töötab. Vabanemisjärgsed tingimused on head (elu- ja töökoht, lähedaste toetus).
  18. Kummaline on seisukoht, et 11 kuud on piisavalt pikk aeg, mille jooksul teha järeldusi oma varasemast käitumisest ja töötada. 7 aastat on piisavalt pikk aeg järelduste tegemiseks ning hea käitumine ja individuaalse täitmiskava täitmine räägib juba varasematest käitumisest järelduste tegemisest. „Õige Hetk“ läbiviija sõnul läbis U. Vels programmi edukalt ning on motiveeritud õigusrikkumistest hoiduma. Rohkem programme määratud pole, samas kui neid peetakse vajalikuks, saab need läbida ka vabaduses.
  19. a aastaks on määratud vestlused alkoholist loobumise tähtsusest, ehkki U. Velsil puudub iseloomustuse kohaselt alkoholi kuritarvitamise risk ja ohtlikkus, tal pole diagnoositud alkoholisõltuvust. Alkoholijoobes pani ta kuriteo toime alaealisena (u 30 a tagasi), ent hilisemast elust puuduvad viited kuritarvitamisele või vägivaldsele käitumisele. Ka alkoholiseaduse alusel teda karistatud pole.
  20. Vangla ei anna U. Velsile täiendavaid võimalusi seaduskuulekale teele asumisel, samas kui vabaduses saaks ta läbida sotsiaalprogrammid ja tegevused.
  21. Maakohus osutas süüdlase kuriteo raskusele ja asjaoludele. Ainuüksi kuriteo raskus ja asjaolud ei saa olla vabastamata jätmise põhjuseks, sest hindama peab asjaolusid kogumis, mida tehtud ei ole. Paljud samalaadsete kuritegude eest karistatud isikud on hea käitumise ja ITK täitmise tingimustel karistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Ka U. Velsi kuriteokaaslane ja kuritegeliku ühenduse looja A.K. , vabastati juba
  22. a juulis, ehkki teda karistati 10-aastase vangistusega ning kandmata oli 3 aastat vangistust. Tegemist oli varem 2 kriminaalkorras karistatud isikuga. Jääb arusaamatuks, miks U. Velsi hea käitumine maakohtus tema edasise õiguskuulekuse osas veendumust ei tekitanud.
  23. Elektrooniline valve tagaks piisavalt uute kuritegude toimepanemisest hoidumise ja tagaks kriminaalhooldusnõuete täitmise.
  24. U. Velsi positiivselt iseloomustavad asjaolud on kaalukamad kui toimepandud kuriteo asjaolud. Talle tuleks anda võimalus näidata, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud. Ka varasemalt
(1998)suutis ta läbida katseaja rikkumisteta.
  1. U. Vels palub end vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Ta on 7 aasta jooksul täitnud määratud tegevused ja töötanud ning teinud kõik, et muuta oma suhtumist kuritegevusse. Puudub põhjus arvata, et ta paneks toime uusi kuritegevusi või seoks end kriminaalse maailmaga. Vanglas töötamine välistab võimaluse kriminaalses maailmas figureerida.
  2. U. Vels tunnistab oma süüd ja saab aru, et kannab karistust oma otsuste ja tegude tõttu ning mõistab oma käitumise hukka. 7 aasta jooksul on ta oma väärtushinnangud ümber vaadanud ning ei soovi ülejäänud elu vanglaseinte vahel veeta. Elektrooniline valve takistaks tõhusalt uute kuritegude toimepanemist, annaks võimalus jälgida U. Velsi käike. Ehkki U. Vels on korduvalt toime pannud kuritegusid, on suurem osa neist sooritatud noorukieas ja suurema osa elust on ta elanud seaduskuulekalt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Hinnates määruskaebuste argumente, puudub apellatsioonikohtul põhjus maakohtu määruse tühistamiseks.
  4. Antud asjaga seoses puudub vaidlus selles, et U. Vels on ära kandnud üle 7 aasta talle mõistetud karistusest, selle aja sees läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ning ka muus osas pole maakohus U. Velsi vangistusaegsele käitumisele etteheiteid teinud. Lisaks arvestas maakohus sellegagi, et vabanemisel on U. Velsil elektroonilise valve kohaldamise tingimustele vastav elukoht ning garanteeritud töökoht.
  5. Määruskaebuste esitajad peavad kaalutlusõiguse rikkumiseks seda, et vaatamata eelpool toodud positiivsetele asjaoludele, on kohtu jaoks kaalukamaks osutunud U. Velsi kuritegude asjaolud, mis aga ei saa olla tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise põhjuseks. Maakohtu lahendile on ette heidetud veel mitteveenvust ning vastuolulisi mõtteid.
  6. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. U. Vels jäeti tõepoolest vabastamata põhjusel, et kohtu arvates ei ole karistuse eesmärgid täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul toetavad sellist veendumust U. Velsi toime pandud kuriteo asjaolud. Nagu maakohus ka välja tõi, kannab U. Vels kuritegeliku ühenduse liikmena karistust väljapressimiste ja süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise ning varguste eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on majandusliku kasu saamise eesmärk, grupi mõju ja kuritegelikud hoiakud. Kuritegudega tekitas kuritegelik ühendus suure materiaalse kahju, selle toimepanemist iseloomustab etteplaneeritus. Seega – kõrgendatud retsidiivsusriskist annavad alust kõneleda U. Velsi kuritegude asjaolud ja nende kriminoloogiline eripära. U. Vels kuulus kuritegelikku ühendusse pikemat aega, pannes toime erinevaid kuritegusid. Teadaolevalt on kuritegelike ühenduste liikmed valdavalt inimesed, kelle 3 jaoks on kuritegevus, nagu ka kriminaalse subkultuuri hoiakute omaksvõtt eluviisi lahutamatu osa. Nendest loobumine on mitmel põhjusel väga ebatõenäoline – esiteks on kriminaalne eluviis osa nende inimeste mentaliteedist ning teiseks tekivad ühenduse liikmete vahel reeglid, mida üldjuhul ei katkesta vangistuses viibimine. Näiteks aidatakse kuritegeliku ühenduse vanglasse sattunud liikmeid. Ka praegusel juhul leiab vangla, et kuritegelikud sidemed katkenud ei ole, kuivõrd isikut toetab vanglas kuriteokaaslase abikaasa. Viimane pakub talle ka vabanemise korral elukohta. Ei saa välistada, et kuritegeliku ühenduse liikmed endiselt toetavad läbi ühenduse liikme abikaasa kinnipidamisasutusse sattunud U. Velsi, et selle kaudu tema lojaalsus säilitada. Vangla arvamuse kohaseltki on alust arvata, et U. Vels võib olla teiste poolt mõjutatav ning on valmis kuritegeliku grupeeringu reeglitele alludes toime panema uusi õigusvastaseid tegusid. Sellele annab kinnitust ka asjaolu, et U. Vels oli kuritegeliku ühenduse hierarhias tähtsuselt teine liige, kes hindas oma staatust kõrgelt. Kuriteo toimepanemine pikaajaliselt, tahtlikult, organiseeritult ning ähvardava pikaajalise vangistuse kiuste, viitab negatiivsele suhtumisele õiguskorda ning ühiskonnas kehtivate reeglite tahtlikule eiramisele.
  7. Veendunud ei saa olla selleski, et U. Vels, kes vangla iseloomustuse kohaselt pole kunagi ametlikult töötanud ning elatus suuresti kriminaalsest tulust, hakkaks elatuma miinimumpalgast. Kuritegude toimepanemise asjaolud viitavad U. Velsi puudulikule majandusliku toimetuleku oskusele ning soovile saada illegaalset tulu. Vangla on näinud ohtu selleski, et võlgnevustest (35 140 eurot) tulenev finantssurve võib soodustada uue kuriteo toimepanemist. Seega töökoht, kui iseenesest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kasuks rääkiv asjaolu, ei ole seda ringkonnakohtu jaoks U. Velsi puhul, kuivõrd puudub veendumus, et ta hakkaks ametlikult tööle. Samamoodi puudub veendumus selles, et U. Velsi mõjutaks kuidagi õiguskuulekusele toetav sotsiaalvõrgustik. Kinnipeetaval on küll mõned seaduskuulekad lähedased, ent kuritegusid pani U. Vels toime sellele vaatamata. Osa kuritegusid pani ta toime poegadega, mis näitab, et ta võib ka oma lähedasi ära kasutada kuritegude toimepanemise hõlbustamiseks.
  8. Kinnipeetav kinnitab, et ta tunnistab oma süüd ja saab aru, et kannab karistust oma otsuste ja tegude tõttu ning mõistab oma käitumise hukka. Seda arvamust ei jaga vangla iseloomustuse koostaja – tema kinnitusel kasutab U. Vels kuriteost rääkides pealiskaudseid ja ümbersuunavaid vastuseid ning nende pinnalt võib järeldada, et ta eitab oma osalust toimepandud kuriteos. Vangla iseloomustuse kohaselt ei näe U. Vels oma käitumises probleeme ning olles osalenud pikaajaliselt kuritegeliku ühenduse tegevustes, lahendab enda ja teiste probleeme kuritegelikul teel, sh vägivallaga või sellega ähvardades. Ta ei tunnista süüd ega ole praeguse ajani oma tegude tagajärgi analüüsinud ning mõtleb enesekeskselt nähes vaid isiklikke probleeme. Kinnipeetavale on omane kuritegude eitamine, vabanduste otsimine ning oma süü vähendamine. Arvestades U. Velsi kuritegude asjaolusid ja minevikku, kahtleb vangla U. Velsi lubadustes elada tulevikus seaduskuulekat elu.
  9. Kohtukolleegium leiab, et eeltoodud asjaolusid arvestades eksisteerib arvestatav risk, et kinnipeetav tingimisi ennetähtaegselt vabanedes hakkab toime panema uusi õigusrikkumisi. Sellele viitavad nii kuritegude toimepanemise asjaolud, kui ka U. Velsi paljudes olulistes isiku õiguskuulekust mõjutavates kategooriates (töö- ja majanduslik toimetulek, suhted ja elustiil, alkohol, mõtlemine ja käitumine ning hoiakud) täheldatud riskid ja ohtlikkus. Seetõttu tuleb Viru Maakohtu määrus juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
  10. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele, kliendiga nõu pidamisele ja määruskaebuse koostamisele 90 minutit. Tehtud töö eest palub kaitsja määrata Ida-Viru 4 Advokaadibüroole riigi õigusabi tasu 97 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 16 eurot ja 20 senti). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  11. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel U. Velsi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.