← Eesti

1-22-297/51

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. november 2022 Kohtuasja number 1-22-297 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi süüdimõistetu pööramine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. oktoobri 2022 määrus Määruskaebuse esitaja Tartu Vangla Teised määruskaebemenetluse pooled süüdimõistetu Kaido Lunden (isikukood 37209212723) Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Kaido Lundeni vangistuse täitmisele RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tartu Maakohtu
  4. oktoobri 2022 määrus ning pöörata Kaido Lundenile Tartu Maakohtu
  5. aprilli 2022 otsusega mõistetud 1 aasta ja 6 kuud vangistust täitmisele.
  6. Pärast käesoleva määruse jõustumist saadetakse Kaido Lundenile teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse peab ta karistuse kandmiseks ilmuma. Vanglasse saabumise aeg lugeda karistuse kandmise aja alguseks.
  7. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või vangla. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  8. Tartu Maakohtu
  9. aprilli 2022 otsusega tunnistati Kaido Lunden süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 alusel jäeti K. Lundenile mõistetud vangistus tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Ta allutati katseajaks käitumiskontrollile ja teda kohustati järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus
  10. juulil
  11. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas
  12. septembril 2022 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata K. Lundeni vangistus täitmisele. Ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja viibib välismaal. et K. Lunden ei ilmu Vaidlustatud kohtumäärus
  13. Tartu Maakohus jättis
  14. oktoobri 2022 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande rahuldamata ning pikendas K. Lundenile määratud katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni
  15. jaanuarini
  16. Kohtu põhjendused olid järgmised.
  17. Erakorralisest ettekandest nähtub, et esimene registreerimine pidi K. Lundeniga toimuma
  18. augustil 2022, aga
  19. augustil 2022 saatis K. Lunden kriminaalhooldusametnikule e-kirja, milles teatas, et kahjuks ei saa ta ilmuda ametniku vastuvõtule, kuna ei viibi Eestis. K. Lundeni väitel on ta USA-s oma elukaaslase juures, tema tervislik seisund on halb, ta saab USA-s ravi ja professionaalset meditsiinilist hooldust.
  20. augustil 2022 saatis K. Lunden ametnikule teise ekirja, kus selgitas, et kriminaalhooldusametnik saab tema praeguse elukaaslasega suheldes veenduda tema seaduskuulekas käitumises. Ka K. Lundeni poolt kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et ta on kolinud USA-sse, elab seal koos oma elukaaslasega ning tema tervislik seisund on selline, mis ilmselt välistab lähiajal Eestisse tagasikolimise. Ta on valmis alluma kriminaalhooldusele virtuaalselt ning sellise lahendusega oli nõus ka kriminaalhooldusametnik, kui kohus sellist lahendust aktsepteerib.
  21. Neid asjaolusid arvestades leidis kohus, et K. Lunden on küll kriminaalhooldusametniku loata vahetanud elukohta ja elukohariiki, kuid samas on endale elukoha valimine inimese üks põhiõigustest. Kuna on selgunud, et K. Lundeni tervislik seisund ei võimalda tal lähiajal USA-st Eestisse reisida ning ta on kriminaalhooldusametnikule sidevahendite teel kättesaadav olnud, on kohtu hinnangul võimalik kaaluda kriminaalhoolduse läbiviimist virtuaalselt. Nimelt on K. Lundenile kohtuotsusega määratud kohustus alluda katseajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ja neid nõudeid on tänapäevaste tehniliste lahenduste abil võimalik täita ka elektrooniliste suhtlemiskanalite (videoühendus, telefon jms) vahendusel, s.o virtuaalelektrooniliselt, mida kinnitas kohtuistungil ka kriminaalhooldaja. Seega ei näe kohus takistusi, miks ei võiks K. Lundenile sellist võimalust anda. Seda enam, et K. Lunden on näidanud üles head tahet, võttes ühendust kohtuga ja esitades enda tervislikku seisundit tõendavad dokumendid (mis küll peavad olema tõlgitud eesti keelde), mistõttu on ta ilmselt ka edaspidi valmis olema kriminaalhooldusametnikule ja kohtule kättesaadav. Kriminaalhoolduse nõuete virtuaalne täitmine on väga erandlik ning kriminaalhoolduse tulemuslikkuse arvel ei saa lubada üldist tendentsi viia kriminaalhooldust läbi sidevahendite teel, sest parima tulemuse isiku õiguskuulekale käitumisele suunamisel ja igasuguse selgitustöö läbiviimisel annab siiski vahetu suhtlus ametniku ja hooldusaluse vahel. Siiski õigustab K. Lundeni puhul kriminaalhoolduse virtuaalset läbiviimist tema raske haigestumine USA-s (suurte liikumisraskustega inimestele on mitme tunnine lennusõit üldjuhul vastunäidustatud). K. Lundeni väärkäitumisele ei saa siiski jätta reageerimata. Kuivõrd sisuliselt on temaga võimalik hakata kriminaalhooldust läbi viima alles käesoleva määruse jõustumisest (kriminaalhooldusametnik palus kohtu poolset heakskiitu), peab kohus põhjendatuks pikendada K. Lundenile määratud katseaega (ja käitumiskontrolli tähtaega) 3 kuu võrra, s.o kuni
  22. jaanuarini
  23. Määruskaebus
  24. Maakohtu määruse peale esitas Tartu Vangla määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada. Kaebaja hinnangul on K. Lundeni katseaja pikendamine põhjendamatu ja selle asemel oleks kohus pidanud pöörama K. Lundeni vangistuse täitmisele. Seda järgmistel põhjustel. K. Lunden oli teadlik, et ta peab käima vastavalt KarS § 75 lg 1 p-le 2 kriminaalhooldusosakonnas registreerimistel ning ei tohi vastavalt KarS § 75 lg 1 p-le 6 minna ilma kriminaalhooldusametniku 2

(4)loata välisriiki. Siiski rikkus K. Lunden neid kohustusi. Kriminaalhooldusele allutatud isik peab kandma oma karistust Eestis, sest vastasel juhul ei ole kriminaalhoolduse eesmärgi täitmine võimalik. Nimelt on kriminaalhoolduse üks eesmärkidest valvata kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele. Sellel eesmärgil kogub ja analüüsib kriminaalhooldusametnik jooksvalt andmeid kriminaalhooldusaluse käitumise ning võimalike kõrvalekallete kohta. Kriminaalhooldusaluse üle järelevalve teostamiseks korraldatakse muu hulgas regulaarseid kodukülastusi kriminaalhooldusaluse elukohta või mujale ning teostatakse kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kontrolle. KarS § 75 lg 1 p 2 kohaselt tuleb kriminaalhooldusalusega registreerimisi läbi viia kriminaalhooldusosakonnas. Kuna K. Lunden viibib jätkuvalt ilma loata välismaal, vanglal ei ole alust arvata, et ta ilmuks kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning katseaja pikendamine seda ei tagaks, ei ole katseaja pikendamine põhjendatud. Ringkonnakohtu seisukoht
  1. Tulenevalt KarS § 74 lg-st 4 võib kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo.
  2. Tartu Maakohtu
  3. aprilli 2022 otsusega kohustati K. Lundenit täitma temale määratud katseajal KarS § 75 lg 1 järgseid kontrollnõudeid, muu hulgas elama kohtu määratud alalises elukohas XXX. Vastavalt KarS § 75 lg 1 p 2 järgsele kontrollnõudele pidi K. Lunden ilmuma
  4. augustil 2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning vaidlust ei ole selles, et sinna K. Lunden ei ilmunud. Seega rikkus ta nimetatud kontrollnõuet.
  5. augustil 2022 saatis K. Lunden kriminaalhooldusametnikule e-kirja, milles selgitas, et ta ei saa registreerimisele ilmuda, kuna ei viibi Eestis ning nähtuvalt K. Lundeni selgitustest maakohtu istungil, elab ta praegu hoopiski USA-s. Et K. Lunden oleks küsinud kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eestist lahkumiseks ja oma alalise elukoha muutmiseks, seda erakorralisest ettekandest, maakohtu istungil avaldatust ega K. Lundeni poolt maakohtule esitatud dokumentidest ei nähtu. Seega rikkus K. Lunden ka KarS § 75 lg 1 p-de 5 ja 6 järgseid kontrollnõudeid saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba oma elukoha vahetamiseks ning Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
  6. Ringkonnakohus leiab, et ühtegi mõjuvat põhjust K. Lundenil neile rikkumistele ei olnud. Erakorralisest ettekandest, maakohtu istungil avaldatust ega K. Lundeni poolt maakohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et K. Lunden oleks viidud USA-sse sunniviisiliselt. Seega oli Eestist lahkumise otsus tema vaba valik. Ei saa ka öelda, et K. Lunden oleks jäänud USA-sse sunniviisiliselt või et mingisugused objektiivsed asjaolud takistanuks tal Eestisse tagasi tulekut. Tõsi, K. Lundeni enda väitel takistab tema Eestisse tagasi pöördumist tema tervislik seisund. Need väited on aga paljasõnalised ja seda vaatamata asjaolule, et oma väidete tõendamiseks esitas K. Lunden maakohtule ka väidetava teatise oma raviarstilt. Nimelt on see teatis inglisekeelne, samas kui kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 10 lg 3 kohaselt peavad kõik dokumendid, mille toimikusse lisamist taotletakse, olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Seetõttu ei saa seda teatist arvestada juba vormiliste nõuete tõttu. Lisaks võib takistust näha selleski, et kuivõrd meditsiinialast infot n-ö tavapäringu alusel raviarstid ilmselt ei avalda, seda enam, kui päring tuleb välisriigist, siis on kohtul raske veenduda ka esitatud teatise ehtsuses. See tähendab, et K. Lundeni poolt esitatud teatisega ei saa arvestada ning tema paljasõnalised väited üksi Eestisse tagasi pöördumise takistust ei tõenda. Pealegi peab kriminaalhooldusalune korraldama oma elu selliselt, et temale kohtuotsusega pandud kohustused saaksid täidetud: kui K. Lunden lahkus vabatahtlikult Eestist, võttis ta sellega riski, et ta ei saa kriminaalhooldusametniku määratud ajal 3
(4)kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmuda ning selle riski realiseerumisel peab ta vastutama ka võimalike tagajärgede eest. Seejuures põhjendamatu on maakohtu seisukoht, justkui õigustaks K. Lundeni Eestist lahkumist ja USA-sse elama asumist põhiseaduslik õigus vabalt valida oma elukohta. Kriminaalmenetlusega võidakse piirata paljusid õigusi.
  1. Järgnevalt tuleb kaaluda, kuidas on vaja K. Lundeni rikkumistele reageerida. Sisuliselt tuleb kaaluda seda, kas K. Lundeni kriminaalhooldust on võimalik jätkata või tuleb ta hoopis vanglasse saata. Maakohtu hinnangul on kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Nimelt on põhjendatud kaebaja seisukoht, et tõenäoliselt ei naaseks K. Lunden ka lähiajal Eestisse – seda kinnitavad K. Lundeni selgitused maakohtu istungil. Maakohtu hinnangul oleks K. Lundeniga võimalik jätkata kriminaalhooldust selliselt, et registreerimisi viidaks temaga läbi virtuaal-elektrooniliselt. Maakohus aga jättis tähelepanuta selle, et registreerimiskohustus ei ole ainus K. Lundenile kohtuotsusega määratud kohustus. Muu hulgas peab ta elama ka kindlas elukohas, alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Need kohustused eeldavad vältimatult seda, et kriminaalhooldusalune elab Eestis, sest vastasel juhul ei ole kriminaalhooldusametnikul võimalik teda elukohas kontrollida ega näiteks ka veenduda, et kriminaalhooldusalune tõesti seal töötab, kus ta väidetavalt töötama peaks. Lisaks peab kriminaalhooldusametnikul olema reaalne võimalus kontrollida, kas kriminaalhooldusalune on katseaja kestel õiguskuulekas või on teda uuesti karistatud mõne süüteo toimepanemise eest, kuid välismaal viibiva kriminaalhooldusaluse puhul on see kontroll raskendatud, kui mitte võimatu. Seetõttu ei täidaks kriminaalhooldus, mille ainsaks sisuliseks tegevuseks oleks virtuaalelektrooniliste registreerimiste läbiviimine, tõenäoliselt oma eesmärki, kuna sisulist järelevalvet ei saaks niiviisi süüdimõistetu üle teostada ning seega ei pruugiks kriminaalhooldusel viibimine teda kuidagi ka distsiplineerida ega õiguskuulekuse suunas mõjutada. Neil põhjustel ei näe ringkonnakohus reaalset perspektiivi, et K. Lundeniga oleks võimalik eesmärgipärast kriminaalhooldust jätkata, seejuures ei tagaks tema nõuetekohast allumist kriminaalhooldusele ka katseaja pikendamine ega täiendavate kohustuste määramine. Seetõttu peab kohtukolleegium põhjendatuks pöörata K. Lundeni vangistus täitmisele.
  2. Vastavalt KrMS § 414 lg-le 1 saadetakse K. Lundenile pärast käesoleva määruse jõustumist teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse peab ta karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel tuleb lugeda K. Lundeni karistuse kandmise aja algust tema vanglasse saabumisest. Kui K. Lunden vanglasse ei ilmu, peab ta arvestama sellega, et ta võidakse kuulutada tagaotsitavaks ja et teatud eelduste täidetusel on võimalik tagaotsimise abil kätte saada ka väljaspool Eestit viibivaid inimesi.
  3. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  4. oktoobri 2022 määruse ning pöörab K. Lundenile Tartu Maakohtu
  5. aprilli 2022 otsusega mõistetud 1 aasta ja 6 kuud vangistust täitmisele. Määruskaebuse ringkonnakohus rahuldab. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.