lg 2 ja VTMS § 83 p 2, § 107- 109, 111, 113 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Vassili Zjukin liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi ja mõista karistuseks arest 12 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada arest üldkasuliku tööga 12 tundi, mille tegemise tähtaeg on kolm kuud kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele VTMS § 113 lõike 4 punkti 1 kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantseleis kättesaadav 11.11.2022. Asjaolud Väärteoprotokoll nr AB1622183 on koostatud selles, et Vassili Zjukin 23.09.2022 kella 11:49 paiku aadressil xxx, Maardu linn, Harju maakond, juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega ta rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Vassili Zjukin tunnistas ennast kohtuistungil süüdi. Selgitas, et ei käinud 24.08.2022 otsusel (mille alusel juhtimisõigus ära võeti) järgi ning ei märganud, et otsusest on möödas juba üks kuu ning see võib olla jõustunud. Kohus uuris järgmisi dokumente: - väärteoprotokoll (lk 6); - 23.09.2022 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 9); - 23.01.2022 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 10); - Transpordiameti liiklusregistri väljavõte (lk 11-12); - karistusregistri väljavõte (lk 13-15); - tõlge menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (lk 18-20); - otsus väärteoasjas nr 2315,22,005707 (lk 22-25). Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente ning kuulanud ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja, asub, hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid, seisukohale, et Vassili Zjukini süü temale etteheidetud väärteo toimepanemises on tõendatud. VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.
lg 1,3 sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le
VTMS § 70 lg 5 näeb ette, et menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopia kätteandmisel märgitakse väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, millal on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule ei muuda VTMS § 114 sätestatud edasikaebetähtaegu. Seega on seadusandja näinud ette, et kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus jõustub sõltumata sellest, kas isik on läinud otsusele ise järgi või mitte. Isik peab olema ise huvitatud, et ta oleks teadlik tema suhtes tehtud otsustest ja kui ta ei tunne õigeaegselt huvi, milline karistus talle on rikkumise eest määratud, võtab ta ise teadlikult riski, et teadmata otsuse sisust võib ta panna toime uue rikkumise. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega, subjektiivne koosseis on täidetud kui Vassili Zjukin pani teo toime vähemalt ettevaatamatusest. KarS § 18 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Vassili Zjukini ütlustest nähtub, et ta teadis, et tema eelmise rikkumise eest on väärteootsus tehtud, kuid ei läinud sellele järgi ning ei teadnud, et see võib olla jõustunud. Seega jättis V. Zjukin tahtlikult otsusele järgi minemata ning sellega tutvumata. Kohtu hinnangul pidi V. Zjukin oma varasemate karistuste (04.10.2021 otsusega oli isikul juba kord juhtimisõigus ära võetud) ja elukogemuse pinnalt võimalikuks pidama, et tema juhtimisõigus võib olla ära võetud, kuid sellest hoolimata asus mootorsõidukit juhtima. Seega V. Zjukin püüdis kohusetundetuse tõttu vältida teadmist, kas temalt on juhtimisõigus ära võetud või mitte. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et V. Zjukin pani väärteo toime vähemalt ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et Vassili Zjukin rikkus enda tegevusega
lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime
t mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on ära võetud. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Vassili Zjukin on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastatud.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud ning rikkumise eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Menetlusalusele isikule karistuse määramisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistamisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Kohus hindab Vassili Zjukini süüd käesolevas asjas 3 keskmiseks. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et ta tunnistab oma süüd ning väljendas oma kahetsust. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel ka asjaoluga, et isikut on karistatud väärteokorras korduvalt, sh samalaadse väärteo eest. Viimati, s.o 24.08.2022 Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse Kohtuesindusgrupi otsusega väärteoasjas nr 2315, 22,005707, karistati Vassili Zjukinit
Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 28.02.2022 otsusega karistati Vassili Zjukinit
lg 2,
Karistusregistrist nähtuvalt karistus on täidetud. V. Zjukinil puudub kindel töökoht ning varasem rahatrahv on tasumata. Lisaks on V. Zjukin jätkanud liiklusalaste rikkumiste toimepanemist. Nimetatud põhjustel ei pea kohus rahatrahvi kui kergemat sanktsiooniliiki V. Zjukinile sobivaks karistuseks. Isiku poolt uute rikkumiste toimepanemine näitab selgelt, et rahatrahv ei täida karistuse eesmärke. Kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et isikule tuleb mõista rangem karistus kui eelmine ning on teinud ettepaneku karistada isikut arestiga 20 päeva. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et kohtupraktikast tulenevalt kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud, on normi rikkumisele vaja reageerida rangemalt, mis tähendab, et iga järgnev karistus, eriti samalaadse teo eest, peaks olema eelmisest raskem. Lisaks saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Siinkohal aga ei saa arvestamata jätta fakti, et Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 28.02.2022 otsusega karistati isikut kahe teo eest – nii
lg 2 järgi kvalifitseeritava teo kui
Käesoleval juhul heidetakse isikule ette ühte tegu. Seega oli varasemal juhul tegemist suurema süüga (eriti arvestades joobes juhtimise fakti) kui käesoleval juhul. Isikul oli vahepeal ka juhtimisõigus taastunud, mis temalt siis karistusena uuesti ära võeti. Arvestades, et isiku süü käesolevas asjas on keskmine ning esineb karistust kergendava asjaoluna kahetsus, peab kohus isikule kohaseks karistuseks 12 päeva aresti. Arest iseenesest juba on
lg 2 puhul raskem karistuse liik (kergem on rahatrahv), mistõttu ei saa kohtu poolt määratavat karistust pidada sanktsiooni keskmiseks, vaid keskmisest raskemaks karistuseks ning ühe teo eest 12 päeva aresti, ongi kohtu hinnangul proportsionaalselt raskem võrreldes 28.02.2022 otsusega kahe rikkumis eest määratud 15 päeva arestiga. Vassili Zjukin on avaldanud soovi teha üldkasulikku tööd. Varasemalt määratud üldkasulik töö on Vassili Zjukinil sooritatud ning kohtul puuduvad tõendid, et kriminaalhoolduse teostamisel oleks olnud mingeid takistusi. Seega, võib määratud aresti asendada üldkasuliku tööga. Kuna ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, tuleb Vassili Zjukinil sooritada 12 üldkasuliku töö tundi, mille tegemise tähtajaks annab kohus kolm kuud. Liina Pohlak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.