← Eesti

1-15-5180/17

Obsah (9)§ 76§ 78§ 75§ 209§ 65§ 201§ 63§ 64§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2016, Tartu kohtumaja Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör kirjaliku arvamuse esitas Lõuna Ringko

§ 76

lg 5 alusel määrata A.L-ile katseaeg kuni 31.07.2018.

§ 78

p 2 kohaselt hakata A.L-i katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

  1. Kohustada A.L-i alates ennetähtaegselt vabastamisest alluma käitumiskontrollile, mis kestab kuni 31.07.
  2. Käitumiskontrolli ajal on A.L kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st ta on kohustatud: - elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.

§ 75

lg 2 p-de 4, 7 alusel määrata A.L-ile katseajaks kontrollkohustused: - asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas arvele hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest ennetähtaegselt vabastamist; - mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata.

  1. Määrus A.L-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele.
  2. Vabastada A.L-i karistuse kandmiselt pärast kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 25.06.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-5180 tunnistati A.L süüdi

§ 209

lg 2 p 1, 4 järgi (2009 aasta episood) ja temale mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 1 alusel mõisteti A.L-ile liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse, s.o mõistetud 1 aasta vangistust kaetuks Tartu Maakohtu 04.05.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-3075 mõistetud 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Sama otsusega tunnistati A.L süüdi

§ 201

lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ja temale mõisteti

§ 63lg 1 alusel karistuseks 1 aasta vangistust.

Lisaks tunnistati A.L süüdi

§ 209

lg 2 p 1, 4 järgi (2014 aasta episood) ja temale mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõisteti A.L-ile liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti A.L-ile liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu 8 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust, s.o 1 aasta 3 kuu pikkust vangistust

§ 65

lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse 2 aasta 6 kuu vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 10 kuu 8 päeva vangistuse võrra (03.11.2014–24.06.2015 on kantud 7 kuud 22 päeva vangistust).

§ 68lg 1 järgi arvati eelvangistus 13.

-14.01.2014, s.o 2 päeva karistuse hulka ja lõplikuks alates 25.06.2015 ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti A.L-ile 3 aastat 1 kuu 6 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 11.07.

  1. Kinnipeetava karistusaeg algas 25.06.2015 ja lõppeks selle täieliku ära kandmise korral 31.07.
  2. 14.09.2016 esitas Tartu Vangla kohtule materjalid A.L-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise kohta. Materjalidest nähtuvalt vangla toetab A.L-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Prokurör esitas A.L-i tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles nõustub vanglaga. Süüdimõistetu A.L selgitas kohtus, et selline käitumine ei olnud ilus ja normaalne ja ta soovib muutuda. Ta on vanglas viibinud piisavalt pikka aega ning on veendunud, et suudab seadusekuulekalt käituda nagu kõik teised. Saab aru, et kui ta ei täida nõudeid, siis peab vangalasse tagasi minema. 2 KOHTU SEISUKOHT A.L kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Kuna A.L on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. A.L-i on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesolev vangistus on tal teine. Tema poolt toime pandud kuritegude dünaamika on aja jooksul jäänud samaks: A.L on reeglina toime pannud varavastaseid kuritegusid. Vangla iseloomustuse kohaselt on A.L kõik kuriteod pannud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. A.L-i enda sõnul on ta varasemalt kuritegusid toime pannud, kuna vajas rohkem raha. Käesolevalt on A.L kinnitanud, et soovib edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduda. Tema sõnul on vangistus pannud teda oma elu üle järele mõtlema. Ta märgib, et varem ta oma tegusid selliselt ei analüüsinud ega teinud neist järeldusi. Arvestades kinnipeetava käitumist vanglas, ei saa kohus välistada, et A.L on seadnud endale eesmärgiks seaduskuuleka elu ning on selleks ka motiveeritud. Tal on küll 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid kaaskinnipeetavatega ega vanglateenistujatega ei ole tal probleeme olnud. Ta on vangistuse jooksul läbinud individuaalse vestluse seoses probleemide lahendamise oskusega. Kinnipeetav on kindel ja motiveeritud, et suudab edaspidi hoiduda kuritegelikul viisil majandusliku kasu hankimisest. Eelnevast võib järeldada, et kantud karistus on tema puhul praeguseks oma eesmärgi täitnud. Normaalsed on ka A.L-i taasühiskonnastumise väljavaated. Pärast vabanemist on tal olemas kindel elukoht aadressil XXXX, kus elavad ka tema ema ja alaealine vend. Suhted pereliikmetega on head ja toetavad ning ema on nõus, et kinnipeetav asub tema juurde elama ning on nõus teda toetama. A.L on head suhted ka oma täisealise õega, kes samuti on lubanud teda toetada. Järelikult on A.L olemas lähedased isikud, kes saavad teda tema püüdlustes aidata. Ennetähtaegse vabanemise korral on A.L olemas ka kindel töökoht XXXX lukksepana. Hinnanud eelnevaid asjaolusid kogumis, leiab kohus, et A.L-i saab tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Vangistuses jätkuv viibimine ei suuda kohtu hinnangul teda täiendavalt mõjutada, samas käitumiskontroll ning kohustuste määramine võivad tema puhul uute kuritegude toimepanemise riski mõnevõrra maandada.

§ 76

lg-st 5 ja § 78 p-st 2 lähtuvalt kestab A.L-i katseaeg käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni 31.07.2018.

§ 76

lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus leiab, et arvestades toimepandud kuritegude iseloomu ja isiku korduvaid karistamisi, tuleb A.L allutada käitumiskontrollile kogu katseajaks, s.o kuni 31.07.2018. Selline aeg võimaldab isikut maksimaalselt kontrollida ning samaaegselt ka toetada, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. 3 Kuna kõik A.L-i kuriteod on olnud seotud materiaalse kasu taotlemisega, siis majandusliku suutlikkuse parandamiseks, tuleb A.L-ile lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele käitumiskontrolli ajaks

§ 76

lg 5 ja 75 lg 2 p 4 alusel määrata täiendav kohustus asuda tööle või võtta end arvele Eesti Töötukassas hiljemalt kahe nädala jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest. Kuna A.L-i tutvusringkond hõlmab ka kriminaalkorras karistatud isikuid, siis tuleb A.L-ile panna

§ 75

lg 2 p 7 alusel kohustus mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.