1-16-9958/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-9958 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. aprilli 2017 määrus O.A-le Viru Maakohtu
3. detsembri 2016 otsusega mõistetud karistuse KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu O.A (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. aprilli 2017 määrus jätta muutmata.
6. Süüdimõistetu O.A määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Viru Maakohtu 06.12.2016 otsusega mõisteti O.A süüdi KarS § 424 järgi ning lõplikuks karistuseks mõisteti 11 kuud 28 päeva vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel 358 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli teha 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 22.12.
8. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati O.A üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid KarS § 75 lg-s 1 sätestatut ning KarS § 75 lg 2 p-st 2 tulenevat lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.
9. 30.03.2017 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles O.A-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Maakohtu määrus
10. Viru Maakohtu 05.04.2017 määrusega pöörati täitmisele O.A-le Viru Maakohtu 06.12.2016 kohtuotsusega karistuseks mõistetud 11 kuud 28 päeva vangistust, millest arvestati maha tehtud 42 üldkasuliku töö tundi ja ärakandmisele kuulub 10 kuud 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.04.
11. 3.
12. 21.03.2017 rikkus kriminaalhooldusalune kohtu määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, mida O.A on ka ise tunnistanud. Tema põhjendusi rikkumise kohta maakohus õigustavaks asjaoluks ei lugenud. O.A ei olnud ühtki objektiivset takistust temale määratud kohustuste täitmiseks. Lisaks märkis maakohus, et kohtule esitati 23.03.2017 vahistamismäärus, millest nähtub, et O.A on tunnistanud, et sooritas 21.03.2017 uue õigusrikkuse, juhtides mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta ja olles alkoholijoobes. Seega on põhjust arvata, et süüdimõistetu sooritas uue analoogse rikkumise üksnes 3,5 kuud pärast eelmist kohtuotsust. O.A ei ole huvitatud alternatiivkaristuse korrektsest täitmisest ning oma käitumismustrite muutumisest, mis võimaldaks tal edaspidi seadusekuulekat elu elada. 3.
13. Lisaks tuvastas maakohus, et O.A ei ole järginud korrektselt kriminaalhooldusametniku poolt koostatud üldkasuliku töö teostamise ajakava (nt hilines töökohale). Kõnealused rikkumised olid väheolulised ning eraldiseisvalt ei tingiks karistuse täitmisele pööramist. Hinnates rikkumisi kogumis, leidis maakohus, et need kinnitavad veelkord, et O.A ei suhtu tõsiselt kohtuotsusega määratud kohustuste täitmisesse ning ei ole kasutanud talle antud võimalust kanda mõistetud vangistust vabaduses. Tegemist on tahtlike rikkumistega. Määruskaebus
14. Viru Maakohtu 05.04.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub anda endale veel ühe võimaluse ning on nõus kõigi muu karistustega, välja arvatud vangistus. O.A südamest kahetseb ja palub kergemat karistust. Süüdimõistetu palub arvestada tema perekondlikku seisu – tal on kaks last, naine on tööta, ta on pere toitja ning korter vajab remonti. O.A on nõus alluma ravile. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ning määruskaebus ei anna alust teistsugusele seisukohale jõudmiseks.
16. Kuigi KarS § 69 lg 6 kohaselt ei too üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidmine ning lisakohustuste mittetäitmine obligatoorselt kaasa karistuse täitmisele pööramist, vaid annab kohtule kaalutlusõiguse, leiab kohtukolleegium, et O.A puhul on vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud.
17. Hooldusalusele tutvustati 02.01.2017 tema õigusi ja kohustusi, üldkasuliku töö tegemise korda ja aega ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Hooldusalune allkirjastas üldkasuliku töö tegija õigused ja kohustused. O.A on rikkunud määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ning ei ole seda ka eitanud. Süüdimõistetu küll väidetavalt kahetseb rikkumist, kuid toodud põhjendused rikkumise osas on ennastõigustavad. Süüdimõistetu on teises kriminaalasjas vahistatud, kuid tegemist ei ole asjaoluga, mida saaks arvestada karistuse täitmisele pööramisel. Tegemist on kahtlustusega ning arvestades süütuse presumptsiooni, ei ole tegemist asjaoluga, mida saaks praegusel hetkel arvestada. O.A ei ole selles kriminaalasjas süüdi mõistetud jõustunud kohtuotsusega. Asjaolu, et süüdimõistetul on pere, kes teda vajab, oli teada süüdimõistetule ka enne rikkumisi. Seega pannes toime lisakohustuse rikkumise ja üldkasuliku töö tegemise korrast mitte kinni pidades, pidi süüdimõistetu arvestama ka tagajärgedega. O.A-le on antud 2 võimalus kanda vangistust vabaduses, kuid süüdimõistetu ei ole kasutanud talle antud võimalust. Käesoleval hetkel ei ole põhjendatud täiendavate lisakohustuste määramine, sest ei ole usutav, et täiendavate kohustuste määramine KarS § 75 lg-st 2 tulenevalt motiveeriks O.A üldkasuliku töö tunde sooritama. KarS § 69 lg 3 alusel ei ole võimalik üldkasuliku töö tegemise tähtaega enam pikendada, sest O.A-le on määratud maksimaalne üldkasuliku töö tegemise tähtaeg.
18. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu
19. aprilli 2017 määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3