Obsah (6)

§ 424§ 65§ 68§ 50§ 83§ 85

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. märts 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-1401 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Kriminaalasi G.L süüdistuses kokk

§ 424järgi RESOLUTSIOON Ruti G.L apellatsioon Tartu Maakohtu 7.

veebruari 2017 otsuse peale jätta läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Maakohus 07.02.2017 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega tunnistas G.L süüdi ja karistas teda

§ 424

järgi 1 aasta pikkuste vangistustega.

§ 65

lg 2 alusel moodustas kohus G.L-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Tartu Maakohtu 19.10.2015 otsusega (kriminaalasi nr 1-15-8608) 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuse karistusaja hulga lugemisel jäi tema lõplikuks vanglakaristuseks 1 aasta 2 kuud 26 päeva.

§ 50

lg 1 alusel võttis maakohus G.L-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 1 aastaks.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeeris kohus kuriteo toimepanemise vahendina G.L-ile kuuluva mootorsõiduki Honda Shuttle, registreerimisnumber XXX , arestides selle ühtlasi KrMS § 142 alusel konfiskeerimise tagamiseks.

1. Tartu Maakohtu 07.02.2017 otsuse peale esitas apellatsiooni Ruti G.L, taotledes lahendi tühistamist osaliselt, s.o sõiduauto Honda Shuttle konfiskeerimise osas. R. G.L märgib, et sõiduk on tema ja ta abikaasa G.L ühisvara. Ta leiab, et G.L poolt kokkuleppe allkirjastamist võib põhjendada tema tervisliku seisundiga, s.o ta ei saanud aru, millele ta alla kirjutas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Tartu Ringkonnakohus leiab, et esitatud edasikaebus tuleb jätta läbi vaatamata R. G.L kaebeõiguse puudumise tõttu ning põhistab sellist otsustust järgmiselt. 3.1 KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 sätestavad, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku
3. peatüki
4. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 3.2 Ehk siis osundatud sätetest selguvalt on menetlusõiguslikes küsimustes kaebeõigus kõigil kohtumenetluse pooltel (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja, kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik) ning materiaalõiguslikes küsimustes üksnes süüdistataval ja tema kaitsjal. 3.3 R. G.L n-ö menetlusvälise isikuna ei saa Tartu Maakohtu 07.02.2017 kokkuleppemenetluses tehtud otsust seega vaidlustada ei menetlusõiguslikes ega ka materiaalõiguslikes küsimustes. Kuivõrd ta praeguselt seda teinud on, tuleb tema apellatsioon KrMS § 318 lg 3 p-st 4, lg-st 4 ja § 326 lg 2 p-st 3 juhindudes jätta läbi vaatamata. Ehk siis R. G.L edasikaebus on lubamatu temal apellatsiooniõiguse puudumise tõttu.
5. Veel märgib ringkonnakohus, et isegi nendel juhtudel, kui kaebuse on esitanud isik, kes selleks õigustatud on (st süüdistatav ja tema kaitsja materiaalõiguslikes küsimustes ning kohtumenetluse pool menetlusõiguslikes küsimustes) saaks apellatsioonikohus selle läbi vaadata üksnes juhul, kui apellatsioonis on viidatud mõnele KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumisele (vt käesoleva määruse p 3.1). KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt RKKKm-d 3-1-1-70-12 p 10, 3-1-1-7-16 p 5.3 ja RKKKo 31-1-38-06 p 9). Praegusel juhul ei ole R. G.L apellatsioonis viidanud ühelegi kokkuleppemenetluse normi ega ka KrMS § 339 lg-s 1 toodud sätte rikkumisele ega ka materiaalõiguslikule minetusele ning neid ei sedasta ka ringkonnakohus.
6. Vaatamata asjaolule, et apellatsioon jääb läbivaatamata, selgitab ringkonnakohus tulenevalt kaebuse väidetest R. G.L-ile veel järgmist. 5.1 Ühisomandis (AÕS § 70 lg 4) oleva eseme konfiskeerimisel oleneb konfiskeerimise toime sellest, kas konfiskeerimisotsustus tehakse kõigi või üksnes mõne ühisomaniku suhtes. Kui konfiskeerimisotsustus tehakse vaid ühe ühisomaniku suhtes (nagu see oli ka käesoleval juhul), muutub riik eseme üheks ühisomanikuks, st

§ 85

lg 1 alusel tekib riigi ja konfiskeerimisotsustusest hõlmamata omaniku ühisomand (riik astub õigussuhtesse konfiskeerimisotsustuse adressaadiks olnud ühisomaniku asemel). Kuna ühisomand kuulub isikutele kindlaksmääramata osades (AÕS § 70 lg 4), ei ole ka riigi osa asjas kindlaks määratud. Samuti ei tohi riik eset, mille ühisomanikuks ta konfiskeerimise tulemusel sai, teise ühisomaniku nõusolekuta võõrandada. Olles saanud konfiskeerimisega mingi eseme ühisomanikuks, peab riik saavutama teise ühisomanikuga eseme edasise saatuse osas kokkuleppe või kui see ei õnnestu, nõudma tsiviilkohtumenetluses ühisvara jagamist. 6. Eeltoodut arvestades ning juhindudes KrMS § 318 lg-st 4 ja KrMS § 326 lg 2 p-st 3 jätab ringkonnakohus R. G.L apellatsioon läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale. /allkiri/ Aarne Sarjas kohtunik 2