3.
lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse A.V keha külge. 4.
p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.
lg 5 alusel allutada A.V käitumiskontrollile kestusega kuni 25.09.2018, mille jooksul kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
lg 2 p 2, 4, 5, 8 alusel määrata A.V-le katseajaks järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi; otsida endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluda alkoholivastasele ravile; osaleda sotsiaalprogrammis.
järgi ja karistatud 1 aasta vangistusega.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.10.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-8608 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust.
veebruar 2017, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud 26 päeva vangistust. 27.11.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud A.V isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla esitatud arvamusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korral, millest 1 karistus on praeguseks kustunud. Käesolevalt on tegemist esimese vangistusega. Kuriteod on olnud samad – alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine. Kuritegude raskusaste ei ole muutunud. Soodusteguriks kõigi kuritegude puhul on alkohol. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. On läbinud psühholoogilised vestlused alkoholi teemal ning alates 17.10.2017 osaleb Tartu Vanglas majandusabitöödel. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Turvalisusriskideks toimetulek kinnipidamisasutuses. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 17%. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 10%. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhineva uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamise tulemust, toetab Tartu Vangla A.V vabastamist enne tähtaega. Ohtlikkus seisneb mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes - isik ei mõtle tagajärgedele ning hetkeajendil tehtud otsus tundub tähtsaim. Kriminaalhooldusametniku arvamus Kinnipeetava vanemad on surnud. A.V perekonda kuuluvad abikaasa R. R, poeg R. R. ja õde P. S. Lähedaste sõnul on A.V oma perekonnaga läbisaamine hea. Kinnipeetavat toetab ennetähtaegsel vabanemisel tema perekond, kellega on suheldud nii telefoni, kokkusaamiste kui ka kirjavahetuste teel. Kinnipeetava perekond väitis, et A.V kuritegeliku käitumise põhjustajaks on olnud ainult alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetava abikaasa P.R. sõnul on A.V rahulik ning teda ei iseloomusta vägivaldne käitumine, isegi alkoholi tarvitanuna. Nii abikaasa kui poja arvates ei ole kinnipeetava tutvusringkonnas inimesi, kes mõjutaksid teda kuidagi halvasti. Lähedased väitsid, et nad loodavad, et A.V on antud vangistuse jooksul olnud aega oma käitumist analüüsida ning taon teinud enda jaoks vastavad järeldused. Vabanedes on A.V võimalus elama asuda oma abikaasa juurde aadressile XXX, kus ta elas ka enne vangistust. Antud aadressil asub 3-toaline korter, mis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna väljavõtte kohaselt kuulub kinnipeetava abikaasale R. R. Kinnipeetava elukoht vastab elektroonilise järelevalve jaoks sätestatud tingimustele. Oma nõusoleku elektroonilise järelevalve rakendamiseks on andnud abikaasa R.R. Rahvastikuregistri andmetel omab A.V sissekirjutust eelpoolnimetatud aadressil. Tartu Vangla materjalide kohaselt on A.V ennetähtaegse vabanemise korral võimalus asuda tööle tagasi V . kohvikusse, kus ta töötas enne vanglasse sattumist. Abikaasa R.R sõnul ei lähe A.V kindlasti tööle tagasi, kuna nad ei tea, kas teda võetakse tagasi, samuti oli seal tema jaoks alkohol liiga kergesti kättesaadav. Telefonivestluses väitis poeg R.R, et ei ole teadlik, kuhu isa vabanedes tööle asub, kuid ta kinnitas, et isal ei ole kunagi tööle saamisega probleeme olnud, kuigi ta on korduvalt töökohti kaotanud alkoholi tarbimise tõttu, mida kinnitas ka R. R. Kinnipeetavat on vangistuse ajal rahaliselt toetanud abikaasa, poeg, õde. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu A.V selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Esimest korda vangistuses ja joobes juhtimise eest. Probleemiks on alkohol. Loobus kunagi päeva pealt suitsetamisest ja alates 02.02. ei ole enam alkoholi tarvitanud. Enne vangistust, peale juhtumit 02.02. pöördus Raja kliinikusse ja tegi läbi Tervem ja kainem Eesti 3-nädalase programmi ja siis suunati edasi teise psühhiaatri juurde, kuid see jäi pooleli, vangistus tuli peale. On nõus alluma vabaduses jätkuvalt psühholoogilisele ja psühhiaatrilisele ravile. Tahaks ise alkoholist loobuda, sest on palju inimestele halba teinud sellega, et vanglas viibib. Naine ja poeg on kannatanud sellepärast. Suhted naise ja pojaga on head. Garanteeritud tööd pole, kuid loodab tööle saada T. tehases. On valmis kriminaalhooldusega kaasnevaid tingimusi täitma ja kinnitab, et ei valmista kohtule pettumust. Teab, et kui vabaduses peaks sama asi korduma, siis kaotab kõige kallima väärtuse mis on - perekonna. Pojaga on saanud vangistuse jooksul lähedasemaks, saatis jõulukaardi ja vestleb nagu ikka oma isaga. Kaitsja toetab ennetähtaegset vabastamist. Isikul on olemas kindel elukoht, kuhu ta saab vabanedes elama minna, on toimiv suhtluskond, sotsiaalvõrgustik abikaasa ja poja näol. Kinnipeetav on vanglas olles läbinud psühholoogi seansid ja ta on avaldanud, et tulemused on positiivsed. Ilmselt on isik vanglas viibides teinud põhjalikud järeldused alkoholi ja sõiduki juhtimise osas, et need ei käi koos. Ta on nõus alluma kriminaalhoolduse meetmetele. Kaitsja on seisukohal, et A.V-le on vangistus olnud piisavaks õppetunniks, et vabanedes jätkata õiguskuulekat elu ja olla toeks lähedastele. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa A.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega A.V tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu A.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine koos elektroonilisele valvele allutamisega on põhjendatud. A.V kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on A.V kandnud temale mõistetud karistusajast ära üle 6 kuu, so 1/3. Samuti on isik nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valvega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud A.V tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 11.01.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Toomas Metsma. Kaitsja esitas 11.01.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 160,08 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 160,08 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb A.V-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.