1-17-4146/45

(17230200219)Täitmiskohtunik Heili Sepp (kirjalikus menetluses) Asi Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Tiiu Terentjeva erakorraline ettekanne nr 8-2/4735-1 P.Z-i suhtes Kriminaalhooldusalune P.Z isikukood XXX; elukoht xxx; registrijärgne elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel vene keel varasemalt kriminaalkorras karistatud 4 korda, viimati: - 11.05.2017 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega KarS § 4231 ja § 424 järgi, rakendades KrMS § 238 lg 2, KarS § 63 lg 1, § 65 lg 2 sätteid vangistusega 1 aasta 10 kuud ja 16 päeva. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 11.01.2018 määrusega vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega. RESOLUTSIOON KarS § 75 lg 2 p 5 ja lg 3 alusel määrata P.Z-ile Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 11.05.2017 kohtuotsuse nr 1-17-4146 järgi täiendav kohustus – läbida alkoholivastane võõrutusravi tähtajaga 30.04.

1. Määrus saata P.Z-ile esindusele. ja Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale. ASJAOLUD 1 1-17-4146 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 11.05.2017 kohtuotsusega nr 1-17-4146 tunnistati 1 P.Z süüdi KarS § 423 ja § 424 järgi ning talle mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel põhikaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning P.Z-ile mõisteti lõplikuks põhikaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 06.12.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 10 kuu ja 16 päeva vangistuse võrra ning P.Z-ile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud ja 16 päeva vangistust. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 11.01.2018 kohtumäärusega vabastati P.Z karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, kohaldades tema suhtes kolmeks kuuks elektroonilist valvet. P.Z-ile määrati KarS § 76 lg 5 ja § 78 p 2 alusel katseaeg alates nimetatud määruse jõustumisest kuni 06.02.2019, millest esimeseks neljateistkümneks kuuks allutati ta KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Samuti kohustus P.Z KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja § 75 lg 2 p 2, 21 , 7, 8, 9 kohaselt elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks, mitte tarvitama alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kohtumäärus jõustus 27.01.
2. 06.02.2018 registreeris Viru Maakohus Viru Vangla edastatud erakorralise ettekande ettepanekuga määrata P.Z-ile KarS § 75 lg 2 p 5 alusel lisakohustus – läbida alkoholivastane võõrutusravi kuni 30.04.
3. Erakorralise ettekande kohaselt on P.Z rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 06.02.2018 kell 11.30 kontrollisid Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse ametnikud hooldusalusel P.Z registreerimise käigus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kontrolli käigus tuvastati P.Z ALCOVISOR (mark X2 SN:120355) abil alkoholijoove 0, 424 mg/l. Isik oli tulemusega nõus ning allkirjastas protokolli. Oma 06.02.2018 antud kirjalikus seletuses selgitas P.Z, et 05.02.2018 jõi öisel ajal ära klaasi džinni, arvates, et see on mahl ning teab, et ta ei tohi alkoholi tarvitada. Lubab läbida alkoholivastase ravikuuri. Erakorralise ettekande kohaselt toimus esmakohtumine kriminaalhooldusalusega 29.01.2018, mille käigus selgitati talle tema õigused ja kohustused, kohtumääruse sisu ning võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise korral. P.Z allkirjastas 29.01.2018 omakäeliselt kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused. Ettekandest nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik seisukohal, et P.Z-ile võiks anda veel ühe võimaluse positiivsete muutuste tegemiseks, vaatamata sellele, et hooldusalune rikkus kohtu poolt määratud lisakohustust – mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tunnistab P.Z oma viga, kahetseb tehtut ning ilmutas motivatsiooni alkoholisõltuvusest vabanemiseks, mida kinnitab ka asjaolu, et ta andis nõusoleku alkoholivastase võõrutusravi läbimiseks ning registreerus vastava eriala arsti vastuvõtule 09.03.
4. Samuti märgib kriminaalhooldusametnik, et P.Z on Töötukassas arvel ning on kinnitanud, et mõistab alkoholiravi vajalikkust. Tuginedes KarS § 76 lg 7 ja KrHS § 31 lg 1 teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata P.Z-ile KarS § 75 lg 2 p 5 alusel lisakohustus – läbida alkoholivastane võõrutusravi kuni 30.04.
5. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et antud kohustus 2 1-17-4146 aitab edaspidiselt P.Z järgida kainet eluviisi, täita korrektselt katseaja tingimusi ning saavutada tõhusamalt hoolduskava eesmärke. Eeltoodust tulenevalt on kriminaalhooldusametnik seisukohal, et P.Z-ile tuleb anda veel üks võimalus, et oma rikkumistest järeldusi teha, seda enam, et kriminaalhooldus on alles algusjärgus. MAAKOHTU SEISUKOHT Vaadanud läbi toimiku materjalid, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 06.02.2018 koostatud erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et kriminaalhooldusalune P.Z rikkus katseajal kohustust – mitte tarvitada alkoholi. 06.02.2018 toimunud kontrolli käigus tuvastati P.Z alkoholijoove 0, 424 mg/l. P.Z on alkoholi tarvitamist ka ise tunnistanud. Seega on tuvastatud KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustuse rikkumine. Kohtu hinnangul tuleks kriminaalhooldusalust isikut suunata õiguskuulekale käitumisele esmalt leebemate meetmete abil. Kuritegu, mille sooritamise eest isik karistust kannab, oli seotud alkoholi tarbimisega. Arvestades seda ning 06.02.2018 juhtunut, leiab kohus, et täiendav kohustus – läbida alkoholivastane võõrutusravi - aitab hoiduda alkoholi tarvitamisest ning tõstab motivatsiooni sõltuvuskäitumise ja eluviisi muutmiseks ning soodustab edukat katseaja läbimist. Suurem osa katseajast on veel ees ning P.Z-ile tuleks anda võimalus selle positiivseks sooritamiseks. Karistusseadustiku KarS § 75 lg 3 alusel võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule. Tulenevalt KarS § 75 lg-st 2 võtab kohus seejuures arvesse nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut ning võib KarS § 75 lg 2 p 5 kohaselt määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. KrMS § 427 lg 1 tulenevalt otsustab KarS § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule määratud kohustuste kergendamise elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. P.Z on andnud ravi läbimiseks kirjaliku nõusoleku. Kriminaalhooldaja ettekandes nimetatud aeg ravi läbimiseks –
6. aprilliks 2018 – on mõistlik, kuna Wismari haigla poolt avalikustatud andmete kohaselt (http://www.wh.ee/statsionaar) ei kesta alkoholiprobleemide puhul katkestus- ja võõrutusravi tavaliselt üle 3-5 päeva. Kui ravi ei ole võimalik mainitud tähtajaks objektiivsetel ja kriminaalhooldusalusest sõltumatutel põhjustel läbida, võib taotleda täitmiskohtunikult tähtaja pikendamist. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kriminaalhooldusametniku ettepanek tuleb rahuldada. Kohus määrab KarS § 75 lg 2 p 5 ja KrMS § 427 lg-st 1 alusel P.Z-ile Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 11.05.2017 kohtuotsuse nr 1-17-4146 järgi täiendava kohustuse – läbida alkoholivastane võõrutusravi tähtajaga 30.04.
7. ( ) Heili Sepp Kohtunik 3