Obsah (9)

§ 263§ 121§ 120§ 63§ 68§ 74§ 75§ 64§ 65

1-19-6139 Kohus KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Harju Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja 12. augustil 2019.a Tallinna kohtumajas, Tallinnas koht Kriminaalasja number 1-19-6139 (19231501245) Kohtuko

§ 263

lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses; Süüdistatav E.J , isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, põhiharidusega, töötu, elukoht: x asukoht: Tallinna Vangla, Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa, varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 14.06.2019.a kell 01:20, alates 15.06.2019.a kohaldatud tõkend vahistamine tähtajaga kuni 2 kuud; Karistatuse andmed  11.12.2018.a Harju Maakohtu poolt

§ 121

lg 2 p.p 2, 3 järgi karistatud vangistusega 1 aasta,

§ 120

lg 1 järgi karistatud vangistusega 6 kuud;

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel liitkaristus 1 aasta ja 4 kuud vangistust,

§ 68

lg 1 alusel loetud ärakandmata karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jäetud mõistetud karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et E.J ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p.p 1-6 kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 2 p.p 2, 2-1 ja 8 alusel kohustati isikut käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, osalema 1 kriminaalhooldaja sotsiaalprogrammis; RESOLUTSIOON poolt määratud Juhindudes KrMS §-dest § 126 lg 3 p 1 § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p.p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313;

§-st 65 lg 2; § 68 lg 1; kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada E.J

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 1 (ühe) aasta ja 2 (kahe) kuu pikkuse vangistusega. 2. Juhindudes KrMS § 65 lg 2 suurendada E.J-ile käesoleva kohtuotsusega mõistetavat karistust Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 11.12.2018.a otsusega kohtuasjas nr 1-18-9613 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Nimelt liita käesoleva otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osale eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, mõistes

§ 64

lg 1 alusel E.J-ile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat, 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3. Juhindudes

§ 68

lg 1 arvestada E.J karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg ning tema ärakandmata karistuse 2 (kahe) aasta 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse aja algust hakata lugema alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates 14.06.2019.a.

1. E.J suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine – jätta muutmata, kohtuotsuse jõustumisel või tema poolt karistuse ärakandmisel tühistada.
2. Kriminaalajas asitõendiks olev 1 DVD-plaat, millisel on 14.06.2019.a Häirekeskusesse tehtud kõnesalvestised, milline asub kinnises ümbrikus kriminaaltoimiku I köite tagakaane küljes - jätta kohtotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
3. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel E.J-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna:  sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 810.(kaheksasada kümme) eurot;  kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi teenuse eest kogusummas 457,20.- (nelisada viiskümmend seitse eurot ja kakskümmend senti) eurot;
4. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb E.J tasuda ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse kohtuotsuse jõustumisel E.J-ile posti teel kinnipidamisasutusse, kus ta viibib. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg 2 Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
5. peatüki
6. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Süüdistus ja kokkuleppe sisu E.J on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema viibides 14.06.2019 kella 00.45 paiku alkoholijoobe seisundis koos enda elukaaslase A V Tallinnas, aadressil a asuva kortermaja juures tänaval, tiris enda elukaaslast, kannatanu A. V juustest, lõi kannatanut korduvalt rusikaga näo- ja kõhupiirkonda ning jalaga tuhara ja jalgade piirkonda, tekitades kirjeldatud tegevusega kannatanule tugevat füüsilist valu ja kehavigastused – turse ja verevalum parema silma all, verevalumid kõhu ja vasaku tuhara piirkonnas ning verevalum vasaku jala reie tagumisel pool põlveliigese piirkonnas. Eelpool kirjeldatud teo toimepanemist nägid pealt asjasse puutumatud kolmandad isikud, tunnistajad T. T , E. M ja P. S , kes olid E.J-i teost ja käitumisest häiritud, helistasid Häirekeskusesse ning teatasid juhtunust. Nimetatud tegevusega rikkus E.J avalikku korda KorS § 55 lg 1 p 1 mõttes, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüües, tõugates, kakeldes või muul viisil vägivaldselt käitudes. Sel moel pani E.J oma tahtliku teoga toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

31. juulil 2019.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kaidi Kahu, süüdistatav E.J ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör Kaidi Kahu nõuab kohtus E.J süüdi tunnistamist

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuriteo toimepanemise eest ja viimase karistamist 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega. Samuti taotletakse kohtus

§ 65

lg 2 kohaldamist, märgitu alusel suurendada

§ 263

lg 1 p 1 järgi mõistetavat karistust Harju Maakohtu 11.12.2018.a otsusega nr 1-18-9613

§ 121

lg 2 p.p 2, 3 ja

§ 120

lg 1 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o 1 aasta 3 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuse 2 aasta 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse mõistmist.

§ 68

lg 1 alusel E.J karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aja arvestamist, lugedes E.J-ile mõistetud vangistuse kandmise aja algust alates viimase kahtlustatavana kinnipidamises s.o alates 14.06.2019.a. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb tal kohustus tasuda riigi tuludesse sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 810.- eurot ning menetluskuluna: riigi õigusabi kulud kohtueelses menetluses summas 457,20 eurot. Juhindudes KrMS § 180 lg 3 kokku on lepitud 3 selles, et E.J tasub menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kokkuleppele on jõutud selles, et käesolevas kriminaalasjas asitõendiks olev DVD plaat, millisel on 14.06.2019.a Häirekeskusesse tehtud kõnede salvestised, jäetakse kriminaalasja materjalide juurde. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et E.J on kinnitanud, et tema on nõus süüdistuses esitatud kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning menetlusosalised on kokkuleppele jõudnud prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 12.08.2019.a toimunud kohtuistungil süüdistatav E.J märkis, et kokkuleppe kinnitamise juurde kohtusse ta kaitsjat kutsuda ei soovi, süüdistatav nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe. Samuti nõustus süüdistatav E.J käesolevas kriminaalasjas kohtueelses menetluses tekkinud menetluskulude sh sundraha tasumisega riigituludesse. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kaidi Kahu jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotles kohtult selle kinnitamist ning süüdistatavalt menetluskulude ja sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest välja mõistmist riigituludesse. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et E.J tuleb süüdi tunnistada

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele, arvestades karistuse mõistmisel ka

§ -des 64 lg 1 ja § 65 lg 2, § 68 lg 1 sätestatut. Menetluskulud: KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Märgitust tulenevalt asub kohus seiskohale, et süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 810.- eurot ning menetluskulud: nimelt temale kohtueelsel uurimisel õigusteenuse osutamisega kaasnenud kaitsjatasu kogusummas 457,20.- eurot – riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võimaldada E.J menetluskulusid tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid: Kohtule on teada, et menetlusosalised on jõudnud kokkuleppele ka käesolevas kriminaalasjas oleva asitõendi suhtes võetava meetme osas. Nii kohus nõustub menetlusosalistega selles, et kohtule kokkuleppes välja toodud meede asitõendite, salvestiste ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide osas on asjakohane ja kuulub rahuldamisele taotletud kujul ning, milline kajastatakse käesoleva kohtotsuse resolutsiooni osas. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 4