Obsah (6)

§ 2172§ 101§ 116§ 96§ 99§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-15720 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2022, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi A. M.i hagi A. M. ja J. M. vastu ela

) sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel.

§ 2172lg 1 sätestab, et kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi
4. lõike järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Käesoleval juhul ei tugine hageja oma nõudes õigusliku olukorra muutumisele. Elatise vähendamise õigusliku olukorra muutumisele tuginemine ei oleks ka käesoleval juhul põhjendatud, kuivõrd poolte vahel 19.01.2021.a. tsiviilasjas nr 2-21-3091 kinnitatud kompromissi alusel pidi hageja tasuma elatist igakuiselt 225 eurot lapse kohta ning igakuine elatis lapse kohta ei võinud olla väiksem kui 38,5% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kehtiva

§ 101

lg 3 ja 4 alusel arvestatuna kujuneks elatise miinimumsuurus ligikaudselt sama tsiviilasjas nr 2-21-3091 kompromissis kokkulepituga (kokkuleppe kohaselt 225 eurot, miinimum

§ 101lg 3 ja 4 järgi 216,44 eurot, mida indekseeritakse igal aastal) 6.

Hageja märgib, et on nõus ja suuteline maksma kostjatele elatist kahele lapsele kokku 230 eurot kuus, põhjendades elatise vähendamise vajadust majandusliku seisundi halvenemise - töö ja sissetuleku puudumise ja Venemaal elamisloa taotlemisega (ilma elamisloata tööle ei võeta). Kostjate seaduslik esindaja hageja põhjendustega ei nõustu ja leiab, et elamine Venemaal ja töökoha puudumine ei vabasta vanemat oma vanema kohustuste täitmisest laste ees. Kostjate seaduslik esindaja on seisukohal, et hageja pakutud elatise suurus 230 eurot kahele lapsele, mis on 130 eurot ühe lapse kohta, on selgelt ebapiisav. 7.

§ 116

lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.

2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. 3 Sama paragrahvi

1. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (lg 4) . Näiteks, kui elatist makstakse ühele lapsele ja kohustatud vanemal on Eesti keskmine sissetulek, on elatise summa 243 eurot kuus ühe lapse kohta (elatise baassumma 200 eurot+3% keskmisest brutokuupalgast 43 eurot).
3. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada aga ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102lg 1).

Kohus märgib, et kohustatud vanema varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (vt Riigikohtu 07.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-118651/31 p 13) Hageja väidab, et majanduslik olukord on muutunud, mistõttu ei ole võimeline tasuma elatist väljamõistetud ulatuses (

§ 102lg 2 olukorras). Vastavalt Ts

MS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui hageja väidab, et tema majanduslik olukord on muutunud / halvenenud võrreldes kompromissi kinnitamise seisuga ning seetõttu on hageja

§ 102

lg 2 olukorras mis õigustab elatise väljamõistmist alla seaduses kehtestatud miinimummäära (mõjuv põhjus), tuli hagejal seda ka tõendada. Hageja paljasõnalised väited ei saa olla aluseks kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamiseks. Kohus andis hagejale tähtaja majanduslikku seisundit /majandusliku seisundi halvenemist iseloomustavate tõendite esitamiseks (tl 30). Hageja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub küll töötasu Soome Vabariigist juunist 2022 (st viimane laekumine), kuid ühestki tõendist ei nähtu hageja majandusliku seisundi halvenemist määral, mis õigustaks elatise vähendamist või millest nähtuks, et hageja ei ole suuteline elatist tasuma kompromissis toodud määras, kahjustamata seejuures iseenda elementaarset ülalpidamist. Kohus nõustub siinkohal kostjate seadusliku esindaja seisukohaga, et elamine Venemaal ja seal töökoha otsimine ei vabasta vanemat oma kohustuste kandmisest laste ees ning vanemal tuleb endal leida viis, kuidas oma kohustused laste ees täita. Isegi juhul kui nõustuda hageja väidetega, et tal alates juulist 2022 tööd ei ole, siis näiteks mais 2022 on hageja saanud palka kokku 7387,34 eurot (tl 40-41), kahe päeva jooksul (28.05-29.05) on kontolt välja läinud kokku 9000 eurot. Sissetulek võimaldanuks hagejal elatist tasuda senises määras mitmeid kuid ka sel juhul kui teatud ajavahemikul töö puudub. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on Y. M.le ajavahemikul 01.12.2021-30.11.2022 tehtud väljamakseid 10 261, 27 eurot (tl 75), mis jagatuna 12 kuuga teeb keskmiselt ca 855 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt saab Y. M. lapsetoetust 120 eurot ja 200 eurot täitemenetlusaegset elatisabi (tl 83). 4 9. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et on

§ 102

lg 2 kirjeldatud olukorras, mis õigustaks elatist vähendada hagiavalduses soovitud määrani, tuleb hagi jätta rahuldamata. Ainuüksi väited töökoha ja töötasu puudumise kohta ei ole mõjuvaks põhjuseks

§ 102

lg 2 mõttes, mis õigustaks elatise väljamõistmist /vähendamist alla miinimummäära. Vanema töövõimetus, mille tõttu on raskendatud osalemine tööjõuturul, võib olla mõjuvaks põhjuseks õigustamaks elatise tasumist alla miinimummäära. Selliseid asjaolusid ei ole hageja esile toonud. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et kannab või on kandnud kostjatega seotud kulu vahetult, samas on üldteada, et lastega koos elava vanema kulud on suuremad kui lahuselava vanema panus. Menetluskulude jaotus 10. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 5