Obsah (15)

§ 387§ 467§ 667§ 657§ 651§ 465§ 386§ 480§ 478§ 217§ 172§ 171§ 174§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-22-6162 Tsiviila

§ 387

lg 2 kolmandast lausest tulenevalt vaja hagi tagamise määruse täitmiseks kohtutäituri poole pöörduda ning kohtutäituril ei olnud õigust määruse alusel täitemenetlust alustada. Määruse resolutsioonis ei ole märgitud, et sissenõudjal tuleb määruse täitmiseks pöörduda kohtutäituri poole. Seega ei ole kõnealune määrus kohtutäituri kaudu täidetav.

1. Võlgnik leidis, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ning kohtutäituri
2. aprilli 2022 otsus tuleb jätta muutmata. Võlgnik nõustus kohtutäituriga ning lisas, et kohtulahendi resolutsioonist peavad nähtuma selle täitmise üldised parameetrid.
3. veebruari 2022 hagi tagamise määruse resolutsiooni p 3 sõnastus „kuni kohtulahendi täitmiseni” on ebaselge. Kohtutäitur on jõudnud põhjendatud seisukohale, et kohtumäärus ei ole kohtutäituri poolt täidetav. Võlgnik selgitas, et ta pole peale
4. veebruari 2022 hagi tagamise määrust korteriomandit võõrandanud ega andnud kolmandate isikute valdusesse. 3 MAAKOHTU SEISUKOHT
5. Maakohus rahuldas kaebuse ja tühistas kohtutäituri
6. aprilli 2022 ja
7. märtsi 2022 otsused täiteasjas nr 084/2022/
8. Maakohus kohustas kohtutäiturit viima läbi täiteasjas nr 084/2022/1274 täitemenetluse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulud jättis maakohus kohtutäituri kanda. Maakohus mõistis kohtutäiturilt menetluskulude katteks välja sissenõudja kasuks 1095 eurot ja võlgniku kasuks 450 eurot koos lisanduva viivisega. Sissenõudja palus pöörata täitmisele hagi tagamise määruse tsiviilasjas 2-21-20079 (tl 7-8), mis on

§ 467lg 5 alusel viivitamata täidetav sõltumata selle jõustumisest.

Seega on tegemist täitedokumendiga TMS § 2 lg 1 p 1 mõistes. Maakohus ei nõustunud, et

1. veebruari 2022 hagi tagamise määruse resolutsiooni p 3 on ebaselge ning määrus ei ole täituri vahendusel täidetav, sest kohus on resolutsiooni p-s 6 määranud määruse täitmiseks võlgnikule. Hagi tagamise eesmärgiks on tagada tulevase kohtuotsuse täitmist. Asjaolu, et hagi tagamise määruses on üldsõnaliselt kirjas „kohtulahendi täitmiseni“ ning ei ole märgitud tsiviilasja numbrit, ei tähenda, et määruse resolutsioon oleks ebaselge. Ebaselgena tunduva sisuga täitedokumendi puhul peab kohtutäitur kas keelduma menetluse alustamisest, suunama pooled tuvastushagi esitama või selgitama välja, kas osapooled mõistavad dokumendi sisu ühtemoodi. Kuivõrd antud juhul algatas kohtutäitur täitmisavalduse ja
2. veebruari 2022 hagi tagamise määruse alusel menetluse ning võlgnik täitemenetluse algatamist ei vaidlustanud, siis pidi määruse resolutsioon olema nii kohtutäiturile kui ka võlgnikule piisavalt selge ja arusaadav, st täidetav. Asja materjalidest ei nähtu, et kohtutäitur oleks enne menetluse lõpetamise otsustamist küsinud sissenõudja ja võlgniku seisukohta (TMS § 50 lg 1). Lõpetamise aluseks olevaid asjaolusid arvestades oleks kohtutäitur pidanud selgitama välja, kas osapooled mõistavad täitedokumendi sisu ühtemoodi. Antud juhul ei ole kohtutäitur teostanud täitemenetluse efektiivsema läbiviimise huvides talle seadusega antud kaalutlusõigust ning selle tõttu on jäänud arvestamata sissenõudja huvid. Kohtutäituri
3. aprilli 2022 otsusest ei nähtu, millised eeldused täitemenetluses ei olnud täidetud. Samas ei ole asjaolu, et kohtutäitur ei ole oma otsust põhjendanud, otsuse tühistamise aluseks, sest seadusest ei tulene millistele formaalsetele ja materiaalsetele nõuetele peab kohtutäituri otsus vastama.

§ 387

lg 2 sätestab kohtule kohustuse märkida hagi tagamise määruses, et selle täitmiseks tuleb pöörduda kohtutäituri poole. Sätte eesmärgiks on anda hagejale võimalus kohtutäiturit valida, juhtida hageja tähelepanu määruse täitmiseks vajalikele tegevustele, et aidata kaasa määruse kiiremale ja efektiivsemale täitmisele. Isegi kui kohtul jääb määruses märkimata, et hagejal tuleb määruse täitmiseks ise pöörduda kohtutäituri poole, ei võta see isikult, kelle kasuks määrus tehti, õigust kohtutäituri poole pöörduda. Määruse kostjale täitmiseks saatmine tähendab seda, et keeld omandab kehtivuse kohtumääruse kättetoimetamisega kohustatud isikule. Sellist määrust saab täita ka ilma kohtutäiturita. Samas ei tähenda see, et määrust ei saaks sellisel juhul sundtäita. Sundtäitmise vajalikkuse üle otsustab sissenõudja tehes selleks vajalikud toimingud. Tulenevalt eeltoodust asus maakohus seisukohale, et kuna kohtutäitur ei ole toiminud täitemenetluse lõpetamise otsustamisel õiguspäraselt, tuleb kohtutäituri

1. aprilli 2022 ja
2. märtsi 2022 otsused täiteasjas nr 084/2022/1274 tühistada. MÄÄRUSKAEBUSTE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. Kohtutäitur (määruskaebuse esitaja I) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada täies ulatuses ja teha uus määrus, millega jätta sissenõudja kaebus rahuldamata. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub kohtutäitur jätta sissenõudja kanda. 4 Sissenõudja enda poolt nii kohtule tsiviilasjas nr 2-21-20079, kui ka kohtutäiturile avaldatud asjaoludest nähtuvalt oli vaidlusalune korter juba Tartu Maakohtu
4. veebruari 2022 määruse tegemisel kolmandate isikute valduses, kes avaldatud asjaolude kohaselt käitusid seal „peremehelikult“. Juba üksnes seetõttu ei ole Tartu Maakohtu
5. veebruari 2022 määruse resolutsiooni p 3 tsiviilasjas nr 2-21-20079 täitemenetluse seadustikus sätestatud korras täidetav. Praegusel juhul oleks võlgnikule TMS § 183 alusel sunniraha määramine välistatud, sest võlgnik on korteri omanikuna vaid selle kaudne valdaja. Korteri otsene valdus oli sissenõudja avaldatud asjaolude kohaselt juba Tartu Maakohtu
6. veebruari 2022 määruse tegemise ajal kolmandate isikute käes. Kohtutäituri hinnangul ei ole Tartu Maakohtu
7. veebruari 2022 määruse tsiviilasjas nr 2-21-20079 resolutsioon täitmiseks selge ega sundtäidetav.

§ 387

lg 2 kolmandast lausest tulenevalt puudus sissenõudjal vajadus esitada kohtutäiturile avaldus Tartu Maakohtu

1. veebruari 2022 määruse sundtäitmiseks. Järelikult puudus kohtutäituril õigus
2. veebruari 2022 määrust sundtäita. Seda kinnitab kohtupraktika tsiviilasjas nr 2-16-1630.

§ 387

lg 2 sätestab imperatiivselt, et kui hagi tagamise määruse täitmiseks tuleb hagejal pöörduda kohtutäituri poole, tuleb seda hagi tagamise määruses märkida. Praegusel juhul ei ole seda tehtud ning lahend on saadetud täitmiseks võlgnikule. Enne täitemenetluse lõpetamist on kohtutäitur sissenõudja telefoni teel ära kuulanud. Kohtutäitur toetab võlgniku määruskaebust.

1. Võlgnik (määruskaebuse esitaja II) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada täies ulatuses ja teha uus määrus, millega jätta sissenõudja kaebus rahuldamata. Menetluskulud palub võlgnik jätta sissenõudja kanda. Hagi tagamise määruse resolutsioon ei ole selge. Maakohus ei ole vastupidist piisavalt põhjendanud. Tsiviilasja number on kohtulahendi resolutsiooni üldine ja kohustuslik parameeter. Määruse resolutsioonist ei ole võimalik tuvastada, millises tsiviilasjas ja millise (tehtud või tulevikus tehtava) lahendi täitmiseni on keeldu võlgnikule kohaldatud. Kohtutäitur, tuvastades enda eksimuse täiteasja alustamisel, on täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 7 järgi põhjendatult lõpetanud. Võlgnik toetab kohtutäituri määruskaebust. PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
2. Sissenõudja palub jätta määruskaebused rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud palub sissenõudja jätta võlgniku ja kohtutäituri kanda. Kohtutäituri otsustest, võlgniku seisukohtadest kohtumenetluses ega määruskaebustest ei nähtu, et
3. veebruari 2022 määrus oleks olnud kohtutäiturile ja/või võlgnikule mittearusaadav. Kohtutäituri määruskaebuses esitatud käsitlus sellest, kuidas hagi tagamise korras „valdusesse andmise keelamine“ ei ole täidetav juhul kui korteriomand on tagamise taotlemise ja/või hagi tagamise määruse koostamise ja/või kostjale kättetoimetamise ajaks juba mõne kolmanda isiku valdusesse antud, on ebaloogiline. Kohtutäituri väited selle kohta, et võlgnik on hetkel üksnes korteriomandi kaudne valdaja, ei ole asjassepuutuvad ega välista määruse täitmist. Varasem kohtupraktika

§ 387lg 2 kohaldamise osas on antud juhul asjassepuutumatu, kuna 23.

veebruari 2022 hagi tagamise määruse tegemise ajal kehtinud ja seni kehtiv tsiviilkohtumenetluse seadustik reguleerib lahendi täitmiseks kättetoimetamist teisiti. Määruse puhul, millega kohus näeb ette keelu kostjale isiklikult, on põhjendatud kohtumääruse täitmiseks saatmine kostjale. See ei võta hagejalt ära kohtutäituri poole pöördumise võimalust. Tsiviilasjas nr 2-16-1630 tehtud lahend ei ole määruskaebuse lisaks ega ole avalikult kättesaadav. 5 Kohtutäituri väide, et

1. märtsil 2022 kell 14.45 tehtud kõne sissenõudjale oli ärakuulamine TMS § 50 lg 1 tähenduses, on paljasõnaline ja üllatav. Täitemenetluse seadustikust ei tulene telefoni teel ärakuulamise võimalust, sh ilma seda mistahes moel protokollimata. Sel juhul oleks tegemist mittekontrollitava toiminguga. Kohtutäituri poolt määruskaebusele lisatud pilt väidetavast telefonikõnest ei ole kohtumenetluses lubatud tõendiks, kuna selle tekstiriba või pildi koostas kohtutäitur ise. Võlgniku määruskaebusest ei nähtu aluseid maakohtu määruse muutmiseks või tühistamiseks. Hagi tagamine lahendatakse konkreetse vaidlusasja raames ja see ei saa kehtida mitte üheski teises tsiviilasjas kui vaid selles, mille raames seda taotletud on. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, milles maakohus kohustas kohtutäiturit täitemenetlust jätkama (määruse resolutsiooni p 3) ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega kohustab kohtutäiturit avaldaja
3. märtsi 2022 kaebuse uueks läbi vaatamiseks ja jätab võlgniku menetluskulud tema enda kanda (

§ 667lg 2).

Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, täpsustades maakohtu määruse põhjendusi (

§ 657lg 1 p 21 ja § 659).

Kohtutäituri määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Võlgniku määruskaebus jääb rahuldamata. Kohtutäitur ja võlgnik vaidlustavad maakohtu määruse täies ulatuses, mistõttu ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust tervikuna, sh menetluskulude jaotuse osas (

§ 651lg 1 ja § 659).

1. Maakohus tagas
2. veebruaril 2022 tsiviilasjas nr 2-21-20079 hagi ning keelas vastavalt hageja (sissenõudja) taotlusele kostjal hagi tagamise korras kohtulahendi täitmiseni korteriomandi võõrandamise kolmandate isikutele (resolutsiooni p 2) ja kolmandate isikute valdusesse andmise (resolutsiooni p 3). Maakohus saatis resolutsiooni p 2 osas lahendi täitmiseks kinnistusosakonnale (resolutsiooni p 5) ja lisaks saatis määruse täitmiseks kostjale (resolutsiooni p 6). Määrus kuulus viivitamata täitmisele (resolutsiooni p 4). Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-21-20079 on täitedokumendina sundtäidetav ning kas kohtutäitur võis täitemenetluse täiteasjas nr 084/2022/1274 lõpetada. TMS § 48 lg 1 annab loetelu täitemenetluse lõpetamise alustest, sh on võimalik täitemenetlust lõpetada täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. TMS § 23 lg 1 esimese lause kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel. TMS § 2 lg 1 p 1 alusel on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Hagi tagamise määrus on viivitamata täidetav kohtulahend TMS § 2 lg 1 p 1 tähenduses (

§ 465lg 5).

Maakohus tuvastas, et sissenõudja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendina

1. veebruari 2022 määruse tsiviilasjas nr 2-21-
3. Kohtutäitur on seisukohal, et
4. veebruari 2022 hagi tagamise määruse resolutsiooni p-i 3 ei ole võimalik täita, sest see on ebaselge. Samal seisukohal on kaebemenetluses ka võlgnik. Ringkonnakohus nõustub, et kui kohtulahendi täitmiseks on vajalik läbi viia täitemenetlus, peab täitur olema võimeline lahendi resolutsioonist aru saama ning eriti oluline on resolutsiooni täpsus lahendite puhul, millega kohustatakse isikut midagi faktiliselt tegema või mingist tegevusest hoiduma, kus võib eeldada poolte vaidlust täitemenetluses (Riigikohtu
5. aprilli 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, p-d 13-14). 6 Ringkonnakohus möönab, et resolutsiooni p 3 sõnastuses: „Keelata kostjal Farmada OÜ hagi tagamise korras kohtulahendi täitmiseni anda Tartu maakonnas, Kastre vallas, X külas, XXXXX asuvat korteriomandit, registriosa nr XXXXXXXX, kolmandate isikute valdusse“ on ebatäpne, sest puudub selge viide, millise kohtulahendi täitmiseni (st mis ajani) kostjale pandud keeld kehtib. Samas on maakohus õigesti välja toonud, et võlgnik ei ole tsiviilasjas nr 2-21-20079 hagi tagamise määrust vaidlustanud ega esitanud ka kohtutäiturile kaebust täitemenetluse alustamise peale. Seega võis sissenõudja eeldada, et vähemalt võlgniku jaoks on hagi tagamise määrus selge ja arusaadav. Maakohus märkis põhjendatult ka seda, et kohtutäitur ise pidas täitemenetluse algatamisel täitedokumendi resolutsiooni piisavalt selgeks, kui alustas selle alusel täitemenetlust. 11.Määruse ajalise kehtivuse osas selgitab ringkonnakohus, et hagi tagamise abinõude rakendamisega tagatakse hageja õigused kohtumenetluse ajaks (nt Riigikohtu
6. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-15, p 11). Samas ei ole hagi tagamise abinõude kehtivus ajaliselt piiratud ega seotud kohtumenetluse kestusega. Abinõude lõpetamiseks on alati vaja kohtulahendit, v.a kui abinõud määrati tähtajaliselt (vt ka

§ 386lg-s 4 sätestatu).

Ka põhimenetluse lõppemisel ei lõpe hagi tagamise abinõud automaatselt (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne,

1. ptk, lk 513). Kohtute infosüsteemi kohaselt on tsiviilasjas nr 2-21-20079 tehtud
2. septembril 2022 osaotsus, millega rahuldati hageja nõuded tuvastada võlgniku kohustus sõlmida sissenõudjaga asjaõigusleping vaidlusaluse korteriomandi omandiõiguse üleandmiseks ja võlgniku tahteavalduste asendamiseks. Maakohus ei ole osaotsuses teinud otsustusi
3. veebruari 2022 hagi tagamise määruse osas. Osaotsuse peale on esitatud apellatsioonkaebus. Hagi tagamise määrusel on järelikult kestev toime (

§ 480lg 1 teine lause) ning seega kehtib 23.

veebruari 2022 määrus jätkuvalt.

1. Maakohus märkis õigesti, et kohtutäituril on TMS § 8 lg 1 tulenev kohustus võtta viivitamata tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäitur oleks pidanud selgitama välja, kas osapooled mõistavad dokumendi sisu ühtemoodi (millele mh viitab võlgniku käitumine kuni täitemenetluse lõpetamiseni). Kohtutäitur väidab määruskaebuses, et ta kuulas enne
2. märtsi 2022 täitemenetluse lõpetamise otsuse tegemist sissenõudja ära telefoni teel. Kohtutäitur esitas selle kohta määruskaebuses kuvatõmmise, millest nähtub, et kohtutäitur on
3. märtsil 2022 sissenõudjale helistatud. Ringkonnakohus nõustub sissenõudjaga, et kõne sisu pole tuvastatav. Seejuures pole kontrollitav, kas kohtutäitur selgitas sissenõudjale võimalust taotleda kohtult
4. veebruari 2022 hagi tagamise määruse täpsustamist või määruse selgitamist. Ringkonnakohus leiab, et TMS § 8 lg-st 1 ja § 50 lg-st 1 tulenevalt tulnuks kohtutäituril enne täitemenetluse lõpetamise otsustamist täitemenetluse osalistele nende õigusi menetluses, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid (eelkõige, et võlgnik ei kaevanud hagi tagamise määruse peale ega vaielnud vastu täitemenetluse algatamisele), selgitada. Selgitamine peab toimuma viisil, mis võimaldab kõigil menetlusosalistel selgituse osas oma seisukoht kujundada ja kohtul ka selgitamiskohustuse täitmist kontrollida, näiteks kirjalikult. Ringkonnakohus ei nõustu sissenõudjaga, et täitemenetluse osalisi ei võiks ära kuulata telefoni teel. Telefonikõne kohta on võimalik kohtutäituril koostada telefonogramm. Ringkonnakohus selgitab, et juhul, kui kohtutäitur on jätkuvalt seisukohal, et täitedokumendi resolutsioon on ebatäpne, saab ta juhtida sellele sissenõudja tähelepanu ning anda talle võimaluse taotleda kohtult hagi tagamise määruse täiendamist (TMS § 480 lg 1 teine lause) või määruse selgitamist (

§ 478lg 6).

7

1. Kohtutäitur ei ole tuginenud
2. märtsi 2022 ega
3. aprilli 2022 otsuste põhjendustes asjaolule, et hagi tagamise määruse resolutsiooni p-i 3 ei ole võimalik täita, sest see oli sissenõudja sõnul juba enne hagi tagamise määruse tegemist kolmandate isikute valduses. Kohtutäitur viitab seejuures sissenõudja
4. veebruari 2022 e-kirjale ja hagi tagamise määruse kirjeldavale osale. Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa kohtutäitur täitemenetluse algatamise eelduste olemasolu kontrollimisel hinnata täitedokumendiks oleva kohtulahendi kirjeldava osa, põhjenduste ega täitmisavaldusele eelnenud päringu sisu. Seega ei anna need kohtutäitur väited alust täitemenetluse lõpetamisele.
5. Kohtutäitur viitab
6. aprilli 2022 otsuses ja määruskaebuses mh asjaolule, et hagi tagamise määruses puudub

§ 387

lg 2 esimese lause kohane viide.

§ 387

lg 2 kohaselt, kui hagi tagamise määruse täitmiseks tuleb hagejal pöörduda kohtutäituri, registripidaja või muu isiku või asutuse poole, tuleb seda hagi tagamise määruses märkida. Kohus saadab hagi tagamise määruse registripidajale või muule asutusele või isikule täitmiseks üksnes hageja taotlusel. Sel juhul täiendavat avaldust registripidajale või muule asutusele või isikule esitada vaja ei ole. Kohus ei edasta ise määrust kohtutäiturile. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuigi

§ 387

lg 2 esimene lause sätestab imperatiivselt, et viide täituri, registripidaja või muu asutuse poole lahendi täitmiseks pöördumiseks peab hagi tagamise määruse resolutsioonis olema, ei tähenda selle viite puudumine, et määrus ei oleks kohtutäituri juures täidetav. Maakohus on õigesti selgitanud, et

§ 387lg-t 2 tõlgendades tuleb lähtuda normi eesmärgist.

Ringkonnakohus lisab, et

§ 387

lg 2 põhimõte on, et hageja vastutab hagi tagamise määruse eest ning peab üldiselt ise hoolt kandma, et kohtumäärus jõuaks selle täitmist korraldava asutuse või isikuni (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, 2017, § 387, lk 672). Seega on

§ 387

lg 2 esimese lause eesmärk tagada, et hageja oleks sellest põhimõttest informeeritud. Kohtutäituri õigus hagi tagamise määrust sundtäita ei sõltu

§ 387lg 2 esimeses lause kohasest resolutsiooni punktist.

1. Ringkonnakohus nõustub sissenõudja väidetega, et kohtutäituri
2. märtsi 2022 otsus täitemenetluse lõpetamise kohta on põhjendamata, sh ei ole kontrollitud täitemenetluse alustamise eelduste puudumist TMS § 48 lg 1 p 7 alusel. Sissenõudja kaebuse peale tehtud
3. aprilli 2022 otsuses on küll põhjendused (resolutsiooni ebaselgus ja

§ 387

lg 2 esimese lause viite puudumine), kuid samuti pole hinnatud täitemenetluse alustamise eelduseid. Seega kõrvaldas kohtutäitur

1. märtsi 2022 otsuse põhjendamata jätmise
2. aprilli 2022 otsusega, kuid põhjendused olid puudulikud. Järelikult ei saa praegusel juhul väita, et kohtutäitur ei oleks üldse oma otsust põhjendanud. Samas on ebaõige maakohtu seisukoht, et kohtutäituri

§ 217

kohase otsuse põhjendamata jätmine ei ole kohtutäituri otsuse tühistamise aluseks. Maakohus märkis ekslikult, et seadusest ei tulene, millistele formaalsetele ja materiaalsetele nõuetele peab kohtutäituri otsus vastama. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määruse põhjendusi. TMS § 217 lg 5 kohaselt teeb kohtutäitur (tema otsuse peale esitatud) kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. Seega sätestab täitemenetluse seadustik, et kohtutäituri otsus peab olema põhjendatud. Otsuse põhjendamise eesmärk on, et kohus saaks kontrollida, millistele asjaoludele ja kaalutlustele kohtutäitur vaidlustatud otsuses tugines. Põhjenduste puudumine võib seega olla aluseks kohtutäituri otsuse tühistamisele.

1. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu otsustusega kohustada kohtutäiturit täitemenetlust läbi viima. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäiturit tuleb kohustada kaebuse uueks läbivaatamiseks. Kui kohtutäitur leiab jätkuvat, et täitedokumendiks olev hagi tagamise määrus on ebaselge, saab ta anda 8 sissenõudjale tähtaja pöörduda maakohtu poole tsiviilasjas nr 2-21-20079 selle määruse täpsustamiseks või selgitamiseks. Maakohtu seisukoht, et kohtutäituri
2. aprilli 2022 ja
3. märtsi 2022 otsused tuleb tühistada, on põhjendatud ja seaduslik.
4. Kohtutäitur vaidlustas maakohtu määrust mh menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus leiab, et põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et kohtutäituri kanda tuleb jätta ka võlgniku kulud. Kuigi menetluse põhjustas kohtutäitur täitemenetluse põhjendamatu lõpetamisega, siis ainuüksi see asjaolu ei too kaasa võlgniku menetluskulude kohtutäituri kanda jätmist. Võlgnik nõustus kohtutäituri otsusega täitemenetluse lõpetamise osas. Ringkonnakohus leiab, et

§ 172lg 1 alusel on õiglane, et võlgnik kannab maakohtus oma kulud ise.

Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu määruse. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtutäituri määruskaebus rahuldada osaliselt ja võlgniku määruskaebus jätta rahuldamata.

1. Kohtutäitur esitas koos määruskaebusega sissenõudja
2. veebruari 2022 kell 8.40 saadetud e-kirja. Ringkonnakohus selgitab, et viidatud e-kiri on koos sissenõudja
3. aprilli 2022 avaldusega juba tsiviilasja materjalide juurde võetud. Seega on tegemist tõendi korduva esitamisega ning ringkonnakohus jätab selle tähelepanuta.
4. Kuivõrd kohtutäituri määruskaebus jäi suuremas osas rahuldamata ja võlgniku määruskaebus jäi rahuldamata täielikult, tuleb sissenõudja menetluskulud ringkonnakohtus jätta kohtutäituri ja võlgniku kanda (

§ 171lg 1 ja § 172 lg 1 teine lause).

Arvestades, et määruskaebemenetluse põhjustasid nii kohtutäitur kui ka võlgnik, on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jagada sissenõudja menetluskulud määruskaebuse esitajate vahel võrdselt. Kohtutäituri ja võlgniku menetluskulud jäävad nende endi kanda (

§ 172

lg 10).

§ 174

lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sissenõudja

1. detsembri 2022 menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad sissenõudja menetluskulud määruskaebemenetluses esindajakuludest kokku 1836 eurot (sh käibemaks). Sissenõudjat esindas vandeadvokaat tunnihinnaga 216 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa sissenõudja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu
2. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Arvestada tuleb, et õigusteenuse eest makstav keskmine tasu on ajas muutunud (suurenenud). Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu

1. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Määruskaebemenetluses koosnesid sissenõudja esindajakulud järgmistest toimingutest: -
2. oktoober 2022 menetlusse võtmise määruse ja seisukoha küsimisega tutvumine (0,25 h);
3. oktoober 2022 vastuse koostamine kohtutäituri ja võlgniku määruskaebustele (6,5 h);
4. oktoober 2022 vastuse täiendamine ja esitamine kohtule (1 h);
5. oktoober 2022 sissenõudja ja kohtutäituri vastustega tutvumine (0,25 h);
6. november 2022 kohtunõudega tutvumine (0,25 h);
7. detsember 2022 menetluskulude nimekirja koostamine (0,25 h). 9 Ringkonnakohtu hinnangul on sissenõudja esindaja viidatud ajakulu (8,5 h) määruskaebemenetluses asja vähest keerukust ja mahukust arvestades osaliselt ülepaisutatud. Esindajal on ainuüksi dokumentidega tutvumisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud üks tund, mida ringkonnakohus ei pea põhjendatuks. Samuti ei olnud määruskaebused niivõrd mahukad või sisurohked, et nendele vastuse koostamisele kulunuks 7,5 h. Ringkonnakohtu hinnangul on sissenõudja ajakulu kahele määruskaebusele vastamisel põhjendatud kokku 5 h ulatuses. Sissenõudja ei ole vastuses korranud üksnes varasemaid väiteid ning on ka vastanud kaebustes esitatud uutele seisukohtadele. Seega on sissenõudja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ringkonnakohtus 1080 eurot (5 h×216 eurot). Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus kohtutäiturilt sissenõudja kasuks menetluskulude katteks välja 540 eurot (sh käibemaks) ja võlgnikult sissenõudja kasuks menetluskulude katteks välja 540 eurot. Sissenõudja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (

§ 174

lg 10), mistõttu tuleb summad välja mõista koos käibemaksuga.

§ 177

lg 4 alusel kuulub rahuldamisele sissenõudja taotlus mõista kohtutäiturilt ja võlgnikult välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke Indrek Parrest Kersti Kerstna-Vaks 10