Obsah (10)

§ 646§ 656§ 641§ 444§ 442§ 231§ 392§ 435§ 217§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise koht ja aeg 19. detsember 2022, Tartu Tsiviilasja number

§ 646alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

1. Tühistada Viru Maakohtu
2. novembri
3. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
4. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas
6. mail 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Larissa Jänese (kostja) vastu. Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas
7. juunil 2022 Viru Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1867 eurot 96 senti, intressi 126 eurot 18 senti, võla sissenõudekulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1302 eurot 82 senti ja viivise alates
8. juunist 2022 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue Placet Group OÜ ja kostja vahel
9. jaanuaril 2020 sõlmitud krediitkontolepingust nr KK3512351, mille alusel sai kostja krediiti 1945 eurot 85 senti. Kostja maksis lepingu alusel tagasi 116 eurot 89 senti. Placet Group OÜ ütles lepingu üles
10. septembril 2020 ja loovutas nõude hagejale
11. septembril 2020 koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
12. Kostja selgitas
13. novembri
14. a kohtuistungil, et ta on võimeline maksma hagejale 20 eurot kuus, sest tal on ka teisi võlgasid. Kostja selgitas, et ta ei ole hagiga nõus ja kavatseb esitada apellatsioonkaebuse. MAAKOHTU OTSUS
15. Viru Maakohus rahuldas
16. novembri
17. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3346 eurot 96 senti (sh põhivõlg 1867 eurot 96 senti, intress 126 eurot 18 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 1302 eurot 82 senti, võla sissenõudekulud 50 eurot) ja viivise põhinõudelt alates
18. juunist 2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 162 lg 1) ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 900 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust hagis märgitud asjaolude üle, muuhulgas selle üle, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt kostja ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud lepingust nr KK3512351 tulenevat võlga, samuti võla suuruse üle. Vaidlust ei ole ka selles, et lepinguga võetud kohustusi kostja ei täitnud. 2 APELLATSIOONKAEBUS 4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse paludes maakohtu otsuse tühistada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Viru Maakohtu

1. novembri
2. a otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656

lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 6. Ringkonnakohus võib

§ 646

alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (

§ 656lg 1).

Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

§ 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24.

jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11). 7.

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

§ 656

lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. 8. Maakohus rahuldas hagi täies ulatuses märkides kohtuotsuse põhjendustes, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt lepingust nr KK3512351 tulenevat võlga. Maakohtu hinnangul ei vaidle pooled ka võla suuruse ja selle üle, et lepinguga võetud kohustusi kostja ei täitnud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjendav osa ei vasta

§ 444

lg-s 2 ja

§ 442

lg 8 esimeses lauses ettenähtud nõuetele ehk maakohtu otsus on sisuliselt põhjendamata. Maakohtu põhjendustest ei ole võimalik aru saada, millisel õiguslikul alusel on hageja nõue rahuldatud, kuidas on kujunenud hageja nõude suurus ja kas hageja on nõude suuruse tõendamiseks esitanud vastavad tõendid. Maakohus ei ole otsuses kajastanud, missuguse asjas tähtsa asjaolu on ta mingi asja juurde võetud tõendiga lugenud tõendatuks või missugused asjaolud lugenud tõendamata jäetuteks. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole hageja nõudele vastuväiteid esitanud. Täiesti arusaamatu on, kuidas maakohus sellisele seisukohale jõudis. Kostja vaidles kohtuistungil hageja nõudele vastu, selgitades, et ta ei ole hagiga nõus ja hagi rahuldava kohtuotsuse tegemisel kavatseb ta selle ringkonnakohtusse edasi kaevata. Kostja selgitas kohtuistungil, et ta on võimeline tasuma hagejale maksimaalselt 20 eurot kuus, kuna tal on ka teisi võlgasid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja vastuväidetega arvestanud ja märkinud ebaõigesti, et poolte vahel puudub vaidlus hagi asjaolude ja võla suuruse üle.

§ 231

lg 2 kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Praegu ei 3 ole kostja ei kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades ega ka kohtuistungi protokollist nähtuvalt ühegi hageja esitatud faktilise asjaoluga nõustunud. Vastuseks kohtu küsimusele, kas tal on hagile sisulisi vastuväiteid, vastas kostja kohtuistungi protokolli kohaselt, et ta ei ole hagiga nõus. Seega ei saa kostja omaksvõttu ka kuidagi

§ 231lg 4 järgi eeldada.

Ringkonnakohtu hinnangul on otsuse põhjendamiskohustuse rikkumine (põhjenduste puudumine) tingitud maakohtu poolt eelmenetluse puudulikust läbiviimisest. 9. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on jätnud asjas läbi viimata nõuetekohase eelmenetluse, sh rikkunud oluliselt ka selgitamiskohustust. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud

§-s 392. Kohtul on vastavalt

§ 392lg-le 1 ning § 351 lg-tele 1 ja 2 selgitamiskohustus.

Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, samuti menetlusosaliste faktilised ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (

§ 392

lg 1 p-d 1 ja 3) ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (

§ 392lg 1 p 4).

Kohus peab hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt (

§ 435lg 1).

1. Ringkonnakohtu hinnangul on sõlmitud krediitkontoleping tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 4034 kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma, ja hindama tarbija krediidivõimelisust, sh tuleb hinnata tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Laenuandja ja laenusaaja vahelises suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisuks hinnata piisavalt laenusaaja krediidivõimekust, tagamaks, et laenu ei anta isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selleks peab krediidiandja olema krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 44 lg 2 ja lg 3 p 2 kohaselt kehtestama sise-eeskirja, milles tuleb reguleerida krediidivõimelisuse hindamise metoodika ja selle rakendamise kord, sealhulgas teabe kogumise kord. Täpsemad nõuded sellele eeskirjale tulenevad KAVS §-st
2. Seejuures ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõte ja hinnata seda, kui muud andmed ei ole piisavad. VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
3. Ringkonnakohus märgib, et kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (vt Euroopa Kohtu
4. märtsi
5. a otsus asjas nr C-679/18, p-d 17-24). Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet. Maakohus ei ole juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hagejal on kohustus välja tuua asjaolud, millest nähtub, et ta on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustused, ning neid asjaolusid tõendada. Maakohus ei ole otsuses hinnanud, kas hageja on 4 täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused. Maakohus on jätnud välja selgitamata, millise teabe laenuandja enne lepingute sõlmimist omandas, s.o kas laenuandja küsis infot kostja igakuise netosissetuleku, konto väljavõtte ja igakuiste kohustuste suuruse jms kohta. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada hagejale tema tõendamiskoormist, anda tähtaeg tõendite esitamiseks ning hinnata, kas hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maakohtul on kohustus arvestada kostja vastuväidetega nõudele ja hinnata hageja nõude põhjendatust asjas esitatud tõenditest lähtuvalt.
6. Ringkonnakohus märgib, et maakohtul tuleks asja uuel läbivaatamisel selgitada kostjale

§ 217lg 8 kohaselt võimlust saada riigi õigusabi.

13. Menetluskulude jaotuse otsustab

§ 173lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin 5