Obsah (5)
§ 121§ 74§ 65§ 69§ 75KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 22. aprill 2016.a, Võru kohtumaja Kriminaalasja nr 1-16-826 (15286000149) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi s
§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör R.
S. Süüdistatav G.V , isikukood: xxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; haridus: 8 klassi; juhutööd; varem kriminaalkorras karistatud kaks korda, viimati Tartu Maakohtu 13.11.2014.a otsusega
§ 121
järgi 6-kuulise vangistusega
§ 74alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga. Tõkend – ei ole kohaldatud. Kaitsja O. P. RESOLUTSIOON Juhindudes Kr
MS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada G.V
§ 121
lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendada G.V-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.11.2014.a otsusega nr 1-14-8449 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 6 (kuue) kuu vangistuse võrra ning mõista G.V-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.
§ 74
lg 5 ja
§ 69
alusel asendada 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust 420 (neljasaja kahekümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb G.V ära teha 2 (kahe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
§ 69
lg 4 alusel on G.V kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata G.V kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
- Menetluskulud: KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus G.V sundrahast pool, so 322,50 eurot, sundtoomise kulu 18,70 eurot ja kaitsjatasust pool, so 134,40 eurot riigi kanda. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista G.V-lt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 322,50 eurot; kaitsjatasu 134,40 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu kokku 456,90 (nelisada viiskümmend kuus eurot ja üheksakümmend senti) tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99916700027475 ning selgituse “G.V, otsus nr 116-826, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
- Asitõend – 2 CD-plaati politsei patrulli kahe videofailiga (28.04.2015 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x), mis on pakendatud ümbrikusse ja asub kriminaalasja juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. 2
(5)- KrMS § 313 lg 1 p 101 ja KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitada kannatanut S. I.
- , telefon xxxxxxxx) G.V ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus G.V süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes ja omades karistatust kehalise väärkohtlemise eest, lõi 28.aprillil 2015 kella 18.00 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx oma ema S. I. kuus korda rusikatega näkku ja pähe, tekitades kannatanule ninaverejooksu, turse vasemale näopoolele, verevalumi vasemale kõrvale, pea pindmised hulgivigastused ning füüsilist valu. Seega pani G.V toime korduva kehalise väärkohtlemise oma ema suhtes, tekitades kannatanule valu ja tervisekahjustusi, s.o
§ 121lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kokkuleppe sisu
§ 121
lg 2 p 2 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus G.V-le karistuseks kaheksa kuud vangistust.
§ 65
lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 13.11.2014.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – kuue kuu vangistuse võrra, mõista süüdistatavale liitkaristuseks üks aasta ja kaks kuud vangistust.
§ 74
lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus 420 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha kahe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on G.V kohustatud täitma kontrollnõudeid vastavalt
§ 75lg 1 sätestatule. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas 3
(5)Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav G.V aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav G.V, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse G.V süüdi tunnistada
§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
Kohtu seisukoht menetluskulude osas G.V menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 105,60 eurot ning kohtumenetluses makstud tasu 163,20 eurot, so kaitsjatasu kokku 268.80 eurot ja sundtoomise kulu 18,70 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates 1. jaanuarist 2016.a on kuupalga alammäär 430 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. G.V on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest. Selgitas, et menetluskulusid maksta ei ole võimalik ning eelmise otsusega välja mõistetud menetluskulud on tasumata. Igakuiseid makseid ei ole võimalik teha, kuna puudub kindel sissetulek. Kaitsja taotles menetluskulude vähendamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus, arvestades süüdistatava sissetuleku puudumist, G.V varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, käib G.V-le ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus G.V sundrahast pool, so 322,50 eurot, sundtoomise kulu 18,70 eurot ja kaitsjatasust pool, so 134,40 eurot riigi kanda. 4
(5)Kohus mõistab välja G.V-lt sundraha 322,50 eurot ja kaitsjatasu 134,40 eurot, so kokku menetluskulu 456,90 eurot. Kohus on seisukohal, et menetluskulude ositi maksmine ei ole põhjendatud, kuna G.V ei ole võimalik osamakseid teha sissetuleku puudumise tõttu. Kannatanu teavitamine Kannatanu S. I. 4. ) on esitanud KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel taotluse enda teavitamiseks süüdistatava G.V vahistamisest, ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest telefonil xxxxxxxx. Seega tulenevalt KrMS § 313 lg 1 pst 101 ja KrMS § 38 lg 5 p-st 2 tuleb teavitada kannatanut S. I. ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. / Marju Persidskaja kohtunik 5
(5)