KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. mai 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-2957 Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlust

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 11.04.2016 otsusega tunnistati G.N kiirmenetluses kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 424 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, millest loeti kantuks 3 päeva eelvangistust ning kanda jäi 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 11.08.2015 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa (11 kuud 25 päeva vangistust) võrra ning mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 22 päeva vangistust, mis algab G.N-i kinnipidamiskohta saabumisest.
2. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni G.N, kes palub tühistada otsus talle mõistetud karistuse osas, kuna kriminaalhoolduse poolt oli maakohtule esitatud ebatäpsed andmed kantud üldkasuliku töö tundide kohta. Apellatsioonile on lisatud üldkasuliku töö arvestuslehed, millest nähtuvalt G.N on ära teinud 365,5 tundi ja tegemata jäi 354,5 tundi. Maakohtule esitatud õiendis on aga märgitud, et tehtud on 365 tundi ja teha jäi 355 tundi. Kuna maakohtu arvestus on tema kahjuks, siis G.N taotleb vähendada mõistetud karistust ühe päeva võrra, nii et kanda jääb 2 aastat 5 kuud 21 päeva vangistust. 2.
3. Ringkonnakohtu 29.04.2016 määrusega anti apellatsioonimenetluse pooltele võimalus esitada apellatsiooni kohta oma seisukohti, kuid seda ei tehtud. G.N talle postiga saadetud määrust kätte ei saanud ja selle sisu tehti talle teatavaks kohtuistungi sekretäri poolt telefoni teel apellatsiooni lisas näidatud numbril. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§-de 337 lg 2 p 3, 338 p 2 ja 3411 p 2 alusel täies ulatuses tühistada ja tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile. Esitatud apellatsioon tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. 4.

§ 318

lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud

§ 318

lg-s 4 sätestatud juhtudel.

§ 318

lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

1. peatüki
2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid.

§ 339

lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.

1. G.N on vaidlustanud talle mõistetud karistuse. 5.
2. Ringkonnakohus märgib, et talle mõistetud karistus tuleneb kokkuleppest (lk 4546), mille kohaselt toimunud läbirääkimiste käigus G.N ja tema kaitsja advokaat Heiki Kuningas nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, menetluskulude suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Maakohtu istungi protokolli kohaselt (lk 44 pöördel) G.N vastas kohtule, et talle on kokkulepe arusaadav, ta on kokkuleppega nõus ja kinnitas, et kokkuleppe sõlmimisel väljendas ta enda vaba tahet. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud

1. peatüki
2. jao sätteid. Samuti ei nähtu

§ 339lgs 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

1. Seoses G.N-i väitega, et kriminaalhoolduse poolt oli maakohtule esitatud ebatäpsed andmed kantud üldkasuliku töö tundide kohta, on olukord võrreldes 2 2 kokkuleppe sõlmimisega muutunud. G.N taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja talle mõistetud karistuse kergendamist. Ringkonnakohus seda taotlust rahuldada ei saa.
2. Juhindudes

§-st 3411 ringkonnakohtul puuduvad volitused asuda ise uue otsusega maakohtu otsust korrigeerima. Kohtupraktika kohaselt tulenevalt sellest, et kokkuleppemenetluses tehtava kohtuotsuse aluseks on poolte vahel sõlmitud kokkulepe, saab apellatsioonikohus kõnealuses menetlusliigis tuvastatud vigadele reageerida üksnes kohtuotsuse tühistamisega. Uue kohtuotsuse tegemine apellatsioonimenetluses võib viia poolte vahel sõlmitud kokkuleppe muutmisele ehk selle aluse teisenemiseni, mille põhjal pooled kokkuleppemenetlusega soostusid. Viimane tähendaks aga kohtu menetlusõiguslikult lubamatut sekkumist poolte vabadusse otsustada ise kokkuleppe objektide üle. Neil põhjustel ei tohi ringkonnakohus asuda muutma sõlmitud kokkulepet isegi siis, kui seda kinnitavas maakohtu otsuses ilmneb materiaalõiguse ebaõige kohaldamine (RKKK nr 3-1-1-2509 p 15). Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja kriminaaltoimik tagastada prokuratuurile.

1. Tagastamise tingib see, et kriminaalhooldusametnik Otto Fomotškin on 11.04.2016 prokuratuurile esitanud teatise, mille kohaselt G.N on ära teinud 365 üldkasuliku töö tundi ja tegemata on 11.04.2016 seisuga 355 tundi (lk 38). Sama kriminaalhooldusametnik on 22.04.2016 kinnitanud apellatsioonile lisatud üldkasuliku töö arvestuslehed, mille kohaselt G.N on ära teinud 365,5 tundi ja tegemata jäi 354,5 tundi (lk 56-59). Seega on tegemist erinevate andmetega, millest sõltub liidetava karistuse suurus. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et liidetava karistuse suurus on olnud erinev ka kohtule esitatud kokkuleppe (lk 43) algvariandis (11 kuud 29 päeva) ja kohtuistungil parandatud (lk 46) variandis (11 kuud 25 päeva). Järelikult vajab see küsimus täpsustamist, kuna G.N ei ole arvutuskäiguga rahul. Ringkonnakohus märgib, et küsimust, kuidas kindlaks teha tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, on käsitletud Riigikohtu 11.04.2016 määruse nr 3-1-1-29-16 p-des
2. Mati Kartau 3 Maarika Kuusk 3 Tiit Lõhmus