1-10-13985/169

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-13985 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. oktoobri 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu P.L (isikukood XXX), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu
5. oktoobri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohus tunnistas P.L-i süüdi 28.04.2011 otsusega ja mõistis talle karistuseks KarS § 306 lg 1 järgi 6 kuud vangistust, KarS § 200 lg 2 p-de 1, 4, 7, 8, 9, 10 järgi 4 aastat vangistust ja KarS § 113 järgi 7 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel luges kohus kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja sai tema liitkaristuseks 7 aastat 6 kuud vangistust, mille kandmise algusajaks kujunes KarS § 68 lg-t 1 kohaldades 27.05.
7. Karistusaeg lõpeb 27.11.
9. Tartu Vangla edastas 25.08.2016 Tartu Maakohtule materjalid P.L-i ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks.
10. Tartu Maakohus 13.10.2016 määrusega jättis P.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Oma seisukohta põhistas kohus järgmiselt. 3.1 Kohus märkis, et P.L on küll vanglas läbinud mitmeid taasühiskonnastavaid tegevusi (sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine,“ „Suitsetamisest loobumise nõustamine“ ja „Agressiivsuse asendamise treening,“ riigikeele õpe A2 ja B1 tasemel, tööhõives osalemine) ning väidetavalt muutnud oma suhtumist ja seadnud tulevikuks seaduskuulekad eesmärgid, kuid kohtuistungil antud ütlustest seda ei nähtu. Ka P.L-i käitumine karistuse kandmise ajal ei kinnita seda. Käesolevalt on tal viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Kuigi P.L-i hinnangul ei ole rikkumised olnud rasked, näitab nende tõsidust asjaolu, et enamjaolt on olnud vajalik isikut karistada kartseriga. Kinnipeetava enda suhtumine rikkumistesse on ennast õigustav. P.L väidab, et karistuse kandmine on talle raske ning tekitab närvipinget, mistõttu ta ei suuda oma käitumist alati kontrollida ja näeb rikkumiste initsiaatoritena pigem ametnikke. Lisaks eelnevale on P.L-i käitumine andnud põhjuse tema suhtes uue kriminaalasja algatamiseks. Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi KarS § 328 - § 25 lg 2 tunnustel. Kinnipeetav, kes soovib vabaneda vangistusest enne tähtaega, peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on õiguskuulekas käitumine ka karistuse kandmise ajal ja millised tagajärjed võib endaga kaasa tuua normide rikkumine. Kui isik ei suuda ka range režiimiga kinnipidamisasutuses kehtestatud reeglitele alluda, on põhjust kahelda, kas ta seda ka vabaduses suudaks. Positiivseks saab siiski pidada P.L-i vabanemisjärgseid elutingimusi. Tal on kindel elukoht ning võimalus tuttava kaudu tööle saada. Toetavad suhted on säilinud ema, isa, õdede ja vennaga. Toimunud on nii lühi- kui pikaajalised kokkusaamised. Kinnipeetava vanemad on valmis teda igakülgselt toetama. Kohtu hinnangul ei ole see aga piisav, et isikut tingimisi enne tähtaega vabastada. Sarnased olid P.L-i elutingimused ka enne kuritegusid, mistõttu ainuüksi elu- ja töökoha ning lähedaste toetus teda kuritegude toimepanemiselt kõrvale ei hoia.
11. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse P.L, taotledes lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist alljärgmistel argumentidel. 4.1 P.L märgib, et ta ei eita kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemist. Ta juhib aga tähelepanu sellele, et nüüdseks on need inimesed hakanud korralikeks, nad töötavad ning neil on pere, lapsed ja naised. Nende õigele teele asumist ei takistanud seegi, et neil oli rohkem kui 5 distsiplinaarkaristust ning nad istusid kartseris kauem kui tema. Tema läbikäimine endiste kurjategijatega oli ka asjaoluks, mis tingis tema uue kuriteo riskiprotsendi suurenemise. 4.2 P.L lisab veel, et ta ei püüa vanglas mängida paipoissi. Kahtlasem olekski, kui ta nüüd enam distsipliinirikkumisi toime ei paneks, s.o see räägiks vaid sellest, et ta n-ö pani maski ette. Tal ei ole karistusaja jooksul olnud ühtegi tagasilööki, mis oleks olnud suunatud teise inimese vastu. 4.3 P.L leiab ka, et vanglas viibimine kutsub esile depressiooni. Temal tekkis närvivapustus, mistõttu ta ei saanud isegi aru, kuidas ta jooksis korpuse katusele. Prokurör väitis aga kohe, et see oli põgenemine. Kuna tema suhtes ei kohaldata enam ka vangistusseaduse §-s 69 nimetatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, siis järelikult ei pannud ta toime põgenemist. Kriminaalasi on juba 11 kuud prokuratuuris ning kohtusse seda ei saadeta. Ka advokaat ei ole materjalidega tutvuda saanud. Võib-olla on asi selles, et ta keeldus kokkuleppest prokuröriga. 4.4 Veel märgib P.L ennast mõistvat, et ta on toime pannud koledaid ja hirmsaid tegusid, kuid ta on 7 aasta 6 kuu pikkusest karistusajast ära kandnud juba 6 aastat 6 kuud. Praegune on tema esimene karistus. Vabaduses ootavad teda armastavad sugulased, sõbrad, töö- ja elukoht. Ta on nõus alluma ka elektroonilisele valvele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus jääb tagajärjetuks. Seejuures nõustub kriminaalkolleegium maakohtu argumentatsiooniga, mida juhinduvalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea otstarbekaks korrata ning rõhutab seega vaid peamist ja vastab edasikaebuse argumentidele. 2 2
13. Kõigepealt tuleb toonitada, et süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetava vastavust nendele tingimustele peab näitama tema käitumine vangistusasutuses karistuse kandmise ajal. Ehk siis tegemist on ennetähtaegselt vabastamise olulise eeldusega. P.L-i puhul see nõue aga täidetud ei ole. Nimelt on tal koguni 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, kusjuures neljal korral on rikkumise raskusest tingituna teda karistatud kartserisse paigutamisega. Samuti on P.L oma käitumisega andnud põhjuse uue kriminaalmenetluse läbiviimiseks, s.o abiprokurör Külli Zimmi kinnitusel menetleb prokuratuur kriminaalasja nr 15922500064, milles talle on esitatud kahtlustus KarS § 25 lg 2 - § 328 järgi, s.o põgenemise katses. Kinnipeetava enda väidete kohaselt tingisid nii distsipliinirikkumiste toimepaneku kui Tallinna Vangla katusele ronimise (uue menetluse algatamise aluseks olnud teo) temal vanglas tekkinud närvipinged. P.L-i sellistes argumentides kriminaalkolleegium tema käitumisele mingitki õigustust aga ei leia. Seejuures ei pea ringkonnakohus vajalikuks peatuda ka kinnipeetava arutuskäigul, mis puudutab kriminaalasja nr
14. See, et kriminaalmenetlus P.L-i suhtes KarS § 25 lg 2 - § 328 järgi kestab, selgub vaieldamatult abiprokuröri kirjalikust seisukohast ning menetluse täpsemad asjaolud ei ole käesoleva määruskaebemenetluse esemeks.
15. Kokkuvõtvalt võib seega öelda, et P.L-i vangistusaegse käitumise põhjal ei saa kuidagi teha järeldust, nagu oleks vanglakaristus nüüdseks oma eesmärgi tema õiguskuulekusele suunamisel juba täitnud. Sellist seisukohta ei väära kuidagi seegi, et kinnipidamisasutuses on P.L läbinud mõningad sotsiaalprogrammid, õppinud riigikeelt, osaleb tööhõives ja tema vabanemisjärgsed elutingimused on vaadeldavad positiivsetena. Viimati nimetatu osas on juba esimene kohtuaste õigesti märkinud, et P.L-ile väljaspool vanglat osaks saavad hüved olid tal olemas ka enne kuritegude toimepanemist, kuid tema õiguspärast käitumist need ei taganud. Samuti on P.L-i puhul negatiivsena vaadeldav tema suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikute olemasolu ning määruskaebuse väited kriminaalkolleegiumi vastupidisele seisukohale ei veena. Samas ei ole see asjaolu aga ka määrava tähendusega, s.o P.L-i tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine ei oleks võimalik ka olukorras, kus ta soostuks oma endise tutvusringkonnaga suhteid katkestama.
16. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Mati Kartau