1-17-915/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-17-915 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid F.U tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 01.06.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu F.U, isikukood XXX, xxx RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, kohus määras: Jätta F.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. F.U tunnistati süüdi Viru Maakohtu 26.01.2017 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta. Karistuse kandmise algus 24.01.2017 ja lõpp 24.01.
2. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 24.05.
3. F.U andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa, tl 13). 1 Kinnipidamisasutusest F.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Lühiajalise vangistuse tõttu ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud. Käesoleval hetkel on määratud tööle majandustöödel. 5 kehtivat kriminaalkaristust, kuriteo laad muutunud kergemaks – viimane kuritegu on varavastane. Soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Vabanemisel soovib elama asuda xxx asuvasse 3-toalisesse, elektroonilise järelevalve jaoks sobivasse, korterisse, mis kuulub talle endale. Korteris elab korteris elukaaslane. Kinnipeetaval xxx. xxx erialal jäid pooleli seoses tööle asumisega. Kinnipeetava enda sõnul on tal olemas xxx tunnistusxxx paberid, xxx load ja xxxpaberid. Enne vangistust töötas sageli mitteametlikult erinevatel juhutöödel eraisikute juures Viimati töötas ametlikult 2008 a. xx-s. Täitise andmetel on võlgnevusi summas 7870 eurot. Puuduvad toimetulekut toetavad suhted oma lähedastega, endine abikaasa pigem vältis temaga suhtlemist. Hetkel on uus elukaaslane (samuti töötu), kellega oli hea läbisaamine enne vangistust. Vangla meditsiiniosakonna poolt on diagnoositud alkoholisõltuvus . Enamik kuritegudest toime pandud alkoholijoobes ja alkoholijoobes on ka käitunud vägivaldselt. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 69% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 51%. Arvestades eeltoodut ei toeta Viru Vangla kinnipeetav F.U vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kuulub kinnipeetava lähivõrgustikku elukaaslane. Samuti kuuluvad tema lähivõrgustikku täisealine poeg, ema, vend ja õde, kellega olemasolevatel andmetel on F.U suhted pigem väheldased. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve kohaldamisega soovib F.U elama asuda aadressile xxx. Tegu on 3-taolise keskküttega korteriga, mis kuulub F.U-le . Korteris elab käesoleval ajal F.U elukaaslane, kes on nõus, et F.U asub ennetähtaegsel vabanemisel (koos elektroonilise valve kohaldamisega) sinna elama asub. Enamus F.U toimepandud kuritegudest on materiaalse kasu saamise eesmärgil toime pandud. Kinnipeetava elukaaslane ei tööta. F.U on avaldanud, et saaks vabanedes tööle asuda xxx. Sealse juhataja A. N. sõnul peaks kinnipeetav vabanedes temaga ühendust võtma ja siis selgub täpsemalt, kas F.U on võimalik sinna tööle asuda. Isiku mõtlemist ja käitumist vabaduses mõjutas suuresti alkoholi kuritarvitamine. Varasemad tingimuslikud karistused ei ole mõju avaldanud, isik on jätkanud uute süütegude toimepanemist ja kuritarvitanud alkoholi keelust olenemata. Isik on korduvalt kandnud reaalset vangistust ja osalenud sotsiaalprogrammides, kuid ei ole kriminaalhooldaja hinnangul oma käitumist muutnud. Prokurör (oma kirjalikus seisukohas tl 24-26) ei toeta F.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist. F.U näol on tegemist isikuga, kes on kriminaalkorras karistatud 15 korda, neist 5 karistust on kehtivad. Vanglas viibib
4. korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust varavastase kuriteo toimepanemise eest. Prokuröri poolt uuritud materjalidest (iseloomustus ja kriminaalhooldaja arvamus) nähtub, et isik on impulsiivne ning alkoholisõltlane. Viimane tegur on aga riskifaktoriks uute kuritegude toimepanemiseks. Impulsiivsusele viitab korduv väärteokorras karistatus ja süstemaatilised vargused (tuleb vajadus, siis lihtsalt läheb ja võtab). Samuti saab väita, et isik ei ole teinud järeldusi varasematest karistustest, kuivõrd iseloomustusest nähtub, et isik ei pea võimatuks, et varastab veelgi kui vaid teaks, et vahele ei jää. Varastab, ehkki teab, et nagunii teatakse, et tema varastas, kuna turvamehed jälgivad teda ja kirjutavad üles. Ühtlasi ei saa prokuröri hinnangul F.U vabanemisjärgseid elutingimusi pidada heaks. Isikul puudub töökoht ning samuti saab väita, et tal puudub sotsiaalne tugivõrgustik, kuivõrd elukaaslase olemasolu ei ole hoidnud teda kuritegude toimepanemisest. 2 F.U selgitas kohtuistungil, et ta taotleb ennetähtaegset vabastamist ja seda elektroonilise valve kohaldamisega. Ta plaanib minna alkoholivastasele ravile. Tal on elukaaslane, kes sai tööle Baltijaama turul, mis abban püsiva sissetuleku. Elukoht on olemas. Tööd ta ei karda. Vanglas ta käib tööl aga sama hästi saaks tööle vabaduses, milleks teda hoida vanglas. Juhul, kui ta ei tule kriminaahooldusega toime, läheb ta ju tagasi vanglasse, see karistus ei kao kuhugi. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et F.U tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. F.U tegi enne vangistust erinevaid, mitteametlikke, juhutöid. Isikul on keskharidus. Enda sõnade kohaselt on tal ka tõstukijuhi tunnistus, keevitaja paberid, vedurijuhi load ja lukksepa paberid. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud viiel korral, peamiselt varguste, aga ka isikuvastase kuriteo eest (kehaline väärkohtlemine). Teda on karistatud nii tingimisi kui ka reaalse vangistusega. Kinnipeetaval on üksteist kehtivat väärteokaristust peamiselt alkoholiseaduse rikkumiste eest, kui ka liiklusalaste, varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja vastu ja eritalituse valeväljakutse eest (kõik rahatrahvid on tasumata). Kinnipeetav on käesoleval hetkel hõivatud kinnipidamisasutuses majapidamistöödega. Isikul puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Süüdimõistetul puuduvad käesoleval hetkel kehtivad isikut tõendavad dokumendid, kuid kohus ei arvesta seda aspekti kui absoluutset takistust ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Nimelt on vabanemisel võimalik süüdimõistetul oma isikut tõendada ka kinnipidamisõiendiga. Vabanemise korral soovib F.U endale kuuluvasse, 3-toalisesse korterisse aadressil xxx. Korter sobib elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Käesoleval hetkel elab korteris kinnipeetava elukaaslane, kes on süüdimõistetu korterisse elama asumise ja elektroonilise järelevalve kohaldamisega nõus. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. 3 Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elutöökoht ning lähedased. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks liialt ennatlik. Kohtu hinnangul annab näitab isiku varasem käitumine, nimelt korduv karistatus, et tal on välja kujunenud kindel, kriminaalne, käitumismuster. Tuleb tähele panna, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 24.01.2018, s.o pisut vähem aasta pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Vangla iseloomustusest nähtub, et isik ei olegi muutustele orienteeritud. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht ja lähedaste olemasolu ning hea käitumine vangistuses) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd F.U on korduvalt kriminaalkorras karistatud nii tingimisi kui ka reaalse vangistusega, tal on diagnoositud sõltuvus alkoholist, näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Kaalu annab siinkohal ka vangla riskihindamise protsent, mis antud juhul on üsnagi kõrges määras. Isik on järjepidevalt toime pannud varavastaseid süütegusid kriminaaltulu teenimise eesmärgil ja ei soovigi asuda legaalset sissetulekut 4 omandama. Kohtule ei teki veendumust, et just nüüd saaks käitumiskontrolli kaudu suunata isikut seadusekuulekale elule, sest selliseid võimalusi oli isikule ka varem ohtralt antud ja ta jättis need kõik kasutamata. Isiku varasem väljakujunenud käitumine näitab kohtule, et vaatamata heale käitumisele vanglas, ei ole isiku ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu, tervise ja vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu F.U temale Viru Maakohtu 26.01.2017 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik 5