lg 2 pde 2, 3 järgi ning karistatud 8-kuulise vangistusega.
lg 2 alusel suurendati P.L-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.11.2014 otsusega nr 1-14-8449 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud vangistust võrra ning P.L-ile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 2 kuud vangistust.
lg 5 ja § 69 alusel asendati 1 aasta 2 kuud vangistust üldkasuliku tööga 420 tundi, mille tegemiseks määrati 2 aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustati P.L üldkasuliku töö tegemisel järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati P.L kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 10.05.2016. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse taotlusel pandi Tartu Maakohtu 18.11.2016 määrusega ( tl 14-15) P.L-ile üldkasuliku töö tegemise ajaks
lg 2 p-de 2 ja 5 alusel täiendavad kohustused – mitte tarvitada alkoholi ning alluda alkoholismivastasele ravile. Tartu Maakohtu 18.11.2016 määruse tegemise aluseks olnud erakorralise ettekande kohaselt oli P.L hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest kohustusest ning rikkunud kohustust ilmuda kindlaks määratud ajal kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kohus tuvastas, et P.L on küll üldkasuliku töö tegemise kohustust rikkunud, kuid kuna vastavate rikkumiste eest on teda kriminaalhooldusametniku poolt hoiatatud, pole samadele rikkumistele reageerimine kohtu poolt täiendavalt enam lubatud. Kohus tuvastas, et P.L rikkus käitumiskontrolli nõudeid, jättes ühel korral mõjuva põhjuseta registreerimisele ilmumata. Samuti kohus tuvastas, et üldkasuliku töö tegemise ajal süüdimõistetu korduvalt tarvitas alkoholi. Kuivõrd süüdimõistetu soovis alkoholi tarvitamisest loobuda ning oli nõus alluma alkoholismivastasele ravile, määras kohus P.L-ile täiendavad kohustused – mitte tarvitada alkoholi ning alluda alkoholismivastasele ravile. Kohtumäärus jõustus 09.12.
lg 1 kohaselt kohus võib kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul.
lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule.
lg-s 6 on sätestatud, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. Tartu Maakohtu 22.04.2016 otsuse ja Tartu Maakohtu 18.11.2016 määruse kohaselt on P.L kohustatud tegema üldkasulikku tööd 420 tundi ja täitma
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning
lg 2 p-des 2 ja 5 sätestatud kohustusi – mitte tarvitama alkoholi ning alluma alkoholismivastasele ravile. Ettekande kohaselt P.L 07.03.2017 rikkus kohustust alkoholi mitte tarvitada. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist (tl 2-3) nähtuvalt kriminaalhooldusametnik Ellen Kiilo on 08.03.2017 kella 11.15 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx indikaatorvahendiga P.L-i väljahingatavas õhus tuvastanud alkoholi positiivse näidu (0,25 mg/l). Alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena on märgitud silmade punetus. Alkoholi tarvitamist 07.03.2017 on P.L kinnitanud 08.03.2017 kriminaalhooldusametnikule antud seletuskirjas (tl 3). Asjaolu, et ta tarvitas 07.03.2017 alkoholi, on P.L kinnitanud ka kohtuistungil. Seega on alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolliga ja süüdimõistetu ütlustega tõendatud, et P.L 07.03.2017 alkoholi tarvitas. Vaimse tervise õe A. A. 26.04.2017 e-kirjas kriminaalhooldusametnikule ( mille viimane kohtumenetluse käigus kohtule edastas – tl 19) on muuhulgas märgitud, et P.L tuli 6.04.2017 vastuvõtule joobes. Asjaolu, et ta oli 6.04.2017 alkoholi tarvitanud, kinnitas P.L ka kohtuistungil. 3
Tegemist on tahtlike rikkumisega. P.L on 07.03.2017 alkoholi tarvitamise põhjusena ette toonud hambavalu. Kohtu hinnangul ei ole see mõjuva põhjusena arvestatav. Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste 6.04.2017 tarvitas ta alkoholi igavusest. Selline väide osutab süüdimõistetu küünilisele suhtumisele temale kohtu poolt pandud kohustuse täitmisse. Erakorralises ettekandes on esile toodud ka asjaolu, et 2016 sügisel katkes P.L-ist tingitud põhjustel tema alkoholismivastane ravi. Erakorralisele ettekandele lisatud kriminaalhooldusametniku ja vaimse tervise õe 23.12.2016, 15.03.2017 ja 23.03.2017 kirjavahetusega (tl 4-5) on tõendatud, et 19.12.2016 P.L-i ravi katkestati motivatsiooni ja koostöövalmiduse puudumise tõttu 3 kuuks ning uus kohtumine lepiti kokku märtsiks. Samas on kriminaalhooldusametnik kinnitanud, et käesolevaks ajaks on süüdimõistetu siiski ravi jätkanud. Ka juba eelnevalt viidatud kirjavahetus tõendab, et P.L on 2017 kevadel ravi jätkanud. Asjaolu, et P.L ka käesoleval ajal jätkab vaimse tervise õe juures vastuvõtul käimist, tõendab ka A. A. 26.04.2017 e-kiri kriminaalhooldusametnikule ( tl 19). Seega kuigi P.L-i ravi vahepeal katkestati, siis käesolevaks ajaks on ta siiski asunud täitma temale kohtumäärusega pandud kohustust alluda alkoholismivastasele ravile. Nagu kohus eespool tuvastas, on P.L käitumiskontrollile allutatuna rikkunud kohustust alkoholi mitte tarvitada. Seega esineb alus kohtu poolt
Tartu Maakohtu 18.11.2016 määruse sisust nähtub, et varasemal perioodil esines P.L rikkumisi üldkasuliku töö tegemise ajakavadest kinnipidamisel ja registreerimiskohustuse täitmisel. Ettekande kohaselt on P.L peale Tartu Maakohtu 18.11.2016 määruse tegemist täitnud käitumiskontrolli nõudeid ja teinud üldkasuliku töö tunde vastavalt ajakavale. Samas, nagu kohus eespool tuvastas, on ta kahel korral rikkunud alkoholitarvitamise keeldu. P.L-ile on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et süüdimõistetu täidab kõik kohtu poolt temale pandud kohustused. Selline võimalus on P.L-ile antud ka veel peale kohtuotsuse tegemist, kui eelmiste rikkumiste eest piirdus kriminaalhooldusametnik hoiatusega ja kohus täiendavate kohustuste panemisega. Kuigi esineb rida P.L positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (on peale 18.11.2016 täitnud käitumiskontrolli nõudeid ja teinud üldkasulikku tööd vastavalt ajakavadele, osaleb alkoholismivastases ravis), tuleb P.L-ile mõistetud karistus siiski pöörata täitmisele. Kohus loeb kahel korral alkoholi tarvitamist raskeks rikkumiseks. Just asjaolu, et alkoholitarvitamiste puhul ei ole tegemist esmakordselt karistuse kandmise aja jooksul toimepandud rikkumistega, vaid probleeme kohtuotsuse täitmisel on P.L esinenud kogu senise karistuse kandmise aja vältel, tingib antud rikkumiste puhul karistuse täitmisele pööramise. Kuna karistuse kandmise esimese poole vältel on esinenud juba arvukaid probleeme, peab kohus kaheldavaks, et süüdimõistetu oleks võimeline karistuse vabaduses edukalt lõpuni kandma. Seda eriti asjaolu valguses, et vaatamata alkoholismivastasele ravile on P.L siiski jätkanud alkoholi tarvitamist. 4
§-s 69 lg 6 ettenähtud meetmeid kohaldatud ( hoiatus, täiendavate kohustuste panek) ei näe kohus peale karistuse täitmisele pööramise ka enam muid võimalusi. Üldkasuliku töö tegemise tähtaega pikendada ei saa, sest kohtuotsusega on määratud juba
§-s 69 lg 3 ettenähtud maksimaalne tähtaeg. Kuna isegi alkoholismivastane ravi ei ole mõjutanud P.L alkoholist hoiduma, peab kohus ebaotstarbekaks sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse määramist, nagu taotles kohtuistungil kaitsja. Kriminaalhooldusametnik on oma 25.04.2017 e-kirjas ( tl 18) kinnitanud, et P.L on 25.04.2017 seisuga ära teinud 230 üldkasuliku töö tundi ja tegemata on 190 tundi. Kriminaalhooldusametnik oma 4.05.2017 e-kirjas ( tl 25) on kinnitanud, et P.L mais üldkasuliku töö tunde juurde teinud ei ole. Kohtuistungil P.L üldkasuliku töö tundide arvestusele vastu ei vaielnud ja kinnitas, et peale 25.04.2017 ta rohkem tunde teinud ei ole. Kuna P.L on kandmata Tartu Maakohtu 22.04.2016 otsusega mõistetud karistusest 190 üldkasuliku töö tundi, tuleb
Käesolevas asjas on menetluskuluks riigi õigusabi tasu ja kulu 108,72 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõistab kohus menetluskulu süüdimõistetult riigituludesse välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.