Obsah (5)

§ 69§ 121§ 65§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-826 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlusta

§ 69

lg 6 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu S.M-i kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu
2. mai 2017 määrus jätta muutmata.
3. S.M-i kaitsja Karl Saavo määruskaebus jätta rahuldamata.
4. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroole Karl Saavo 72 eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot, vandeadvokaat Karl Saavo poolt määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
5. KrMS § 187 lg 2 alusel mõista nimetatud menetluskulu 72 eurot välja S.M-ilt Eesti Vabariigi kasuks.
6. Menetluskulu tuleb S.M tasuda 30 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest käesolevale määrusele lisatud makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
7. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Maakohtu 22.04.2016 otsusega tunnistati S.M süüdi

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi ja karistati 8-kuulise vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati S.M-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.11.2014 otsusega nr 1-14-8449 mõistetud karistuse ärkandmata osa, s.o 6 kuu vangistuse võrra ja S.M-ile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendati see karistus üldkasuliku tööga 420 tundi, mille tegemiseks määrati 2 aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustati S.M üldkasuliku töö tegemisel järgima

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 10.05.

2. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlusel pandi Tartu Maakohtu 18.11.2016 määrusega S.M-ile üldkasuliku töö tegemise ajaks

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 5 alusel täiendavad kohustused – mitte tarvitada alkoholi ja alluda alkoholismivastasele ravile. Kohtumäärus jõustus 09.12.

2. 28.03.2017 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule uue erakorralise ettekande, mille kohaselt on S.M rikkunud 07.03.2017 kohustust alkoholi mitte tarvitada.
3. Tartu Maakohus rahuldas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande ning pööras S.M-ile Tartu Maakohtu 22.03.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 6 kuud 10 päeva vangistust täitmisele.
4. Kriminaalhooldaja ettekandest tulenevalt on alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolliga ja süüdimõistetu ütlustega tõendatud, et S.M tarvitas 07.03.2017 alkoholi, rikkudes sellega kohustust alkoholi mitte tarvitada. Samuti nähtub 26.04.2016 vaimse tervise õe e-kirjast kriminaalhooldusametnikule, et S.M tuli 06.04.2017 vastuvõtule joobes, seda kinnitas ka S.M kohtuistungil. S.M-i põhjenduste kohaselt tarvitas ta 07.03.2017 alkoholi hambavalu tõttu, kohtu hinnangul ei ole tegemist mõjuva põhjusega. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt tarvitas S.M 06.04.2017 alkoholi igavusest. Selline väide osutab süüdimõistetu küünilisele suhtumisele temale pandud kohustuste täitmisse.
5. 18.11.2016 Tartu Maakohtu määrusest nähtub, et S.M on varasemalt olnud rikkumisi üldkasuliku töö tegemise ajakavadest kinnipidamisel ja registreerimiskohustuse täitmisel. S.M-ile on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõiki kohtu poolt temale pandud kohustusi. Samuti pandi talle pärast kohtuotsuse tegemist täiendavaid kohustusi. Kohtu hinnangul kaalub kahel korral alkoholi tarvitamine üles positiivsed faktorid: S.M on pärast 18.11.2016 täitnud käitumiskontrolli nõudeid ja teinud ÜKT-d vastavalt ajakavale ja osaleb alkoholismiravis. Kuna karistuse esimese poole vältel on esinenud juba arvukaid probleeme, peab kohus kaheldavaks, et süüdimõistetu oleks võimeline karistuse vabaduses edukalt lõpuni kandma.
6. Kohus hindas ka teisi

§-s 69 lg-s 5 toodud meetmete kohaldamisvõimalusi ning ei näinud muid võimalusi peale täitmisele pööramise. Üldkasuliku töö tähtaega pikendada ei ole võimalik, kuna kohtuotsusega on määratud juba maksimaalne tähtaeg. Kuna isegi alkoholismivastane ravi ei ole mõjutanud S.M alkoholist loobuma, peab kohus ebaotstarbekaks sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse määramist. Määruskaebus

1. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S.M-i kaitsja K. Saavo, kes taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja palub mitte pöörata S.M-i suhtes täitmisele Tartu Maakohtu 22.04.2016 otsust.
2. Kaitsja hinnangul ei ole S.M-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Süüdimõistetu kriminaalhoolduse perioodiks on kohtuotsusega määratud 2 aastat, kriminaalhoolduse lõpp saabub 10.05.
3. Kahe aasta jooksul peab süüdimõistetu tegema 420 tundi üldkasulikku tööd, 25.04.2017 seisuga oli S.M teinud ära 230 tundi ÜKT-d. Seega on S.M nõuetekohaselt teinud üldkasulikku tööd.
4. Erakorralisest ettekandest ja kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et kui kriminaalhoolduse esimestel kuudel esines S.M käitumiskontrolli nõuete rikkumisi, siis peale 18.11.2016 kohtumäärust on ta käitumiskontrolli nõudeid täitnud ja teinud ÜKT-d ajakava järgi. 2
5. Kaitsja nõustub kohtu seisukohaga, et täiesti põhjendamatu on alkoholi tarvitamise fakt 06.04.
6. Samas tuleb silmas pidada, et praeguseks ajaks veel peaaegu aasta vältava kriminaalhoolduse perioodil on S.M vajalik läbida alkoholismivastane ravi ja selle abil vabaneda alkoholisõltuvusest. S.M-i selgituste kohaselt on ta leidnud endale töökoha betoneerijana OÜ-s XXX.
7. Kaitsja hinnangul on otstarbekas panna S.M-ile kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Kindlasti on vajalik tagada alkoholismivastase ravi läbimine. Karistuse täitmisele pööramine ei ole antud hetkel otstarbekas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses toodud väiteid, kohtutoimiku materjale ja maakohtu määrust, jääb maakohtu määruses toodud järelduste juurde ning leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja igakülgselt põhjendatud. Ringkonnakohus märgib määruskaebuses toodud väidetele vastuseks vaid järgmist.
9. Tulenevalt

§ 69

lg-st 6 kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi, pikendada töö tegemise tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Nähtuvalt asjaoludest on S.M mitmeid kordi rikkunud käitumiskontrolli nõudeid – tarvitanud keelust olenemata alkoholi kahel korral katseaja vältel, millega on S.M näidanud oma negatiivset suhtumist õiguskorda.

1. Kaitsja toob välja, et pärast 18.11.2016 maakohtu määrust, millega määrati S.M-ile täiendava kohustusena mitte tarvitada alkoholi ja kohustus alluda alkoholismivastasele ravile, ei ole S.M rikkunud käitumiskontrolli kohustusi ja on täitnud ÜKT kohustust plaanipäraselt.
2. Positiivne on asjaolu, et S.M ei ole pärast 18.11.2016 rikkunud ÜKT kohustuste täitmist, kuid ei saa jätta arvesse võtmata, et kriminaalhoolduse alguses S.M rikkus nii ÜKT kohustuste täitmist kui ka registreerimisele ilmumise kohustust. Samuti on negatiivne, et kohtu poolt lisatud alkoholi tarvitamise keeld ei ole S.M eemal hoidnud alkoholi tarvitamisest ning kahel korral (07.03.2017 ja 06.04.2017) tuvastati S.M joobeseisund. Tegemist on kohtu hinnangul raskete rikkumistega, S.M ei ole mõistnud käitumiskontrolli nõuete täitmise kohustuslikkust ning toodud vabandused alkoholi tarvitamise kohta on ennastõigustavad. S.M , rikkudes käitumiskontrolli nõudeid alkoholi tarvitamise näol, on rikkunud kriminaalhooldusnõudeid ning ei saa arvesse võtta vaid ÜKT kohustuste plaanipärast täitmist.
3. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ka täiendava kohustusena sotsiaalprogrammi kohaldamist. S.M-ile on juba kohaldatud alkoholismivastases ravis osalemine, kuid sellest hoolimata on ta rikkunud keeldu tarvitada alkoholi. Seega ei ole kohtu hinnangul usutav, et sotsiaalprogrammis osalemine suudaks S.M hoida eemal alkoholi tarvitamisest. S.M-i väide, mille kohaselt on ta leidnud töö betoneerijana, ei ole tõendatud ja isegi juhul, kui S.M asub tööle, ei vähenda see automaatselt riske kriminaalhoolduse rikkumiste toimepanemisel.
4. Ringkonnakohus rõhutab, et katseaja põhieesmärgiks on uute kuritegude toimepanemisest hoidumine, samuti allutades isiku kriminaalhooldusele ning täiendavatele kontrollnõuetele, on isikul kohustus nende täitmiseks ja isik peab olema teadlik, et kontrollnõuete korduva rikkumisega võib kaasneda karistuse täitmisele pööramine. S.M ei ole oma käitumisviisidega näidanud soovi enda parandamiseks ja alkoholisõltuvuse ravimiseks, mistõttu tuleb pöörata karistus täitmisele. Kui isik viibib kinnipidamisasutuses, ei ole tal võimalik alkoholi tarvitada ning ta saab osa võtta taasühiskonnastavatest tegevustest, mis tagaksid tema käitumisviiside muutmise. Tähtsust ei oma rikkumiste juures ka asjaolu, et kriminaalhoolduse lõpp saabuks alles
5. aasta maikuus, kuna rikkumiste raskus ja korduvus viitavad asjaolule, et S.M-i puhul ei ole kriminaalhooldusega jätkamine otstarbekas.
6. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 3
7. Ringkonnakohus märgib, et 26.05.2017 saabus ringkonnakohtule kriminaalhooldusosakonnast täiendav iseloomustav materjal S.M-i kohta. Sellest nähtuvalt on S.M 03.05.2017 alkoholi tarvitanud. Kuna nimetatud materjal ei olnud maakohtule 05.05.2017 asja arutades ja määrust tehes teada, siis ka ringkonnakohus ei saa seda täiendava tõendina hinnata.
8. S.M-i kaitsja K. Saavo esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis tutvumine kohtumäärusega aega 0,5 tundi ja määruskaebuse koostamine aega 1 tund, mille eest ta soovib kokku tasu summas 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus nimetatud ulatuses on põhjendatud.
9. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 72 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel S.M-i kanda. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus