← Eesti

1-18-410/103

Obsah (8)§ 184§ 199§ 74§ 65§ 25§ 64§ 68§ 832

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-410 (17250100025) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Pavel Gon

§ 184

lg 2 p 2 - § 25 lg 2 ja § 199 lg 2 p 7, 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 17. augusti 2018 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitajad Süüdistatav Aleksander Ruubel, kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaa Prokurör Kaido Tuulemäe Süüdistatav Aleksander Ruubel, ik: 39101210233, elukoht XXX, asukoht Tallinna Vangla, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, emakeel vene keel, töökoht: XXX (Töötajate registrist ei nähtu) , varasem karistatus: karistusregistri kohaselt 2 kehtivat kriminaalkaristust: Harju Maakohtu 11.06.2012 otsusega

§ 199

lg 2 p 7 järgi rahaline karistus 288 euro ulatuses; Harju Maakohtu 07.03.2017 otsusega

§ 184

l g 1 järgi 3 aastat vangistust,

§ 74

lg 1 alusel katseajaga 3 aastat (katseaeg 07.03.2017 - 06.03.2020), lisakohustusega käitumiskontrolli ajal mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kaitsja Rünno Roosmaa Kriminaalasja lahendamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Jätta Pärnu Maakohtu
  2. augusti 2018 otsus Aleksander Ruubeli süüdistusasjas muutmata.
  3. Süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata.
  4. Määrata Advokaadibüroole Roosmaa apellatsioonimenetluses Aleksander Ruubelile osutatud riigi õigusabi eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 240 (kakssada nelikümmend) eurot, sh käibemaks 40 (nelikümmend) eurot.
  5. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Aleksander Ruubelilt Eesti Vabariigi kasuks välja 240 (kakssada nelikümmend) eurot.
  6. Õigusabi tasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arveldusarvele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
  7. Aleksander Ruubel oli antud kohtu alla süüdistatavana

§ 184

lg 2 p 2 - § 25 lg järgi selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 07.03.2017 otsusega süüdi tunnistatud

§ 184

lg 1 järgi, seega

§ 184

lg 2 p 2 täheldatud isik, käitles ebaseaduslikult narkootilist ainet suures koguses. A. Ruubel, saanud kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ning viisil enda valdusesse ebaseaduslikku narkootilist ainet amfetamiini, müüs 04.08.2017 kella 18.25 ajal Pärnu linnas Lehe tänaval 90 euro eest SJ-le 2,52 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldab 20% amfetamiinsulfaati, mis sisaldab 73,4% amfetamiini, seega 0,37 grammi amfetamiini; müüs 05.08.2017 kella 19.35 ajal Pärnu linnas Lehe tänaval 500 euro eest SJ-le 22,13 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldab 33% amfetamiinsulfaati, seega 5,36 grammi amfetamiini nin g valdas 05.08.2017 kahtlustatavana kinnipidamisel Pärnu linnas Lehe tänava ja Ranna puiestee ristmikul tema valduses olevas mootorsõidukis Volvo XC90 (reg.nr XXXXXX) juhipoolse päikesesirmi peegli kaane all 0,58 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldab 37% amfetamiinsulfaati, seega 0,16 grammi amfetamiini. A. Ruubel käitles 5,89 grammi amfetamiini, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 45 inimesele. Tema tegu jäi tema tahtest olenemata lõpule viimata , seega pani A. Ruubel toime ühepoolse teo, millise tagajärge ei olnud võimalik realiseerida, kuivõrd tegu oli Politsei-ja Piirivalveameti kontrolli all; süüdistatavana

§ 199

lg 2 p 7, 9 selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 11.06.2012 otsusega süüdi tunnistatud

§ 199

lg 2 p 7 järgi, olles seega

§ 199

lg 2 p 4 täheldatud is ik, 09.07.2016 ajavahemikul kell 13:46 - 14:21 võttis grupis koos Mark Karasjovi ja Jekaterina Zaroževskajaga, Pärnu linnas XXX asuvast P AS Pärnu Keskuse Denim Dream kauplusest ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tommy Hilfigeri naiste kampsuni väärtusega 89,90 eurot, Tommy Hilfigeri koti väärtusega 79, 90 eurot, Guessi meeste pikkade käistega polosärgi väärtusega 55 eurot ja Pepe Jeansi meeste t-särgi väärtusega 40 eurot. A. Ruubel pani varguse toime ühiselt ning kooskõlastatult M. Karasjovi ja J. Zaroževskajaga, kellega ühiselt siseneti kauplusesse, kus eelnevalt kokkulepitult hajutati klienditeenindajate tähelepanu, siirduti ühel ajal proovikabiinidesse ning varguse esemeks oleva kauba kaupluse ruumidest väljaviimisel ajaks hõivasid M. Karasjov ja J. Zaroževskajaga klienditeenindaja tähelepanu ostu sooritamisega. Vargusega tekitas A. Ruubel koos M. Karasjov ja J. Zaroževskajaga P ASile varalist kahju 264,80 eurot; 09.07.2016 ajavahemikul kell 17:04 - 18:14 võttis grupis koos M. Karasjovi ja J. Zaroževskajaga, Pärnu linnas XXX asuvast P AS XXX kauplusest ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tommy Hilfigeri heledat värvi triiksärgi väärtusega 99,90 eurot, Tommy Hilfigeri tumesinise triiksärgi väärtusega 89,90 eurot ja Dieseli teksapüksid väärtusega 155 eurot. A. Ruubel pani varguse toime 2

(9)ühiselt ning kooskõlastatult M. Karasjovi ja J. Zaroževskajaga, kellega ühiselt siseneti kauplusesse, kus eelnevalt kokkulepitult hajutati klienditeenindajate tähelepanu, A. Ruubeli ja J. Zaroževskaja poolt korduvalt toodete suuruste küsimistega ning proovikabiinide külastamisega, mille käigus vahetati proovikabiinides omavahel proovimiseks võetud riideesemeid. Proovikabiinides kõrvaldati ka toodete turvaelemendid ning varguse esemeks oleva kauba kaupluse ruumidest väljaviimise ajaks hõivas A. Ruubel klienditeenindaja tähelepanu ostu sooritamise ga. Vargusega tekitas A. Ruubel koos M. Karasjovi ja J. Zaroževskajaga P ASile varalist kahju 344,80 eurot; 15.05.2017 kella 19.30 ajal võttis Ta llinnas XXX B OÜ-le kuuluva XXX kaupluse müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtmete komplekti 9100SA6 Wera Zyklop väärtusega 99 eurot ning padrunvõtmete komplekti Wera Tool-Chek väärtusega 79 eurot. A. Ruubel möödus kaupluse kassaliinist kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni; 25.06.2017 ajavahemikul kell 20.20 - 20.28 võttis grupis koos P.D-ga Tallinnas, XXX asuva AS-i P kuuluva kaupluse XXX müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil konsooli Playstation 4, väärtusega 358 eurot ning mängukonsooli Playstation väärtusega 369 eurot. A. Ruubel eemaldas 23.06.2017 ajavahemikul kell 15.35 - 19.50 varguse esemeks olevatelt Playstationitelt turvaelemendid ning paigutas need kaupluse müügisaalis voodipesuosakonda, kust võttis 25.06.2017 mängukonsoolid Playstation 4 ja Playstation, millised paigutati ühiselt P.D valduses olnud kotti, pärast mida möödusid A. Ruubel ja D. Javartsuk kaupluse kassaliinist kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi isikute tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna D. Javartsuk peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. A. Ruubel ja D. Javartsuk põhjustasid AS-i P varalist kahju 727 eurot. Maakohtu otsus 2. Pärnu Maakohtu 17. augusti 2018 otsusega tunnistati A. Ruubel süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 9 (süüdistuses 2 episoodi 09.07.2016) ning karistati vangistusega 1 aasta 8 kuud.

§ 65

lg 1 ja § 64 alusel mõisteti liitkaristus Harju Maakohtu 07.03.2017 otsusega mõistetud karistusega ja loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust; süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 9 -

§ 25

lg 1, 2, 4 järgi (episoodid 15.05.2017 ja 25.06.2017) ning karistati vangistusega 2 aastat; süüdi

§ 184

lg 2 p 2 -

§ 25

lg 1, 2 järgi ning karistati vangistusega 4 aastat.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 aastat.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 07.03.2017 otsusega mõistetud ja käesoleva otsusega moodustatud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 10 kuu 27 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 10 kuud 27 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg (15.05.2017 - 16.05.2017) ja loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 6 aastat 10 kuud 25 päeva, alates 5.08.2017. Tõkend vahistamine jäeti kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. P AS-i tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 727 eurot jäeti rahuldamata. Menetluskuludena mõisteti A. Ruubelilt välja riigituludesse sundraha 1250 eurot, konfiskeeritava vara hoiutasu 2,20 eurot, narkootilise aine ekspertiisikulu 252 eurot, tunnistajate sõidu- ja majutuskulud 184,35 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 2772 eurot, kokku 4460,55 eurot, mille tasumine võimaldati ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

§ 832

lg 2 p 1, 2 alusel konfiskeeriti kolmandale isikule TS-le kuuluv sõiduauto Volvo XC90 (reg. nr XXXXXX, VIN kood XXXXXXXXXXXX). Konfiskeerimise tagamiseks arestitud sularaha 565 eurot tagastada kohtuotsuse jõustumisel Politsei- ja Piirivalveametile. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduva. 3. Maakohus leidis, et kuigi A. Ruubel tunnistas end süüdi üksnes sõidukist Volvo XC90 leitud 0,16 g amfetamiini omamises, on süüdistus

§ 184lg 2 p 2 - § 25 lg 2 järgi täies mahus tõendamist leidnud, eeskätt 06.08.2018 asitõendi vaatlusprotokolli ning tunnistaja SJ ütlusega. Süüdistatava 3

(9)ütlustes esinevate diametraalsete vastuolude tõttu ei võtnud kohus neid tõendikogumina arvesse ega arvestanud ka osaliselt. Tunnistaja SJ osales sündmustes matkijana jälitustoimingu loa alusel, temaga kaasas olnud kolleeg seda ei teinud ega A. Ruubeliga ei suhelnud. A. Ruubelile

§ 184

lg 2 p 2 -

§ 25

lg 1, 2 järgi karistuse mõistmisel arvestas kohus asjaolu, et katse staadiumisse jäänud tegu oli toime pandud kavatsetult, samuti narkootilise aine kogust ja käitlemise viisi. Süüdistatav on varasemalt narkootikum ide käitlemise eest karistatud ja käesolev tegu on toime pannud katseajal, mis iseloomustab A. Ruubeli eripreventsiooni negatiivselt. Arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid ja süü suurust, on kohtu hinnangul võimalik ja piisav karistuse eesmärke saavutada sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistusega, mille täitmisele pööramata jätmiseks ei anna kindlasti alust alaealiste laste olemasolu.

§ 832

lg 2 p 1, 2 alusel kolmandale isikule kuuluva sõiduauto Volvo XC90, reg.nr XXXXXX konfiskeerimise osas leid is kohus järgmist. Et A. Ruubelile teostati ettevõtete või asutuste poolt väljamakseid viimati 2015 aastal 801 eurot ja tema elukaaslasel OS -l esines alates 01.01.2015 15.08.2017 teadmata allikatest pärit sissetulekuid kokku vähemalt 22 409, 80 eurot, on piisav alus järeldada, et nimetatud rahasummad pärinevad A. Ruubeli kuritegelikust tegevusest. 11.06.2017 müügiarve kohaselt ostis sõiduauto Volvo XC90 OS, kes ei ole tõendanud temal rahaliste vahendite seaduslikku päritolu. 28.06.2017 müüs OS sõiduki enda emale TS-le. Taotlus sõiduki registreerimiseks esitati 28.06.2018 ning vastutavaks kasutajaks märgiti A. Ruubel. TS ja OS ütluste kohaselt ostis TS auto OS-le kasutamiseks. Samas on t õendatud, et juhtimisõiguseta TS ostis sõiduauto Volvo XC90 oma tütrelt OS-lt, kellele samuti puudus mootorsõiduki juhtimise õigus ning kes oli varasemalt eelduslikult A. Ruubeli poolt (vahendusel) tuvastamata vara alusel mootorsõiduki omandanud. Kuigi kolmas isik omab Swedbankis autolaenulepingut, ei saa sellest järeldada, et laenuga oleks finantseeritud just autoostu. Kogutud tõendid näitavad, et pigem on autot kasutatud pangast laenu saamise ettekäändeks, et püüda legaliseerida juba varem soetatud autot. Kaitsja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks vastupidist. Pangast saadud raha võeti sularahas välja ja selle edasise liikumise kohta ei ole esitaud ühtegi tõendit. Sõiduki eest oli tasutud 7 900 eurot juba 11.06.2017, kasutades selleks teadmata päritolu raha. Kohus leidis, et sõiduki omandi ülemineku kohta tehtud tehing OS ning TS vahel oli teostatud vaid konfiskeerimise vältimiseks. TS pidi olema teadlik, et auto võidakse talle eelnevat arvestades müüa üksnes konfiskeerimise vältimiseks ja kui ta nägi lepingult, et ostab auto tütrelt endalt. Apellatsioonide sisu 4. Maakohtu otsuse peale esitasid ringkonnakohtule apellatsioonid süüdistatav ja tema kaitsja. 4.1. Kaitsja vaidlustab otsuse osaliselt, pidades põhjendamatuks A. Ruubeli süüditunnistamist ja karistamist

§ 184

lg 2 p 2 - 25 lg 1, 2 järgi ning kolmandale isikule kuuluva sõiduauto konfiskeerimist. A. Ruubeli süüditunnistamist ja karistamist

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi kaitsja ei vaidlusta.

Apellandi argumendid on järgmised: - amfetamiinimüügi tõendusmaterjal rajaneb tunnistaja SJ ütlustel, kes kasutas tõendi tekitamiseks kuriteo matkimist. Apellandi arvates puudub asjas jätkuvalt väidetavat matkimist lubav jälitusluba, kuivõrd 01.08.2017 on prokuratuuri loal lubatud jälitustoiminguteks SJ varjatud jälgimine. - ammendava vastuseta on jäänud küsimus sellest, kas SJ teostas väidetud matkimist üksinda või osales veel keegi. Kohtuistungil rääkis tunnistaja SJ algul matkimisest mina- vormis, hiljem meievormis. Tunnistaja nimetas korduvalt, et temaga oli kaasas kaaskolleeg, kellel oli ka matkimise luba peal. Süüdistatava ütluste kohaselt oli aktiivsemaks pooleks just teine tunnistajaga kaasasolnud kodanik eelkõige põhjusel, et oskas rohkem vene keelt. - matkimist ei saa vormiliste ja sisuliste puuduste tõttu lubatud tõendina käsitleda. - kolmas isik omab pangas 28.06.2017 sõlmitud autolaenu lepingut, summas 8500 eurot. Kohtu järeldus laenu võtmisest jälgede segamiseks on ebaeluline ja paljasõnaline. Esitatud kujul peab 4

(9)apellant laiendatud konfiskeerimist põhjendamatuks isegi mööndusena juhul, kui A. Ruubelile esitatud narkosüüdistus peaks paika. - A. Ruubelile

§ 199

lg 2 järgi mõistetav karistus võiks olla k ergemaliigiline, millisest lugeda kantuks istutud ajale vastav rahasumma päevaarvestuses, vabastades süüdistatava vahi alt. 4.

  1. Süüdistatav leiab enda apellatsioonis, et kohus jättis arvestamata tema süü tunnistamisega ja karistas teda varguste toimepanemise eest liiga range karistusega. Palub vähendada mõistetud karistust võimaliku miinimumini. Samuti palub vähendada väljamõistetud menetluskulude summat, eriti kaitsjale makstava tasu suurust. Tal on 2 tütart ja puudub võimalus suurt summat tasuda. Palub anda menetluskulude tasumiseks 12 kuust pikem tähtaeg ja võimaldada tasumine peale vanglast vabanemist. Palub ka sõiduauto Volvo aresti alt vabastamist, kuivõrd selle ostmisega tema seotud ei ole. Esitatud narkosüüdistuse osas märgib apellant, et puuduva d otsesed tõendid, mis tõendaksid tema seotust tunnistaja poolt metsast leitud narkootikumidega. Vastused apellatsioonidele
  2. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas apellatsioonidele enda kirjalikud seisukohad Lääne Ringkonnaprokuratuur. Prokuröri hinnangul on vaidlustatud otsus seaduslik ja tulenevalt apellatsioonides esitatud argumentidest, puudub alus nende rahuldamiseks. Prokuröri seisukohad otsuse muutmata jätmiseks on alljärgnevad: 5.
  3. KrMS-st ei tulene keeldu, et jälitusluba andnud kohtunik ei tohi sama kriminaalasja üldmenetluse korras kohtulikult arutada. Kriminaalasja arutanud kohtunik andis loa käesolevas kriminaalasjas jälitustoimingu teostamiseks ajal, mil menetlus oli alles algstaadiumis ning kohtunik ei teadnud A. Ruubelile süüdistuses ette heidetavaid asjaolusid, s.h seda, et A. Ruubel kuriteos kahtlustatavana kinni peeti. Kohtuniku taandamiseks alust ega vajadust ei olnud. 5.
  4. Mida apellant seoses jälitustoimingu lubadega kohtule ette heidab, jääb arusaamatuks. Kaitsja seisukoht, et matkimise luba ei ole antud, ei tulene asja materjalidest. Koopiad kohtumäärusest (matkimise luba SJ-le) ja prokuratuuri loast (varjatud jälgimine) on kaitsjale edastatud. 5.
  5. Kuriteo matkimist läbi viinud politseiametnik kinnitas tunnistajana, et viibis A. Ruubeli poolt juhitavas taksos koos teise isikuga, kellelt ta küsis mõne venekeelse sõna tähendust, kuid vestlust A. Ruubeliga viis läbi tema. Esitatud tõenditest nähtub, et suhtluses mindi vahepeal üle ka inglise keelele, kuna nii oli lihtsam. Kohus on veenvalt selgitanud, miks ei ole kohus pidanud A. Ruubeli ütlusi usaldusväärseks ja on need seetõttu tõendikogumist välja arvanud. Tunnistaja SJ poolt enne narkootilise aine ostmist pildistatud üle antavad rahatähed on samad rahatähed, mis leiti läbiotsimisel A. Ruubeli valduses olevast sõiduautost ning A. Ruubel ei osanud anda kohtus veenvaid selgitusi, mis rahaga oli tegemist ja miks kohtus antud ütlused lahknesid olulisel määral eeluurimisel antud ütlustest. 5.
  6. Kaitsja ei ole selgitanud, milles seisnes kohtu poolne rikkumine kolmandalt isikult sõiduauto konfiskeerimiseks. Maakohus on põhistused konfiskeerimise osas esitanud otsuse lk-l 16 -
  7. 5.
  8. A. Ruubelile etteheidetavate kuritegude eest mõistetavate karistuste määramisel on kohus arvestanud, et narkootikumide käitlemisetegu jäi katsestaadiumisse, samuti käideldud narkootilise aine kogust ja käitlemise viisi, varalise kasu saamise eesmärki ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti A. Ruubeli isikut iseloomustavaid andmeid ja süü suurust ning varasemat karistatust narkootilise aine käitlemise eest ning ka seda, et arutatav kuritegu on toime pandud katseajal. A. Ruubelile mõistetud karistus jääb sanktsiooni miinimummäära piiridesse ja apellatsioonis ei ole nimetatud asjaolusid, mis tingiksid mõistetud vangistusmäärast kergema karistuse kohaldamist ning menetluskulude vähendamist.
  9. A. Ruubeli kaitsja vandeadvokaat R. Roosmaa esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja hüvitamise kindlaksmääramiseks apellatsioonimenetluses. 5

(9)Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht
  1. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, apellatsioonides ning prokuratuuri apellatsioonivastuses esitatud kirjalike seisukohtadega leiab, et apellatsioonides esitatud argumendid maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. Kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi, millele kaitsja viitab, maakohtu vaidlustatud otsuses ei esine. Oma seisukohti põhjendab kohtukolleegium alljärgnevalt.
  2. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-17-03 märgitust lasub kriminaalmenetluses tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas on Riigikohtu praktikas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses sisalduva tõendite põhjaliku analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti nii vaidlustatud otsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks , kui ka A. Ruubeli käitumisele antud juriidilise hinnangu muutmiseks ega süüdistatava õigeksmõistmiseks süüdistuses

§ 184lg 2 p 2 - 25 lg 1, 2 järgi.

Kohtu siseveendumuse kujunemine ja arutluskäik on kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohus on arusaadavalt põhjendanud, miks ta A. Ruubeli esitatud süüdistuse täies mahus süüdi tunnistab ja selliselt karistab. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Ka on Riigikohus otsuse nr 3-1-1-92-11 p-s 15.1 osundanud, et …[ "apellatsioonimenetlus ei ole pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires. KrMS § 342 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt võib ringkonnakohus jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vajaduse korral lisada omapoolsed põhjendused või esitada oma otsuses üksnes sissejuhatuse ja resolutiivosa, näidates ära menetlusõigusliku aluse. Seega ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub"]. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes vaidlustatud otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p -s 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks korrata. Apellatsioonidega seonduvalt märgib kohtukolleegium üksnes järgmist.

  1. Kohtukolleegium ei jaga A. Ruubeli kaitsja apellatsioonile rajanevat seisukohta selles, et käesolevas asjas puudus luba jälitustoimingute läbiviimiseks . Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt andis maakohus 18.07.2017 määrusega SJ-le loa matkimise kasutamiseks (kd II, tl 177- 186) ning prokuratuur 1.08.2017 loa SJ varjatud jälgimiseks ja temaga kontakteeruvate isikute jälgimiseks, kelle osas on põhjendatud alus arvata, et neil võib olla seos uuritavate kuritegudega, mille kohta on lubatud koguda tõendeid jälitustoimingutega (kd II, tl 170-176). Samas kinnitab kaitsja enda apellatsioonis, et ülalnimetatud jälitustoimingute load on välja antud ja nendes on lubatud jälitustoimingute sisu ka avatud. Prokuratuuri vastusest kaitsja apellatsioonile nähtub sedagi, et koopiad nimetatud lubadest on kaitsjale esitatud vastavalt 25.05.2018 ja 1.08.
  2. Kohtukolleegiumile jääb siinjuures täiesti arusaamatuks kaitsja seisukoht selles, et matkimist ei saa lubatud tõendina käsitada selle vormi ja sisuliste puuduste tõttu. Milles jälituslubade vormilised ja sisulised puudused aga seisnevad või milliseid menetlusnorme on nende väljaandmisel rikutud, jääb apellatsioonist tulenevalt vastuseta. Üksnes kaitsja abstraktne konstateering, et jälitusloa tõendina kasutamise välistab nii vormi - kui sisuline puudus on seega paljasõnaline, millele ei ole võimalik hinnangut anda.
  3. Sisuliselt ei vaidlusta kaitsja apellatsioonis ka kohtu poolt tuvastatud asjaolu, et matkimist viis läbi politseiametnik SJ, kuid peab siiski vajalikuks taaskord rõhutada, et kohus jätab vastuseta küsimuse, kas politseiametnik teostas matkimist üksinda või oli veel keegi. Vastus kaitsja sellekohasele küsimusele tuleneb kohtukolleegiumi hinnangul kohtus tuvastatud asjaoludest ja üheselt eelkõige tunnistaja SJ ütlustest, et tema viibis A. Ruubeli taksos koos kaaskolleegiga, kellel 6

(9)oli samuti matkimise luba ja kellelt ta küsis mõne vene keelse sõna tähendust (kd II, tl 145 pöördel 147 pöördel). Ka süüdistatav ei eita, et taksos oli peale tunnistaja veel teine isik, kes oskas rohkem vene keelt, kuid see asjaolu ei muutnud seda isikut veel suhtluse aktiivsemaks pooleks. Puudub vaidlus selles, et tunnistaja SJ pildistas enne A. Ruubelilt narkootiliste ainete ostmist A. Ruubelile üle antud rahatähed, mis on samad, mis leiti läbiotsimisel A. Ruubeli valduses olevast sõiduautost Volvo XC90 reg. nr 434 BTY (kd II, tl 1-5). A. Ruubeli ütlusi selle raha pärinemise kohta ei ole kohus aga süüdistatava vastuoluliste ütluste tõttu usaldusväärseteks pidanud ega nendega tõendikogumis põhjendatult arvestanud. 11. Süüdistatava väited otseste tõendite puudumisest tema seotusest tunnistaja poolt metsast leitud narkootikumidega ei tulene asjas kogutud tõenditest. A. Ruubeli poolt 0,37 g ja 5,36 g narkootilise aine käitlemine - müümine, on tõendatud tunnistaja SJ ütlustega, et suhtlus süüdistatavaga toimus just A. Ruubeli poolt välja pakutuna Viberi kaudu, mis kinnitab süüdistatava konspiratiivsust suures koguses narkoainete müümisel . Puudub vaidlus selles, et Pärnus, Lehe tänaval asunud n arkoainete peidikuni sõidutas A. Ruubel SJ nii 4.08.2017 kui 5.08.2017 sõiduautoga Volvo CX90 reg.nr XXXXXX ning kellele SJ peale raha maksmist ja A. Ruubeli poolt näidatud peidikust narkoaine leidmist andis loa ära sõita. Tunnistaja SJ ja süüdistatava omavahelist suhtlust Viberis kinnitavad lisaks tunnistaja ütl ustele veel ka tema poolt menetlejale üle antud fotod vestlustest süüdistatavaga. A. Ruubeli ütluste tõendite kogumist välja jätmist apellandid vaidlustanud ei ole. Kokkuvõtvalt asub kohtukolleegium seisukohale, et maakohus on otsuses põhjalikult analüüsinud apellantide väiteid, tõstatud kaitseversioone ja kahtlusi ning andnud üksikasjalikult hinnangu, milliste tõenditega on A. Ruubeli süü talle inkrimineeritud narkosüüteos tõendamist leidnud. Maakohus on vastavalt KrMS § 61 lg-le 2 hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis ning eelkõige just tõendite kogumile hinnangu andmise tulemina jõudnud veendumusele, et A. Ruubelile esitatud süüdistus

§ 184

lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2 järgi on põhjendatud ning tõendamisesemesse kuuluvad asjaolud tõendatud. A. Ruubel müüs ja andis kuritegu matkinud SJ-le üle ebaseaduslikult suures koguses amfetamiini, saades müüdud aine eest kokku 590 eurot. Kuivõrd A. Ruubelile etteheidetav tegu oli Politsei- ja Piirivalveameti kontrolli all, jäi matkimisele allutatud süütegu ole muslikult katse staadiumisse. 12. A. Ruubelile

§ 184

lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2 järgi mõistetud karistuse määramisel on kohus arvestanud, et narkootikumide käitlemisetegu jäi katsestaadiumisse, samuti käideldud narkootilise aine kogust ja käitlemise viisi, varalise kasu saamise eesmärki ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid ja süü suurust ning varasemat karistatust narkootilise aine käitlemise eest ning ka seda, et arutatav kuritegu on toime pandud katseajal. A. Ruubelile narkosüüteo eest karistusena mõistetud vangistuse määr jääb sanktsiooni miinimummäära lähedale ja apellatsioonis ei ole toodud esile asjaolusid, mis tingiksid mõistetud vangistusmäärast kergema karistuse kohaldamist. 13. Kaitsja on apellatsioonis vaidlustanud eraldi ka A. Ruubelile

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi mõistetud karistust, leides, et A.

Ruubelile, arvestades tema süü tunnistamist, võiks karistusena määrata rahalise karistuse, mis lugeda kantuks A. Ruubeli vahistuses viibitud ajaga. Kohtukolleegium leiab, et arvestades A. Ruubeli süü suurust, ei ole maakohus eksinud materiaalõiguse vastu ka karistuste mõistmise osas ja kaitsja apellatsioonis toodud asjaolud ei anna alust

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi mõistetud karistuse kergendamiseks kaitsja soovitud viisil.

Vastavalt kohtupraktikas omaksvõetud arusaamale, tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaselt aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida siis edasiselt, vastavalt süü suurusele ning kergendavate või raskendavate asjaolude esinemisele nihutada kas üles - või allapoole.

§ 199lg 2 p 7, 9 sanktsiooni keskmiseks määraks on 2,5 aastat vangistust.

Käesoleval juhul jääb A. Ruubelile varguste toimepanemise eest, arvestades karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, 7

(9)mõistetud karistus sanktsiooni alammäära lähedale ning see vastab süüdistatava süü suurusele, karistuse üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele ning ei ole vastuolus väljakujunenud karistuse mõistmise kohtupraktikaga. Samuti on maakohus piis avalt põhjendanud, miks kaitsja poolt taotletava rahalise karistuse kohaldamine ei ole piisav karistuse eesmärgi saavutamiseks. Kohtukolleegium nõustub sellega täielikult.
  1. Kolmandale isikule kuuluva sõiduauto konfiskeerimist kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise sätete alusel on maakohus tõenditele viidates põhjendanud ja kaitsja apellatsioonist ei nähtu uusi asjaolusid, mida kohus pidanuks veel arvestama. Kohtule esitatud tõenditest tulenevalt oli sõiduauto Volvo XC90 reg. nr XXXXXX ostetud 11.06.2017 A. Ruubeli elukaaslase OS poolt ning müüdud juba 28.06.2017 edasi OS emale TS-le, kusjuures sõiduki vastutavaks kasutajaks jäi süüdistatav. Et juba sõiduauto ostmisel 11.06.2017 tasuti selle ostuhind 7900 eurot sula rahas, nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga selles, et kolmanda isiku poolt 28.06.2017 Swedbankis sõlmitud autolaenulepinguga summas 8500 eurot ei tasutud mitte 11.06.2017 ostetud sõiduauto eest, vaid oli sõlmitud kolmanda isiku poolt süüdistatava kasutuses oleva sõiduauto legaliseerimise eesmärgil. Seega oli 28.06.2017 OS ja TS vaheline tehing teostatud üksnes sõiduauto konfiskeerimise vältimiseks ja vähetähtis ei ole asjaolu, et mõlemal tehingu poolel mootorsõiduki juhtise õigus puudus. Et OS ei ole esitanud tõendeid enda rahaliste vahendite seadusliku päritolu kohta, nõustub kohtukolleegium maakohtuga selles, et OS omandas sõiduauto S. Ruubeli rahaliste vahendite arvel, mis olid hangitud süüdistatava kuritegeliku elatusviisi teel. Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimine kohaldamisel võetakse aga aluseks just isiku kuritegelik eluviis ja konfiskeerimise objektiks on seega vaid teatud tunnustele vastav kurjategija vara, mitte konkreetse kuriteoga saadud vara. Süüdistatava kuritegelik elatusviis on tõendatud Maksu- ja Tolliameti andmetega, mis kinnitavad A. Ruubelil legaalsete väljamaksete puudumist alates 28.07.
  3. Viimasena peatub kohtukolleegium menetluskulude hüvitamisel apellatsioonimenetluses. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. A. Ruubeli kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstava tasu kindlaksmääramiseks koos käibemaksuga, summas 240 eurot. Taotluse kohaselt moodustub kaitsja tasu apellatsioonkaebuse koostamisele, s.h kohtuotsuse ja istungiprotokolli analüüsile kulunud aja eest, kokku 4 tunni ulatuses. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Kohtukolleegiumi hinnangul on kaitsja taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 vastu võetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste“ § 6 lg-st 3, määrab kohtukolleegium A. Ruubeli määratud kaitsjale makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 240 eurot, s.h käibemaks 40 eurot. Et kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 kohaselt välja mõista A. Ruubelilt riigi kasuks.
  4. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 344 - 345 lg 1, 2, jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu
  5. augusti 2018 otsuse A. Ruubeli süüdistusasjas muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. 8
(9)9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.