Obsah (5)

§ 384§ 238§ 326§ 233§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number Kriminaalasi 1-16-5450 P.H süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetl

§ 384

lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 02.09.2016 otsusega karistati P.H KarS § 424 järgi 1 aasta vangistusega.

§ 238lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel loeti mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.04.2016-11.04.2016, s.o 3 päeva, ning P.H poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 7 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 11.08.2015 otsusega mõistetud kandmata karistuse 8 kuu 10 päeva vangistuse võrra, mõisteti P.H-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 4 kuud 7 päeva vangistust.

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, kes palub vähendada karistust või asendada muu karistusega, mis ei ole vangistus. Maakohus ei võtnud vastu tema poolt esitatud tõendeid (iseloomustus, arstitõend), motiveerides seda asjaoluga, mis ei puutu asjasse ja ei arvestanud seda otsuse tegemisel. Kohtule esitati järgmised apellatsiooni lisad: A-kliiniku tõend alkoholiriski puudumise kohta, kiirabi poolt esitatu iseloomustab üldkasuliku töö sooritamist ning sotsiaalkindlustuse poolt esitatud tõend alaealise tütre puude olemasolu kohta.
2. Apellatsiooni esitas ka süüdistatava kaitsja, kes leiab sarnaselt kaitsealusega, et maakohtu otsus tuleks tühistada süüdistatavale mõistetud karistuse osas, kuna ei esine selliseid asjaolusid, mis nõuaks pikemaajalise vangistuse kohaldamist. Veel leiab kaitsja, et maakohus pole küllaldaselt arvestanud kergendava asjaoluna isiku kahetsust, samuti asjaolu, et P.H joove oli vaid 0,16 mg/l suurem minimaalsest kriminaalsest joobest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatav P.H ja kaitsja apellatsioonid tuleb

§ 326

lg 3 alusel jätta läbi vaatamata, kuna apellatsioonid on ilmselgelt põhjendamatud.

§ 326

lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks

§ 326

lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.

1. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja esitatud apellatsioonidega, leiab, et P.H-le mõistetud karistus on kooskõlas seadusega ning on põhjendatud. Apellatsioonid ei anna alust maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks, mõistetud karistuse vähendamiseks või kergemaliiglise karistuse mõistmiseks. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise aluseid ning on analüüsinud põhjalikult, miks käesoleval hetkel tuleks mõista just vangistus sellises määras. Apellatsioonides ei ole kaalukalt midagi uut välja toodud, miks oleks seaduslik ja põhjendatud alus mõistetud karistust muuta. Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on sisukohaselt ning põhjalikult käsitlenud mõistetavat karistust ning apellatsioonid on põhjendamatud. 5.
2. Kindlasti ei nõustu ringkonnakohus süüdistatava ja kaitsja apellatsioonides märgituga, et mõistetud vangistus on liiga karm. Maakohtu otsuses (lk 102) esitatud karistuse mõistmise faktilised asjaolud ja motiivid ei anna alust kaaluda karistuse kergendamist. Kahetsust kergendavat asjaolu on maakohus karistuse mõistmisel juba arvestanud. Tegemist on isikuga, kellele viimased neli kriminaalkaristust on mõistetud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. P.H-le on karistuste mõistmisel korduvalt vastu tuldud leebemate karistuste kohaldamise näol. Seegi kord pole mõistetud vangistus karm, sest see on mõistetud sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. 5.
3. Ringkonnakohus peab sarnaselt maakohtu istungiprotokollis märgituga (lk 84) tõdema, et antud kriminaalasja arutatakse lühimenetluses ning sellest lähtuvalt puudub kohtul õigus võtta vastu täiendavaid tõendeid, ka iseloomustavat materjali.

§ 233

lg 1 kohaselt lahendatakse kriminaalasi lühimenetluses kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Seega ei saa ringkonnakohus vastu võtta ega arvestada apellatsiooniga koos esitatud A-kliiniku õiendit, SA 2 Tartu Kiirabi iseloomustust ega väljatrükki sotsiaalkindlustusameti otsusest. Nimetatud dokumendid tuleb apellandile tagastada. 6. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. Tasu koosneb maakohtu otsuse analüüsist ning apellatsiooni koostamisest 4 pooltunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on rahuldada kaitsjatasu taotlus nimetatud mahus ning

§ 175lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel tuleb P.H hüvitada H.

Kuninga kaitsjatasu 96 eurot. 7. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid läbi vaatamata ja tagastab süüdistatavale esitatud lisad. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Maarika Kuusk