4-21-4117/6

(125)trahviühikut kaheteistkümne

(12)päeva arestiga. KarS § 69 alusel asendada I.J-i arest kaheteistkümne

(12)tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha kolme

(3)kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemist koordineerib Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö tegemise korraldamiseks tuleb süüdlasel olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Küsimuste või probleemide korral võib pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 7 500 414 või saata e-kiri aadressile tartukrho.info@just.ee. Määrus edastada I.J-ile , kohtutäitur Priit Petterile, Tartu Vanglale kriminaalhooldusosakonda ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule viieteistkümne

(15)päeva jooksul alates kohtumääruse tegemisest või kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

1. märtsi
2. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2316,19,001486 määrati Ketli Ivale KarS § 280 lg 1 alusel rahatrahv 125 trahviühikut, s.o 500 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend jõustus
3. märtsil
4. a. Rahatrahv oli määratud tasuda ositi ning selle viimase osa tasumise tähtaeg oli
5. juuli
6. a. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlus.
7. septembril
8. a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Kohtutäituri 1 teate kohaselt puudub Ketli Ival vara või ei ole selle väärtus küllaldane, katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid.
9. oktoobril
10. a esitas kohtuväline menetleja kohtule taotluse, milles palus, juhindudes KarS § 72 ja TMS § 201, otsustada rahatrahvi summas 500 eurot asendamine arestiga. Kohtu seisukoht VTMS § 211 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §
11. KarS § 72 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS § 69 sätestatud korras. Sama sätte lõike 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti ning KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri taotlus I.J-ile määratud karistuse asendamiseks on põhjendatud. Süüdlane oli teadlik talle määratud rahatrahvist ja kohustusest seda tasuda. Sellegipoolest ei tasunud ta rahatrahvi vabatahtlikult ning trahvinõue suunati kohtutäituri kaudu sundtäitmisele. Käesolevaks ajaks on I.J olnud võimalus rahatrahvi tasuda enam kui kahe aasta jooksul, kuid ta ei ole seda ka mitte osaliselt teinud ja rahatrahv on täielikult tasumata. Kohtutäituri teatisest nähtuvalt ei ole Ketli Ival vara, millele saaks või oleks otstarbekas sissenõuet pöörata ning ka kohtul ei ole alust arvata, et tegelikult oleks ta võimeline nõudesumma koheselt ära tasuma. Seega leiab kohus, et arvestades süüdlasele antud aega oma kohustuse täitmiseks ning asjaolu, et rahatrahvi nõue ei ole praeguseks aegunud, on põhjendatud rahatrahvi asendamine arestiga. I.J kinnitas, et oli teadlik määratud rahatrahvist, kuid kuna ta viibis kinnipidamiskohas, siis ei olnud tal trahvi võimalik tasuda. Hetkel on tal veel teisi rahalisi võlgnevusi, mida tasuda tuleb ja koheselt tal seda võimalust teha samuti ei ole. Samas andis I.J nõusoleku teha arestipäevade asemel üldkasulikku tööd. Arvestades tema nõusolekut ja väärteo toimepanemisest möödunud aega, peab kohus aresti asendamist üldkasuliku tööga otstarbekaks. Kandes karistust läbi üldkasuliku töö, annab süüdlane riigile suurema panuse kui aresti kandes. Rahatrahv tuleb KarS § 72 lg 2 kohaselt asendada 12 päeva arestiga, millele KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab 12 tundi üldkasulikku tööd. Määruse koostamisel juhindus kohus VTMS §
12. Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt) 2