lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust;
lg 2 p 1, 4, 7, 8, 9, 10 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust;
järgi ja karistuseks mõistetud 7 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti E.O-le 7 aastat 6 kuud vangistust.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 25.08.2016. 25.08.2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid E.O ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava E.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuratuur nõustub Tartu Vangla iseloomustuses toodud arvamusega ning samuti ei toeta E.O vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör märgib, et E.O on viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Distsiplinaarkaristuste olemasolu viitab asjaolule, et ka range järelevalve tingimustes ei suuda kinnipeetav korrale alluda. Samuti on käesoleval ajal prokuratuuri menetluses kriminaalasi nr 15922500064, milles on E.O-le esitatud kahtlustus
Uue kuriteo toimepanemine annab alust arvata, et karistus ei ole oma eesmärki täitnud. Vaatamata asjaolule, et kinnipeetaval on säilinud head ja toetavad lähisuhted, ei ole see takistanud teda toimepanemast uut kuritegu. Uue kuriteo toimepanemise riski kinnipeetava poolt suurendab läbikäimine kriminaalse taustaga isikutega. E.O avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja selgitas, et ta on vanglas viibimise ajal mõelnud paljude asjade peale ning seadnud seadusekuulekad eesmärgid- ta tahab perekonda, lapsi ja käia rahulikult tööl. Kinnipeetav selgitas, millega ta karistuse kandmise ajal tegelenud on ja tunnistas, et tal on olnud mitmeid rikkumisi, kuid ta ei pea neid tõsisteks. E.O sõnul on tal närvidega probleeme, ta on karistusest väsinud. Korduvalt avaldas E.O pahameelt distsiplinaarmenetluste läbiviimisega seonduvalt. Kohus selgitas kinnipeetavale, et distsiplinaarrikkumise lahendamisel vanglas on isikul alati õigus anda omapoolseid selgitusi ja otsust on õigus vaidlustada halduskohtus. Kinnipeetav avaldas, et tema suhtes algatati ka uus kriminaalmenetlus, mis ei ole kohtusse veel jõudnud. Väidetavalt üritas E.O vanglast põgeneda. Kinnipeetav selgitas, et tegemist oli närvipingest tingitud käitumisega, ta ronis lihtsalt katusele ja jäi sinna, kuid põgeneda ei oleks sealt nagunii saanud. KOHTU SEISUKOHT
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on E.O-le temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. E.O on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
Seega esinevad formaalsed alused E.O-le tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et E.O vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaks, kohtu arvates ei esine. 2
Isik, kes soovib vabaneda vangistusest enne tähtaega, peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on õiguskuulekas käitumine ka karistuse kandmise ajal ja millised tagajärjed võib endaga kaasa tuua normide rikkumine. Kui isik ei suuda ka range režiimiga kinnipidamisasutuses kehtestatud reeglitele alluda, on põhjust kahelda, kas ta seda ka vabaduses olles suudaks. Positiivseks saab siiski pidada E.O vabanemisjärgseid elutingimusi. Tal on olemas kindel elukoht ning võimalus tuttava kaudu tööle saada. Toetavad suhted on säilinud ema, isa, õdede ja vennaga. Toimunud on nii lühi- kui pikaajalised kokkusaamised. Kinnipeetava vanemad on valmis teda igakülgselt toetama. Kohtu hinnangul ei ole see aga piisav, et isiku tingimisi enne tähtaega vabastada. Sarnased oli E.O elutingimused ka enne toimepandud kuritegusid, mistõttu ainuüksi elu- ja töökoha ning lähedaste toetus isikut kuritegude toimepanemiselt kõrvale ei hoia. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus , et E.O tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.